Pular para o conteúdo
Publicidade

Lucas 9

LSG

Ka Tonoa e Īhu ngā Ākonga Tekau rua

1 , ka karangatia e ia te tekau rua, ka hoatu ki a rātou he kaha, he mana, e peia ai ngā rēwera katoa, e ora ai ngā mate. 2 Ā, tonoa ana rātou e ia ki te kauwhau i te rangatiratanga o te Atua, ki te whakaora hoki i te hunga e mate ana. 3 I mea anō ia ki a rātou, "Kaua tētahi mea e mauria ki te ara, kaua he tokotoko, kaua he pūtea, kaua he taro, kaua he moni; kaua anō e takiruatia he koti. 4 Ā, ka tomo koutou ki tētahi whare, hei reira noho ai, ā, haere noa i reira. 5 Ā, ki te kāhore ētahi e manako ki a koutou, ina haere atu koutou i taua , ruia atu te puehu o ō koutou waewae, hei mea whakaatu ki a rātou."

6 , ko rātou mawehetanga atu, ka hāereerea e rātou ngā kāinga, me te kauwhau i te rongopai, me te whakaora i ngā wāhi katoa.

Te Pororaru o Herora

7 Ā, ka rongo a Herora tetaraki i ngā mea katoa i meinga e ia; ā, he nui tōna pororaru, te mea ki ētahi , kua ara mai a Hoani i te hunga mate. 8 Ki ētahi, kua puta mai a Irāia; ki ētahi, kua ara mai tētahi o ngā poropiti onamata. 9 , ka mea a Herora, "I pōutoa e ahau te mātenga o Hoani; ko wai hoki tēnei mōna nei ēnei kōrero ka rangona nei e ahau?" Ā, ka whai ia kia kite i a ia.

Ka Whāngaia e Īhu te Rima Mano

10 Ā, te hokinga mai o ngā āpōtoro, ka kōrerotia ki a ia ngā mea katoa i mea ai rātou. Ā, ka tango ia i a rātou, ka haere ko rātou anake ki tētahi , ko Petahaira te ingoa. 11 Otirā, i te kitenga o ngā mano, ka aru i a ia; ā, ka manaaki ia i a rātou, ka kōrerotia ki a rātou te rangatiratanga o te Atua, whakaorangia ana hoki e ia te hunga e mea ana kia rongoātia.

12 , kua tītaha haere te ; ā, ka haere mai te tekau rua, ka mea ki a ia, "Tonoa te mano, kia haere ai ki ngā kāinga, ki ngā whenua i tētahi taha, i tētahi taha, moe ai, ki te mea kai hoki rātou; he wāhi koraha hoki tēnei i a tātou nei."

13 Ā, ka mea ia ki a rātou, "koutou e hoatu he kai rātou."

Ka mea rātou, "Heoi anō a mātou e rima ngā taro, e rua ngā ika; ki te kāhore anō ia mātou e haere ki te hoko kai tēnei iwi katoa." 14 (Me te mea anō, e rima mano ngā tāne.)

Ka mea ia ki āna ākonga, "Meinga rātou kia noho, kia rima tekau ki te nohoanga." 15 Ā, pērā ana rātou, meinga katoatia ana kia noho. 16 , ka mau ia ki ngā taro e rima, ki ngā ika e rua, ka titiro ake ki te rangi, ka whakapai i aua mea, ka whawhati, ka hoatu ki ngā ākonga kia whakatakotoria atu te mano. 17 , ka kai rātou, ka mākona katoa; ā, kotahi tekau rua ngā kete i kohia ake e rātou, he toenga rātou ngā whatiwhatinga.

Te Pānuitanga a Pita Īhu

18 Ā, i a ia e īnoi ana ko ia anake, i a ia anō āna ākonga; , ka ui ia ki a rātou, ka mea, "Ko wai ahau ki te a te mano?"

19 , ka whakahoki rātou, ka mea, "Ko Hoani Kaiiriiri, ki ētahi ia; ko Irāia, ki ētahi; kua ara mai tētahi o ngā poropiti onamata."

