Pular para o conteúdo
Publicidade

Lucas 18

LSG

Te Kupu Whakarite o te Pouaru rāua ko te Kaiwhakawā

1 , ka kōrero ia i tētahi kupu whakarite ki a rātou tēnei, kia īnoi rātou i ngā katoa, kia kaua e ngoikore. 2 I mea ia, "I tētahi tērā tētahi kaiwhakawā, he tangata kīhai nei i wehi ki te Atua, kīhai anō i hopohopo ki te tangata. 3 I taua anō tētahi pouaru; ā, ka haere mai tērā ki a ia, ka mea, Takitakina tōku mate i tōku hoa tauwhāinga.

4 "Ā, he roa kīhai ia i pai, muri iho ka mea ia i roto i a ia, Ahakoa kāhore ahau e wehi ki te Atua, e hopohopo ki te tangata, 5 heoi, ka pōrearea ahau i te pouaru nei, , ka takitakina e ahau tōna mate, kei haere tonu mai ka mate ahau i te hōhā."

6 Ka mea te Ariki, "Whakarongo ki te kaiwhakawā kino i mea . 7 Ā, e kore rānei te Atua e ngaki i te mate o āna tāngata i whiriwhiri ai, e karanga nei ki a ia i te ao, i te , ahakoa whakaroa noa ia ki a rātou? 8 Ko tāku kupu tēnei ki a koutou, ka hohoro ia te takitaki i rātou mate. Otirā, ka tae mai te Tama a te tangata, e rokohina mai rānei e ia he whakapono i runga i te whenua?"

Te Kupu Whakarite o te Parihi me te Kaikohi Tāke

9 , ka kōrero anō ia i tēnei kupu whakarite ki ētahi, i whakamanawa nei ki a rātou anō he tika, i whakakorekore ki ērā atu katoa, 10 "Tokorua ngā tāngata i haere ki te temepara ki te īnoi; he Parihi tētahi, ko tētahi he pupirikana. 11 ana te Parihi ko ia anake, ko tāna karakia tēnei, E te Atua, ka whakawhetai ahau ki a koe, te mea kāhore ahau e rite ki ērā atu tāngata, ki te hunga hao taonga, kino, pūremu, mōku hoki rite ki tēnei pupirikana. 12 Takirua āku nohoanga pukutanga i te wiki, e hoatu ana e ahau te wāhi whakatekau o āku mea katoa.

13 "Ko te pupirikana ia i mai i tawhiti, kīhai i mea kia anga ake ōna kanohi ki te rangi, heoi, pātuki ana ki tōna uma, ka mea, E te Atua, tohungia ahau, te tangata hara.14 Ko tāku kupu tēnei ki a koutou, nui atu te tika o tēnei i tērā i te hokinga ki tōna whare; ki te whakanui hoki tētahi i a ia, ka whakaititia; ki te whakaiti tētahi i a ia, ka whakanuia."

Ka Manaakitia e Īhu ngā Tamariki Nonohi

15 , ka kawea mai e rātou ki a ia ā rātou tamariki nonohi, kia ai ia ki a rātou; otiia, te kitenga o āna ākonga, ka rīria atu rātou. 16 Otirā, ka karangatia atu rātou e Īhu ki a ia, ka mea ia, "Tukua ngā tamariki nonohi kia haere mai ki ahau, kaua hoki rātou e āraia atu; ngā pēnei hoki te rangatiratanga o te Atua. 17 He pono tāku e mea nei ki a koutou, ki te kāhore e rite te tango a tētahi i te rangatiratanga o te Atua ki te tamaiti nohinohi, e kore rawa ia e tomo ki roto."

He Tangata Whai Taonga

18 , ka ui tētahi rangatira ki a ia, ka mea, "E te kaiwhakaako pai, me aha ahau ka whiwhi ai ki te ora tonu?"

19 , ko te meatanga a Īhu ki a ia, "He aha ahau i kīia ai e koe he pai? Kāhore tētahi i pai, kotahi anake, ko te Atua. 20 E mātau ana koe ki ngā ture, kaua e pūremu, kaua e patu tangata, kaua e tāhae, kaua e whakapae teka, whakahōnoretia tōu pāpā me tōu whaea."

21 , ka mea ia, "Kua rite i ahau ēnei katoa tōku tamarikitanga ake."

22 Ā, i te rongonga o Īhu ki tēnei, ka mea ki a ia, "Kotahi te mea kāhore anō i rite i a koe; hokona āu mea katoa, ka tuwha atu ngā mea rawakore, ā, e whai taonga koe ki te rangi, ā, haere mai i muri i ahau."

23 , ka rongo ia ki ēnei mea, ka pōuri rawa; he nui hoki ōna taonga. 24 Ā, ka kite a Īhu i a ia, ka mea, "Anō te whakauaua o te tapoko o te hunga taonga ki te rangatiratanga o te Atua! 25 Erangi hoki te haere o te kāmera te kōwhao o te ngira e takoto noa ana, he whakauaua rawa ia te tomo o te tangata taonga ki roto ki te rangatiratanga o te Atua."

