Pular para o conteúdo
Publicidade

Lucas 19

LSG

Ko Īhu me Hakiaha

1 Ā, ka tomo ia, ā, tika ana waenganui o Heriko. 2 , ko tētahi tangata, ko Hakiaha te ingoa i huaina ai, he rangatira pupirikana, he tangata taonga anō. 3 I whai ia kia kite i a Īhu he pēhea rānei ia; heoi, kīhai i taea e ia i te mano, he tangata poto hoki. 4 , ka oma ia ki mua, ā, kake ana ki tētahi hikamora, kia kite i a ia, meāke hoki ia tika reira.

5 Ā, ka tae a Īhu ki taua wāhi, ka titiro ake, ka mea ki a ia, "E Hakiaha, kia hohoro te heke iho; me noho hoki ahau ki tōu whare āianei." 6 Ā, hohoro tonu tōna heke iho, ā, ka koa ki a ia hei manuhiri māna.

7 Ā, i rātou kitenga, ka amuamu katoa, ka mea, "Kua riro ia ki te tangata hara noho ai."

8 , ka a Hakiaha, ka mea ki te Ariki, "E te Ariki, , e hoatu ana e ahau te hāwhe o āku taonga ki te hunga rawakore, ā, ki te mea kua riro mai i ahau te mea a tētahi, ka takiwhātia e ahau tāku utu."

9 , ko te meatanga a Īhu ki a ia, "nāianei te ora i tae mai ai ki tēnei whare, he tama nei hoki ia Āperahama. 10 I haere mai hoki te Tama a te tangata ki te rapu, ki te whakaora i te mea i ngaro."

Te Kupu Whakarite o ngā Moni Kōura

11 Ā, i a rātou e whakarongo ana ki ēnei mea ka kōrerotia anō e ia tētahi kupu whakarite, te mea e tata ana ia ki Hiruhārama, e mea ana hoki rātou, ko taua anō whakakitea ai te rangatiratanga o te Atua. 12 reira ia ka mea, "I haere tētahi rangatira nui ki tētahi whenua mamao, kia riro mai i a ia tētahi rangatiratanga, ka hoki mai ai. 13 Kotahi tekau āna pononga i karangatia e ia, kotahi tekau ngā pāuna i hoatu e ia ki a rātou, ka mea ki a rātou, Mahia ēnei, kia hoki mai anō ahau.

14 "Otirā, i kino tōna iwi ki a ia, ka tono karere i muri i a ia, ka mea, E kore mātou e pai ki tēnei hei kīngi mātou.

15 "Ā, i tōna hokinga mai, kua riro mai hoki i a ia te rangatiratanga, ka mea kia karangatia ki a ia aua pononga, i hoatu nei e ia te moni ki a rātou, kia kite ai ia i tētahi, i tētahi i mahi ai. 16 Ka tae mai mua, ka mea, E te ariki, ka ngahuru ngā pāuna kua mahia ki tāu pāuna.17 Ka mea ia ki a ia, Ka pai, e te pononga pai; pono tonu tāu mahi i te mea nohinohi rawa, , hei rangatira koe ngā kotahi tekau.

18 "Ā, ko te haerenga mai o te tuarua, ka mea, E te ariki, e rima ngā pāuna kua mahia ki tāu pāuna.19 Ka mea ia ki tēnei, Hei rangatira anō koe ngā e rima.

20 ", ko te haerenga mai o tētahi, ka mea, E te ariki, , tāu pāuna, i te rongoā hoki i ahau i roto i te tauera. 21 I mataku hoki ahau i a koe, te mea he tangata uaua koe; e tango ana koe i te mea kīhai i whakatakotoria iho e koe, e kokoti ana i te mea kīhai i ruia e koe.