20 , ka mea ia ki a rātou, "Ki koutou , ko wai ahau?"

Ka whakahoki a Pita, ka mea, "Ko te Karaiti a te Atua."

Ka Kōrero a Īhu Tōna Mamaetanga me Tōna Matenga

21 Kātahi ia ka whakatūpato i a rātou, ka mea, "Kia kaua tēnei e kōrerotia ki te tangata." 22 I mea anō ia, "Kua takoto te tikanga kia maha ngā mamae o te Tama a te tangata, kia whakakāhoretia anō ia e ngā kaumātua, e ngā tohunga nui, e ngā karaipi, kia whakamatea, ā, i te toru o ngā ka whakaarahia."

23 I mea anō ia ki a rātou katoa, "Ki te mea tētahi kia haere mai i muri i ahau, me whakakāhore ia e ia anō, me amo tōna rīpeka i ngā katoa, ka aru ai i ahau. 24 Ki te whai hoki tētahi kia ora, ka mate ia; otirā, ki te mate tētahi, mōna i whakaaro ki ahau, ka ora ia. 25 He aha oti te pai ki te tangata, ki te riro i a ia te ao katoa, ā, ka ngaro ko ia anō, ka riro rānei i te ? 26 Ki te whakamā hoki tētahi ki ahau, ā, ki āku kōrero, ka whakamā anō te Tama a te tangata ki a ia, ina haere mai ia i runga i tōna ake korōria, i te korōria hoki o te Matua, o ngā anahera tapu. 27 , he pono tāku kōrero ki a koutou, tēnei anō ētahi o te hunga e nei e kore e pāngia e te mate, kia kite anō i te rangatiratanga o te Atua."

Te Whakaahua Kētanga

28 Ā, ka tata ki te waru o ngā i muri i ēnei kōrero, ka mau ia ki a Pita, ki a Hoani, ki a Hēmi, ka haere ki runga ki te maunga ki te īnoi. 29 Ā, i a ia e īnoi ana, ka puta te āhua o tōna mata, tonu tōna kākahu, kanapa tonu. 30 , tokorua ngā tāngata e kōrero tahi ana me ia, ko Mohi rāua ko Irāia, 31 i puta korōria mai, i kōrero anō ki tōna matenga meāke nei rite i a ia ki Hiruhārama. 32 I pēhia hoki a Pita rātou ko ōna hoa e te moe; ā, i rātou aranga ake, ka kite i tōna korōria, me ngā tāngata tokorua e tahi ana me ia. 33 Ā, i a rāua e mawehe atu ana i a ia, ka mea a Pita ki a Īhu, "E kara, he pai kia noho tātou i konei; , kia hangā e mātou ētahi wharau kia toru; kia kotahi mōu, kia kotahi Mohi, kia kotahi Irāia." (Kīhai ia i mōhio ki tāna i kōrero ai.)

34 Ā, i a ia e kōrero ana i ēnei mea, ka puta he kapua, ā, taumaru iho ana ki a rātou; ā, mataku ana rātou i rātou haerenga ki roto ki te kapua. 35 , ka puta mai he reo i te kapua e mea ana, "Ko tāku Tama tēnei, ko tāku i whiriwhiri ai; whakarongo ki a ia!"

36 Ā, te putanga o te reo, ko Īhu anake i kitea. Ā, whakarongo puku ana rātou, kīhai hoki i kōrerotia e rātou ki te tangata i aua tētahi o ngā mea i kite ai rātou.

Ka Whakaorangia e Īhu te Tama he Wairua Poke Tōna

37 , i te aonga ake o te , i a rātou kua tatū iho i runga i te maunga, he rahi te hui i tūtaki ki a ia. 38 , ka karanga tētahi tangata i roto i te mano, ka mea, "Tēnā koa, e te Kaiwhakaako, titiro mai ki tāku tama; ko ia anake hoki tāku. 39 , ka hopu te wairua i a ia, inamata ka hāmama. , ka haehae i a ia, tutū ana te huka i a ia. Whakauaua ana te whakarere i a ia, ā, marū iho ia. 40 Ā, i te īnoi ahau ki āu ākonga kia peia ia ki waho; heoi, kīhai i taea e rātou."