26 , ka mea ngā kaiwhakarongo, "Ko wai e ora?"

27 Otirā, i mea ia, "Ko ngā mea e kore e taea e te tangata, ka taea e te Atua."

28 Ā, ka mea a Pita, ", kua whakarērea nei e mātou ā mātou nei mea, ā, kua aru i a koe."

29 , ka mea ia ki a rātou, "He pono tāku e mea nei ki a koutou, kāhore he tangata i whakarere, he whare, he wahine, he tuākana, he mātua, he tamariki, i te whakaaro ki te rangatiratanga o te Atua, 30 e kore e riro mai i a ia i tēnei ngā mea tini noa atu, ā, i te ao meāke puta ko te ora tonu."

Ngā Kōrerotanga a Īhu Tōna Matenga

31 Ā, ka mau ia ki te tekau rua, ka mea ki a rātou, ", e haere ana tēnei tātou ki Hiruhārama, ā, ka rite katoa ngā mea i tuhituhia e ngā poropiti te Tama a te tangata. 32 Ka tukua hoki ia ki ngā tauiwi, ka tāwaia, ka whakatupuria kinotia, ka tuwhaina. 33 Ā, ka oti ia te whiu, ka whakamatea, ā, i te toru o ngā ka ara."

34 Ā, kīhai rātou i mātau ki tētahi o ēnei mea; he mea huna hoki i a rātou tēnei kupu, kīhai rātou i mōhio ki ngā mea i kōrerotia.

Ka Whakaorangia e Īhu tētahi Tangata Matapō Tono Mea

35 Ā, i a ia e whakatata ana ki Heriko, tērā tētahi matapō e noho ana i te taha o te huarahi e tono mea ana māna. 36 Ā, i tōna rongonga i te mano e haere ana, ka ui atu, "He aha tēnei?"

37 Ka mea rātou ki a ia, "Ko Īhu o Nahareta e haere ana."

38 Kātahi ia ka karanga, ka mea, "E Īhu, e te Tama a Rāwiri, kia aroha ki ahau."

39 , ka rīria ia e te hunga i haere i mua kia noho puku; heoi rahi noa ake tāna karanga, "E te Tama a Rāwiri, kia aroha ki ahau."

40 , ka a Īhu, ka mea kia ārahina mai ki a ia; ā, ka tata, ka ui ki a ia, 41 ka mea, "Kia ahatia koe e ahau?"

Ka mea ia, "E te Ariki, kia titiro ahau."

42 Ka mea a Īhu ki a ia, "Titiro; tōu whakapono koe i whakaora."

43 Ā, titiro tonu ake ia, ā, aru ana i a ia, me te whakakorōria i te Atua; ā, te kitenga o te iwi katoa, ka whakamoemiti ki te Atua.

Parabole du juge inique

1 Jésus leur adressa une parabole, pour montrer Ro 12:12.Ép 6:18.Col 4:2.1 Th 5:17.qu’il faut toujours prier, et ne point se relâcher. 2 Il dit: Il y avait dans une ville un juge qui ne craignait point Dieu et qui n’avait d’égard pour personne.

3 Il y avait aussi dans cette ville une veuve qui venait lui dire: Fais-moi justice de ma partie adverse.4 Pendant longtemps il refusa. Mais ensuite il dit en lui-même: Quoique je ne craigne point Dieu et que je n’aie d’égard pour personne,5 néanmoins, parce que cette veuve m’importune, je lui ferai justice, afin qu’elle ne vienne pas sans cesse me rompre la tête.6 Le Seigneur ajouta: Entendez ce que dit le juge inique.

7 Ap 6:10.Et Dieu ne fera-t-il pas justice à ses élus, qui crient à lui jour et nuit, et tardera-t-il à leur égard?8 Je vous le dis, il leur fera promptement justice. Mais, quand le Fils de l’homme viendra, trouvera-t-il la foi sur la terre?

Parabole du pharisien et du publicain

9 Il dit encore cette parabole, en vue de certaines personnes se persuadant qu’elles étaient justes, et ne faisant aucun cas des autres:

10 Deux hommes montèrent au temple pour prier; l’un était pharisien, et l’autre publicain.11 Le pharisien, debout, priait ainsi en lui-même:És 1:15;58:2.Ap 3:17,18.O Dieu, je te rends grâces de ce que je ne suis pas comme le reste des hommes, qui sont ravisseurs, injustes, adultères, ou même comme ce publicain;12 je jeûne deux fois la semaine, je donne la dîme de tous mes revenus.13 Le publicain, se tenant à distance, n’osait même pas lever les yeux au ciel; mais il se frappait la poitrine, en disant: O Dieu, sois apaisé envers moi, qui suis un pécheur.14 Je vous le dis, celui-ci descendit dans sa maison justifié, plutôt que l’autre.Job 22:29.Pr 29:23.Mt 23:12.Lu 14:11.Ja 4:6,10.1 Pi 5:5.Car quiconque s’élève sera abaissé, et celui qui s’abaisse sera élevé.