22 ", ko tāna meatanga ki a ia, Kei tōu māngai he whakahēanga māku i a koe, e te pononga kino. I mōhio koe he tangata uaua ahau, e tango ana i te mea kīhai i whakatakotoria e ahau, e kokoti ana i te mea kīhai i ruia e ahau. 23 He aha koe hoatu ai i tāku moni ki te pēke, pēnei kua riro mai taua mea i ahau, me ōna hua anō, i tōku taenga mai?

24 ", ka mea ia ki te hunga e tata ana, Tangohia te pāuna i a ia, hoatu hoki ki tērā i ngā pāuna kotahi tekau.

25 "Ka mea rātou ki a ia, E te ariki kotahi nei tekau āna pāuna.

26 "Ko tāku kupu hoki tēnei ki a koutou, Ki te whai mea tētahi, ka hoatu anō ki a ia; ki te kāhore he mea a tētahi, ko āna mea ake ka tangohia i a ia. 27 Tēnā ko aua hoariri ōku kīhai nei i pai ki ahau hei kīngi rātou, ārahina mai ki konei, ka patu ki tōku aroaro!"

Te Tomonga Manahau ki Hiruhārama

28 Ā, ka mutu ēnei kōrero, ka tūria atu e ia ki mua, ka haere ki Hiruhārama. 29 Ā, ka tata ia ki Petapaki, ki Petani, ki te maunga e kīia nei ko ngā Ōriwa, , tokorua āna ākonga i tonoa e ia. 30 I mea ia, "Haere kōrua ki te kāinga e anga mai ana ki a kōrua; ā, ka tomo atu, ka kite kōrua i tētahi kūao kāihe e here ana, he mea kāhore anō i nohoia noatia e te tangata. Wetekina, ārahina mai. 31 Ki te mea hoki tētahi, ki a kōrua, He aha i wetekina ai e kōrua?Kia pēnei kōrua atu, E mea ana te Ariki ki a ia mōna."

32 , haere atu ana te hunga i tonoa, rokohanga atu, rite tonu ki tāna i kōrero ai ki a rāua. 33 , i a rāua e wewete ana i te kūao, ka mea ōna rangatira ki a rāua "He aha kōrua ka wewete ai i te kūao ?"

34 , ko rāua meatanga atu, "E mea ana te Ariki ki a ia mōna." 35 , ka ārahina ia ki a Īhu; ā, pangā iho e rāua ō rāua kākahu ki runga ki te kūao, whakanohoia ana a Īhu ki runga. 36 Ā, i a ia e haere ana, ka whārikitia ō rātou kākahu ki te huarahi.

37 Ā, i a ia e whakatata ana ki te heketanga o Maunga Ōriwa, ka koa te huihui katoa o ngā ākonga, ka anga, ka whakamoemiti ki te Atua, he nui hoki te reo, ngā merekara katoa i kite ai rātou; 38 ka mea,

"Ka whakapaingia te Kīngi e haere mai ana i runga i te ingoa o te Ariki!

He rongo mau ki runga ki te rangi, he korōria ki runga rawa!"

39 , ka mea ētahi o ngā Parihi i roto i te mano ki a ia, "E te Kaiwhakaako, rīria āu ākonga!"

40 , ka whakahoki ia, ka mea, "Ko tāku kupu tēnei ki a koutou, me i noho puku ēnei, kua karanga ake ngā kāmaka."

Ka Tangi a Īhu Hiruhārama

41 Ā, ka tata ia, ka kite i te , ka tangihia e ia. 42 Ka mea ia, "Me i mōhio koe, ā, koe anō, ahakoa i tēnei nei anō ōu, ki ngā mea e mau ai tōu rongo! Ko tēnei kua huna atu i ōu kanohi. 43 Tērā hoki e tae mai ngā ki a koe, e hangā ai e ōu hoariri he parepare mōu ā taka noa, ā, ka karapotia koe, ka kōpania hoki i ngā taha katoa. 44 Ā, ka whakahoroa koe ki raro, me āu tamariki i roto i a koe. E kore anō e waiho tētahi kāmaka i runga i tētahi kāmaka i roto i a koe, te mea kīhai koe i mātau ki te i tirohia ai koe!"