41 , ka whakahoki a Īhu, ka mea, "E te uri whakapono kore, parori , kia pēhea te roa o tōku noho ki a koutou, o tōku manawanui ki a koutou? Kawea mai tāu tama ki konei."

42 , i a ia e haere mai ana, ka tāia iho ia e te rēwera, haehaea iho. , ka rīria te wairua poke e Īhu, ā, whakaorangia ana te tamaiti, hoatu ana ki tōna pāpā. 43 Oho mauri katoa ana rātou ki te nui o te Atua.

Ka Kōrero anō a Īhu Tōna Matenga

Ā, i a rātou e mīharo ana ki ngā mea katoa i meinga e Īhu, ka mea ia ki āna ākonga, 44 "Rongoātia ēnei kōrero ki roto ki ō koutou taringa; meāke hoki tukua te Tama a te tangata ki ngā ringa o ngā tāngata." 45 Otirā, kīhai rātou i mōhio ki tēnei kupu, he mea huna hoki i a rātou, kei kite rātou; i mataku hoki rātou ki te ui ki a ia i taua kupu.

Ko Wai te Nui Rawa

46 , ka puta ake he kōrerorero i roto i a rātou, ko wai o rātou te mea nui rawa. 47 Otirā, i te kitenga o Īhu i te whakaaroaronga a ō rātou ngākau, ka mau ia ki tētahi tamaiti nohinohi, ā, whakatūria ana ki tōna taha, 48 ka mea ki a rātou, "Ki te manako tētahi ki tēnei tamaiti, te whakaaro hoki ki tōku ingoa, e manako ana ia ki ahau. Ki te manako hoki tētahi ki ahau, e manako ana ia ki tōku kaitono mai. , ko te iti rawa i roto i a koutou katoa ko ia hei mea nui."

he Kore Rānei Īhu Karaiti

49 , ka whakahoki a Hoani, ka mea, "E kara, i kite mātou i tētahi e pei rēwera ana i runga i tōu ingoa; ā, rīria iho e mātou, mōna kāhore e haere tahi tātou."

50 Otirā, i mea a Īhu ki a ia, "Kaua e rīria; ki te mea hoki ehara tētahi i te hoa whawhai koutou, koutou ia."

Kīhai i Manakohia a Īhu e tētahi Kāinga Hamari

51 Ā, ka tata ngā tōna tangohanga ki runga, ka whakamau tōna kanohi ki te haere ki Hiruhārama, 52 Ā, ka tonoa atu e ia he karere i mua i tōna aroaro; ā, ka haere rātou, ka tomo ki tētahi kāinga o ngā Hamari ki te mea tukunga iho mōna. 53 Heoi, kīhai ērā i manako ki a ia, ko te āhua hoki o tōna kanohi me te mea e haere ana ia ki Hiruhārama. 54 Ā, te kitenga o āna ākonga, o Hēmi rāua ko Hoani, ka mea rāua, "E te Ariki, e pai ana rānei koe kia kōrerotia e māua he kāpura kia heke iho i te rangi, hei whakangaro i a rātou?"

55 Otirā, ka tahuri ia, ka rīria rāua, "Kāhore kōrua e mātau tēhea wairua kōrua. 56 Kīhai hoki te Tama a te tangata i haere mai ki te whakamate tangata, engari ki te whakaora." , haere ana rātou he kāinga .

Te Hunga e Hia-Whai i a Īhu

57 Ā, i a rātou e haere ana i te ara, ka mea tētahi tangata ki a ia, "Ka aru ahau i a koe ki ngā wāhi katoa e haere ai koe."

58 , ko te meatanga a Īhu ki a ia, "He rua o ngā pokiha, he kōhanga o ngā manu o te rangi; tēnā ko te Tama a te tangata hore ōna wāhi e takoto ai tōna mātenga."