Les petits enfants

15 Mt 19:13.Mc 10:13.On lui amena aussi les petits enfants, afin qu’il les touchât. Mais les disciples, voyant cela, reprenaient ceux qui les amenaient. 16 Et Jésus les appela, et dit: Laissez venir à moi les petits enfants, et ne les en empêchez pas;Mt 18:3;19:14.1 Co 14:20.1 Pi 2:2.car le royaume de Dieu est pour ceux qui leur ressemblent.

17 Je vous le dis en vérité, quiconque ne recevra pas le royaume de Dieu comme un petit enfant n’y entrera point.

L’homme riche. L’héritage de la vie éternelle

18 Mt 19:16.Mc 10:17.Un chef interrogea Jésus, et dit: Bon maître, que dois-je faire pour hériter la vie éternelle? 19 Jésus lui répondit: Pourquoi m’appelles-tu bon? Il n’y a de bon que Dieu seul.

20 Tu connais les commandements:Ex 20:13.De 5:17.Ro 13:9.Tu ne commettras point d’adultère; tu ne tueras point; tu ne déroberas point; tu ne diras point de faux témoignage;Ép 6:2.Col 3:20.honore ton père et ta mère.21 J’ai, dit-il, observé toutes ces choses dès ma jeunesse. 22 Jésus, ayant entendu cela, lui dit: Il te manque encore une chose:Mt 6:19;19:21.1 Ti 6:19.vends tout ce que tu as, distribue-le aux pauvres, et tu auras un trésor dans les cieux. Puis, viens, et suis-moi.23 Lorsqu’il entendit ces paroles, il devint tout triste; car il était très riche. 24 Jésus, voyant qu’il était devenu tout triste, dit: Pr 11:28.Mt 19:23.Mc 10:23.Qu’il est difficile à ceux qui ont des richesses d’entrer dans le royaume de Dieu!

25 Car il est plus facile à un chameau de passer par le trou d’une aiguille qu’à un riche d’entrer dans le royaume de Dieu.26 Ceux qui l’écoutaient dirent: Et qui peut être sauvé? 27 Jésus répondit: Job 42:2.Jé 32:17.Za 8:6.Lu 1:37.Ce qui est impossible aux hommes est possible à Dieu.28 Mt 4:20;19:27.Mc 10:28.Lu 5:11.Pierre dit alors: Voici, nous avons tout quitté, et nous t’avons suivi. 29 Et Jésus leur dit: Je vous le dis en vérité,De 33:9.il n’est personne qui, ayant quitté, à cause du royaume de Dieu, sa maison, ou sa femme, ou ses frères, ou ses parents, ou ses enfants,

30 Job 42:12.ne reçoive beaucoup plus dans ce siècle-ci, et, dans le siècle à venir, la vie éternelle.

Jésus annonce sa mort et sa résurrection

31 Mt 16:21;17:22;20:17.Mc 8:31;9:31;10:32.Lu 9:22;24:7.Jésus prit les douze auprès de lui, et leur dit: Voici, nous montons à Jérusalem, etPs 22:7.És 53:7.tout ce qui a été écrit par les prophètes au sujet du Fils de l’homme s’accomplira.

32 Mt 27:2.Lu 23:1.Jn 18:28.Ac 3:13.Car il sera livré aux païens; on se moquera de lui, on l’outragera, on crachera sur lui,33 et, après l’avoir battu de verges, on le fera mourir; et le troisième jour il ressuscitera.34 Mais ils ne comprirent rien à cela; c’était pour eux un langage caché, des paroles dont ils ne saisissaient pas le sens.

Guérison d’un aveugle à Jéricho

35 Mt 20:29.Mc 10:46.Comme Jésus approchait de Jéricho, un aveugle était assis au bord du chemin, et mendiait. 36 Entendant la foule passer, il demanda ce que c’était. 37 On lui dit: C’est Jésus de Nazareth qui passe. 38 Et il cria: Jésus, Fils de David, aie pitié de moi! 39 Ceux qui marchaient devant le reprenaient, pour le faire taire; mais il criait beaucoup plus fort: Fils de David, aie pitié de moi! 40 Jésus, s’étant arrêté, ordonna qu’on le lui amène; et, quand il se fut approché, 41 il lui demanda: Que veux-tu que je te fasse? Il répondit: Seigneur, que je recouvre la vue. 42 Et Jésus lui dit: Recouvre la vue; ta foi t’a sauvé.43 A l’instant il recouvra la vue, et suivit Jésus, en glorifiant Dieu. Tout le peuple, voyant cela, loua Dieu.

Veja também