Ka Haere a Īhu ki te Temepara

45 Ā, ka tomo ia ki te temepara, ka anga, ka pei ki waho i te hunga i reira e hoko ana. 46 Ka mea ki a rātou, "Kua oti te tuhituhi, Ko tōku whare hei whare īnoi,ā, kua meinga nei e koutou hei ana ngā kaipāhua!"

47 Ā, whakaako ana ia i te temepara i ia , i ia . Otiia, ka rapu ngā tohunga nui me ngā karaipi me ngā rangatira o te iwi kia whakangaromia ia. 48 Heoi, kīhai i kitea rātou e mea ai, te mea e ū ana ngā tāngata katoa ki a ia, e whakarongo ana.

Le publicain Zachée

1 Jésus, étant entré dans Jéricho, traversait la ville. 2 Et voici, un homme riche, appelé Zachée, chef des publicains, cherchait à voir qui était Jésus; 3 mais il ne pouvait y parvenir, à cause de la foule, car il était de petite taille. 4 Il courut en avant, et monta sur un sycomore pour le voir, parce qu’il devait passer par . 5 Lorsque Jésus fut arrivé à cet endroit, il leva les yeux et lui dit: Zachée, hâte-toi de descendre; car il faut que je demeure aujourd’hui dans ta maison.6 Zachée se hâta de descendre, et le reçut avec joie. 7 Voyant cela, tous murmuraient, et disaient: Il est allé loger chez un homme pécheur. 8 Mais Zachée, se tenant devant le Seigneur, lui dit: Voici, Seigneur, je donne aux pauvres la moitié de mes biens, et, si j’ai fait tort de quelque chose à quelqu’un, je lui rends le quadruple. 9 Jésus lui dit: Le salut est entré aujourd’hui dans cette maison, parce queLu 13:16.celui-ci est aussi un fils d’Abraham.

10 Mt 10:6;15:24;18:11.Ac 13:46.Car le Fils de l’homme est venu chercher et sauver ce qui était perdu.

Parabole des mines

11 Ils écoutaient ces choses, et Jésus ajouta une parabole, parce qu’il était près de Jérusalem, et qu’on croyait qu’à l’instant le royaume de Dieu allait paraître. 12 Il dit donc: Mt 25:14.Mc 13:34.Un homme de haute naissance s’en alla dans un pays lointain, pour se faire investir de l’autorité royale, et revenir ensuite.

13 Il appela dix de ses serviteurs, leur donna dix mines, et leur dit: Faites-les valoir jusqu’à ce que je revienne.14 Mais ses concitoyens le haïssaient, et ils envoyèrent une ambassade après lui, pour dire: Nous ne voulons pas que cet homme règne sur nous.15 Lorsqu’il fut de retour, après avoir été investi de l’autorité royale, il fit appeler auprès de lui les serviteurs auxquels il avait donné l’argent, afin de connaître comment chacun l’avait fait valoir.16 Le premier vint, et dit: Seigneur, ta mine a rapporté dix mines.17 Il lui dit: C’est bien, bon serviteur; parce que tu as été fidèle en peu de chose, reçois le gouvernement de dix villes.18 Le second vint, et dit: Seigneur, ta mine a produit cinq mines.19 Il lui dit: Toi aussi, sois établi sur cinq villes.20 Un autre vint, et dit: Seigneur, voici ta mine, que j’ai gardée dans un linge;21 car j’avais peur de toi, parce que tu es un homme sévère; tu prends ce que tu n’as pas déposé, et tu moissonnes ce que tu n’as pas semé.22 Il lui dit:2 S 1:16.Mt 12:37.Je te juge sur tes paroles, méchant serviteur; tu savais que je suis un homme sévère, prenant ce que je n’ai pas déposé, et moissonnant ce que je n’ai pas semé;23 pourquoi donc n’as-tu pas mis mon argent dans une banque, afin qu’à mon retour je le retirasse avec un intérêt?24 Puis il dit à ceux qui étaient : Otez-lui la mine, et donnez-la à celui qui a les dix mines.25 Ils lui dirent: Seigneur, il a dix mines.26 Mt 13:12;25:29.Mc 4:25.Lu 8:18.Je vous le dis, on donnera à celui qui a, mais à celui qui n’a pas on ôtera même ce qu’il a.27 Au reste, amenez ici mes ennemis, qui n’ont pas voulu que je régnasse sur eux, et tuez-les en ma présence.28 Après avoir ainsi parlé, Jésus marcha devant la foule, pour monter à Jérusalem.