59 Ka mea ia ki tētahi atu, "Arumia mai ahau." Ā, ka mea ia, "E te Ariki, tukua ahau kia mātua haere ki te tanu i tōku pāpā."

60 , ka mea a Īhu ki a ia, "Waiho ngā tūpāpaku e tanu ō rātou tūpāpaku. Ko koe ia me haere ki te kauwhau i te rangatiratanga o te Atua."

61 Ka mea hoki tētahi atu, "E te Ariki, ka aru ahau i a koe; otirā, tukua ahau kia mātua poroporoaki ki te hunga i tōku whare."

62 Otirā, ka mea a Īhu ki a ia, "Ki te te ringa o tētahi ki te parau, ā, ka titiro ki muri, e kore ia e tau te rangatiratanga o te Atua."

Mission des douze apôtres

1 Jésus, ayant Mt 10:1.Mc 3:13;6:7.Lu 6:13.assemblé les douze, leur donna force et pouvoir sur tous les démons, avec la puissance de guérir les maladies. 2 Mt 10:7.Il les envoya prêcher le royaume de Dieu, et guérir les malades.

3 Mt 10:9.Mc 6:8.Lu 22:35.Ne prenez rien pour le voyage, leur dit-il, ni bâton, ni sac, ni pain, ni argent, et n’ayez pas deux tuniques.

4 Dans quelque maison que vous entriez, restez-y; et c’est de que vous partirez.5 Mt 10:14.Mc 6:11.Lu 10:11.Ac 13:51;18:6.Et, si les gens ne vous reçoivent pas, sortez de cette ville, et secouez la poussière de vos pieds, en témoignage contre eux.6 Ils partirent, et ils allèrent de village en village, annonçant la bonne nouvelle et opérant partout des guérisons.

Hérode ne sait que penser de Jésus

7 Mt 14:1.Mc 6:14.Hérode le tétrarque entendit parler de tout ce qui se passait, et il ne savait que penser. Car les uns disaient que Jean était ressuscité des morts; 8 d’autres, qu’Élie était apparu; et d’autres, qu’un des anciens prophètes était ressuscité. 9 Mais Hérode disait: J’ai fait décapiter Jean; qui donc est celui-ci, dont j’entends dire de telles choses? Et il cherchait à le voir.

Multiplication des pains

10 Mc 6:30.Les apôtres, étant de retour, racontèrent à Jésus tout ce qu’ils avaient fait. Mt 14:13.Mc 6:31,32.Il les prit avec lui, et se retira à l’écart, du côté d’une ville appelée Bethsaïda. 11 Les foules, l’ayant su, le suivirent. Jésus les accueillit, et il leur parlait du royaume de Dieu; il guérit aussi ceux qui avaient besoin d’être guéris. 12 Mt 14:15.Mc 6:35.Jn 6:5.Comme le jour commençait à baisser, les douze s’approchèrent, et lui dirent: Renvoie la foule, afin qu’elle aille dans les villages et dans les campagnes des environs, pour se loger et pour trouver des vivres; car nous sommes ici dans un lieu désert. 13 Mt 14:16.Mc 6:37.Jn 6:9.Jésus leur dit: Donnez-leur vous-mêmes à manger. Mais ils répondirent: Nous n’avons que cinq pains et deux poissons, à moins que nous n’allions nous-mêmes acheter des vivres pour tout ce peuple. 14 Or, il y avait environ cinq mille hommes. Jésus dit à ses disciples: Faites-les asseoir par rangées de cinquante.15 Ils firent ainsi, ils les firent tous asseoir. 16 Jésus prit les cinq pains et les deux poissons, et, levant les yeux vers le ciel, 1 S 9:13.il les bénit. Puis, il les rompit, et les donna aux disciples, afin qu’ils les distribuassent à la foule. 17 Tous mangèrent et furent rassasiés, et l’on emporta douze paniers pleins des morceaux qui restaient.

Opinions diverses sur le Christ. Confession de Pierre. Jésus annonce ses souffrances et sa mort

18 Mt 16:13.Mc 8:27.Un jour que Jésus priait à l’écart, ayant avec lui ses disciples, il leur posa cette question: Qui dit-on que je suis?19 Ils répondirent: Mt 14:2.Jean Baptiste; les autres, Élie; les autres, qu’un des anciens prophètes est ressuscité.

20 Et vous, leur demanda-t-il, qui dites-vous que je suis? Pierre répondit: Le Jn 6:69.Christ de Dieu. 21 Jésus leur recommanda sévèrement de ne le dire à personne.

22 Il ajouta qu’il fallait queMt 16:21;17:22.Mc 8:31;9:31;10:33.Lu 18:31;24:7.le Fils de l’homme souffrît beaucoup, qu’il fût rejeté par les anciens, par les principaux sacrificateurs et par les scribes, qu’il fût mis à mort, et qu’il ressuscitât le troisième jour.

Comment suivre Jésus

23 Puis il dit à tous: Mt 10:38;16:24.Mc 8:34.Lu 14:27.Si quelqu’un veut venir après moi, qu’il renonce à lui-même, qu’il se charge chaque jour de sa croix, et qu’il me suive.

24 Mt 10:39;16:25.Mc 8:35.Lu 17:33.Jn 12:25.Car celui qui voudra sauver sa vie la perdra, mais celui qui la perdra à cause de moi la sauvera.25 Et que servirait-il à un homme de gagner tout le monde, s’il se détruisait ou se perdait lui-même?26 Mt 10:33.Mc 8:38.Lu 12:9.2 Ti 2:12.1 Jn 2:23.Car quiconque aura honte de moi et de mes paroles, le Fils de l’homme aura honte de lui, quand il viendra dans sa gloire, et dans celle du Père et des saints anges.27 Mt 16:28.Mc 9:1.Je vous le dis en vérité, quelques-uns de ceux qui sont ici ne mourront point qu’ils n’aient vu le royaume de Dieu.

La transfiguration

28 Mt 17:1.Mc 9:2.Environ huit jours après qu’il eut dit ces paroles, Jésus prit avec lui Pierre, Jean et Jacques, et il monta sur la montagne pour prier. 29 Pendant qu’il priait, l’aspect de son visage changea, et son vêtement devint d’une éclatante blancheur. 30 Et voici, deux hommes s’entretenaient avec lui: c’étaient Moïse et Élie, 31 qui, apparaissant dans la gloire, parlaient de son départ qu’il allait accomplir à Jérusalem. 32 Pierre et ses compagnons étaient appesantis par le sommeil; mais, s’étant tenus éveillés, ils virent la gloire de Jésus et les deux hommes qui étaient avec lui. 33 Au moment ces hommes se séparaient de Jésus, Pierre lui dit: Maître, il est bon que nous soyons ici; dressons trois tentes, une pour toi, une pour Moïse, et une pour Élie. Il ne savait ce qu’il disait. 34 Comme il parlait ainsi, une nuée vint les couvrir; et les disciples furent saisis de frayeur en les voyant entrer dans la nuée. 35 És 34:1.Mt 3:17;17:5.Mc 1:11;9:7.Lu 3:22.Col 1:13.2 Pi 1:17.Et de la nuée sortit une voix, qui dit: Celui-ci est mon Fils élu: De 18:19.Ac 3:22.écoutez-le! 36 Quand la voix se fit entendre, Jésus se trouva seul. Les disciples gardèrent le silence, et ils ne racontèrent à personne, en ce temps-là, rien de ce qu’ils avaient vu.

Guérison d’un démoniaque

37 Mt 17:14.Mc 9:17.Le lendemain, lorsqu’ils furent descendus de la montagne, une grande foule vint au-devant de Jésus. 38 Et voici, du milieu de la foule un homme s’écria: Maître, je t’en prie, porte les regards sur mon fils, car c’est mon fils unique. 39 Un esprit le saisit, et aussitôt il pousse des cris; et l’esprit l’agite avec violence, le fait écumer, et a de la peine à se retirer de lui, après l’avoir tout brisé. 40 J’ai prié tes disciples de le chasser, et ils n’ont pas pu.