Entrée de Jésus à Jérusalem

29 Mt 21:1.Mc 11:1.Lorsqu’il approcha de Bethphagé et de Béthanie, vers la montagne appelée montagne des oliviers, Jésus envoya deux de ses disciples, 30 en disant: Allez au village qui est en face; quand vous y serez entrés, vous trouverez un ânon attaché, sur lequel aucun homme ne s’est jamais assis; détachez-le, et amenez-le.

31 Si quelqu’un vous demande: Pourquoi le détachez-vous? Vous lui répondrez: Le Seigneur en a besoin.32 Ceux qui étaient envoyés allèrent, et trouvèrent les choses comme Jésus leur avait dit. 33 Comme ils détachaient l’ânon, ses maîtres leur dirent: Pourquoi détachez-vous l’ânon? 34 Ils répondirent: Le Seigneur en a besoin. 35 Jn 12:14.Et ils amenèrent à Jésus l’ânon, 2 R 9:13.sur lequel ils jetèrent leurs vêtements, et firent monter Jésus. 36 Quand il fut en marche, les gens étendirent leurs vêtements sur le chemin. 37 Et lorsque déjà il approchait de Jérusalem, vers la descente de la montagne des oliviers, toute la multitude des disciples, saisie de joie, se mit à louer Dieu à haute voix pour tous les miracles qu’ils avaient vus. 38 Ils disaient: Ps 118:26.Béni soit le roi qui vient au nom du Seigneur! Lu 2:14.Ép 2:14.Paix dans le ciel, et gloire dans les lieux très hauts! 39 Quelques pharisiens, du milieu de la foule, dirent à Jésus: Maître, reprends tes disciples. 40 Et il répondit: Je vous le dis, s’ils se taisent,Ha 2:11.les pierres crieront!

Jésus pleure sur Jérusalem

41 Comme il approchait de la ville, Jésus, en la voyant, pleura sur elle, et dit:

42 Si toi aussi, au moins en ce jour qui t’est donné, tu connaissais les choses qui appartiennent à ta paix! Mais maintenant elles sont cachées à tes yeux.43 Il viendra sur toi des jours tes ennemis t’environneront de tranchées, t’enfermeront, et te serreront de toutes parts;44 1 R 9:7,8.Mi 3:12.Mt 24:1,2.Mc 13:2.Lu 21:6.ils te détruiront, toi et tes enfants au milieu de toi, et ils ne laisseront pas en toi pierre sur pierre, parce que tu n’as pas connu le temps tu as été visitée.

Les vendeurs chassés du temple. Irritation des sacrificateurs

45 Il entra dans le temple, et il se mit à chasser ceux qui vendaient, 46 leur disant: 1 R 8:29.És 56:7.Jé 7:11.Mt 21:13.Mc 11:17.Il est écrit: Ma maison sera une maison de prière. Mais vous, vous en avez fait une caverne de voleurs.47 Il enseignait tous les jours dans le temple. Mc 11:18.Jn 7:19;8:37.Et les principaux sacrificateurs, les scribes, et les principaux du peuple cherchaient à le faire périr; 48 mais ils ne savaient comment s’y prendre, car tout le peuple l’écoutait avec admiration.

Veja também