41 Race incrédule et perverse, répondit Jésus, jusqu’à quand serai-je avec vous, et vous supporterai-je? Amène ici ton fils.42 Comme il approchait, le démon le jeta par terre, et l’agita avec violence. Mais Jésus menaça l’esprit impur, guérit l’enfant, et le rendit à son père. 43 Et tous furent frappés de la grandeur de Dieu.

Jésus annonce sa mort et sa résurrection

Tandis que chacun était dans l’admiration de tout ce que faisait Jésus, il dit à ses disciples: 44 Pour vous, écoutez bien ceci:Mt 17:22.Mc 9:31.Le Fils de l’homme doit être livré entre les mains des hommes.45 Lu 2:50;18:34.Mais les disciples ne comprenaient pas cette parole; elle était voilée pour eux, afin qu’ils n’en eussent pas le sens; et ils craignaient de l’interroger à ce sujet.

Qui est le plus grand?

46 Mt 18:1.Mc 9:33.Lu 22:24.Or, une pensée leur vint à l’esprit, savoir lequel d’entre eux était le plus grand. 47 Jésus, voyant la pensée de leur cœur, prit un petit enfant, le plaça près de lui, 48 Mt 18:5.Mc 9:37.Jn 13:20.et leur dit: Quiconque reçoit en mon nom ce petit enfant me reçoit moi-même;Lu 10:16.Jn 13:20.et quiconque me reçoit reçoit celui qui m’a envoyé.Mt 23:11.Lu 4:11;18:14.Car celui qui est le plus petit parmi vous tous, c’est celui-là qui est grand.49 Mc 9:38.Jean prit la parole, et dit: Maître, nous avons vu un homme qui chasse des démons en ton nom; et nous l’en avons empêché, parce qu’il ne nous suit pas.

50 Ne l’en empêchez pas, lui répondit Jésus; carMt 12:30.Lu 11:23.qui n’est pas contre vous est pour vous.

Jésus se rend à Jérusalem. Un bourg des Samaritains

51 Lorsque le temps il devait être Mc 16:19.Ac 1:2.1 Ti 3:16.enlevé du monde approcha, Jésus prit la résolution de se rendre à Jérusalem. 52 Il envoya devant lui des messagers, qui se mirent en route et entrèrent dans un bourg des Samaritains, pour lui préparer un logement. 53 Mais on ne le reçut pas, Jn 4:9.parce qu’il se dirigeait sur Jérusalem. 54 Les disciples Jacques et Jean, voyant cela, dirent: Seigneur, veux-tu que nous commandions que 2 R 1:10,12.le feu descende du ciel et les consume? 55 Jésus se tourna vers eux, et les réprimanda, disant: Vous ne savez de quel esprit vous êtes animés.

56 Jn 3:17;12:47.Car le Fils de l’homme est venu, non pour perdre les âmes des hommes, mais pour les sauver. Et ils allèrent dans un autre bourg.

Comment suivre Jésus

57 Mt 8:19.Pendant qu’ils étaient en chemin, un homme lui dit: Seigneur, je te suivrai partout tu iras. 58 Jésus lui répondit: Les renards ont des tanières, et les oiseaux du ciel ont des nids: mais le Fils de l’homme n’a pas un lieu il puisse reposer sa tête.59 Mt 8:21.Il dit à un autre: Suis-moi. Et il répondit: Seigneur, permets-moi d’aller d’abord ensevelir mon père. 60 Mt 8:22.Mais Jésus lui dit: Laisse les morts ensevelir leurs morts; et toi, va annoncer le royaume de Dieu.61 Un autre dit: Je te suivrai, Seigneur, 1 R 19:20.mais permets-moi d’aller d’abord prendre congé de ceux de ma maison. 62 Jésus lui répondit: Pr 26:11.Ph 3:14.Hé 6:5.2 Pi 2:20.Quiconque met la main à la charrue, et regarde en arrière, n’est pas propre au royaume de Dieu.

Veja também