Pular para o conteúdo
Publicidade

Lucas 7

LSG

Ka Whakaora a Īhu i te Pononga a te Āpiha Rōma

1 Ā, ka mutu ēnei kupu katoa āna, me te whakarongo anō te iwi, ka tomo ia ki Kaperenauma. 2 , e mate ana te pononga a tētahi keneturio, meāke marere, ko tāna hoki i matenui ai. 3 Ā, tōna rongonga i a Īhu, ka tonoa mai ki a ia ētahi kaumātua o ngā Hūrai, hei mea ki a ia kia haere ki te whakaora i tāna pononga. 4 Ā, i rātou taenga ki a Īhu, he kaha rātou īnoi, ka mea, "He pai te tangata e meatia ai tēnei e koe, 5 E aroha ana hoki ia ki tātou iwi, nāna hoki i hanga te whare karakia mātou." 6 , haere tahi ana a Īhu me rātou.

Ā, i a ia kāhore nei i matara i te whare, ka tono te keneturio i ētahi hoa ki a ia, ka mea ki a ia, "E te Ariki, kei maumau ngenge noa koe, ehara hoki ahau i te tikanga tangata e haere ake ai koe ki raro i tōku tuanui; 7 koia tae ai tōku aro ki te haere atu ki a koe. Engari kia puaki mai tāu kupu, ā, ka ora tāku pononga. 8 He tangata hoki ahau e whakahaua ana, he hōia anō āku hei whakahaunga māku, , ka mea ahau ki tēnei, Haere,ā, ka haere; ki tētahi atu hoki, Haere mai,ā, ka haere mai; ki tāku pononga anō hoki, Meatia tēnei,ā, ka meatia e ia."

9 Ā, i te rongonga o Īhu ki ēnei mea, ka mīharo ki a ia, ka tahuri, ka mea ki te mano e aru ana i a ia, "Ko tāku kupu tēnei ki a koutou, kāhore anō ahau i kite i te whakapono hei rite tēnei te nui, ahakoa i roto i a Īharaira." 10 Ā, rokohanga atu e te hunga i tonoa, i rātou hokinga atu ki te whare, kua ora te pononga .

Ka Whakaara a Īhu i te Tama a tētahi Pouaru

11 , i muri tata iho ka haere ia ki tētahi , ko Naina te ingoa; ā, i haere tahi āna ākonga me ia, he rahi hoki te hui. 12 Ā, ka whakatata ia ki te kūwaha o te , , he tūpāpaku tērā e kauhoatia ana mai, he huatahi tōna whaea, ā, he pouaru tērā: he tokomaha o te e haere tahi ana me ia. 13 Ā, i te kitenga o te Ariki i a ia, ka aroha ki a ia, ka mea ki a ia, "Kaua e tangi."

14 , ka whakatata ia, ka ki te kauhoa, ā, tonu ngā kaikauhoa. , ko tāna meatanga, "E tama, ko tāku kupu tēnei ki a koe, e ara." 15 , ka noho te tūpāpaku ki runga, ka anga, ka kōrero, ā, hoatu ana ia e ia ki tōna whaea.

16 , ka tau te wehi ki a rātou katoa; ka whakakorōria i te Atua, ka mea, "Kua puta ake i roto i a tātou he poropiti nui!" ā, "Kua titiro mai hoki te Atua ki tāna iwi." 17 , haere ana tēnei kōrero mōna puta noa i Hūria, i ngā wāhi pātata katoa anō hoki.

Ngā Karere a Hoani Kaiiriiri

18 Ā, ka kōrerotia ēnei mea katoa ki a Hoani e āna ākonga. 19 , ka karangatia e Hoani ētahi o āna ākonga tokorua, ka tonoa ki te Ariki, mea ai, "Ko koe rānei tērā e haere mai ana? Me tatari rānei tātou ki tētahi atu?"

20 Ā, te taenga mai o aua tāngata ki a ia, ka mea, "Kua tonoa mai māua e Hoani Kaiiriiri ki a koe, mea ai, Ko koe rānei tērā e haere mai ana? Me tatari rānei tātou ki tētahi atu?"

21 I taua anō he tokomaha te hunga i whakaorangia e ia i ngā tūrorotanga, i ngā mate, i ngā wairua kino; he tokomaha ngā matapō i meinga kia kite. 22 Ā, ka whakahoki ia, ka mea ki a rāua, "Haere, kōrerotia ki a Hoani ngā mea e kite nei, e rongo nei kōrua; ko ngā matapō e titiro ana, ko ngā kopa e hāereere ana, ko ngā repera kua , ko ngā turi e rongo ana, ko ngā tūpāpaku e whakaarahia ana, e kauwhautia ana te rongopai ki te hunga rawakore; 23 , ka koa te tangata e kore e ki ahau."

24 Ā, te rironga atu o ngā karere a Hoani, ka tīmata ia ki te kōrero ki te mano Hoani: "I haere atu koutou ki te koraha kia kite i te aha? I te kākaho e whakangāueuetia ana e te hau? 25 Anō , i haere koutou kia kite i te aha? I te tangata he kākahu māeneene ōna? , kei ngā whare kīngi te hunga i ngā kākahu whakapaipai, i ngā kai papai. 26 Anō , i haere koutou kia kite i te aha? I te poropiti? Āe , ko tāku kupu tēnei ki a koutou, tērā atu i te poropiti. 27 Mōna te mea kua tuhituhia nei,

, ka tonoa e ahau tāku karere ki mua i tōu aroaro,

māna e whakapai tōu huarahi i mua i a koe.

28 Ko tāku kupu hoki tēnei ki a koutou, kāhore he poropiti nui atu i a Hoani Kaiiriiri i roto i ngā whānau a te wahine; heoi, rahi ake i a ia te nohinohi rawa o te rangatiratanga o te Atua."

29 , i rātou rongonga ai, whakatikaia ana te Atua e te hunga katoa i rongo, e ngā pupirikana anō, i iriiria hoki rātou ki te iriiri a Hoani. 30 Ko ngā Parihi ia rātou ko ngā kaiwhakaako o te ture i whakakāhore i te Atua whakaaro ki a rātou, kīhai nei rātou i iriiria e ia.

31 "Me whakarite e ahau ngā tāngata o tēnei whakapaparanga ki te aha? He rite rātou ki te aha? 32 He rite ki ngā tamariki e noho ana i te kāinga hokohoko, e karanga ana ki a rātou anō, e mea ana:

Whakatangi noa mātou i te pūtōrino ki a koutou,

ā, kāhore koutou i kanikani.

Auē noa mātou ki a koutou,

, kāhore koutou i tangi.

33 I haere mai hoki a Hoani Kaiiriiri, kīhai i kai taro, kīhai i inu wāina; heoi ka mea koutou, He rēwera tōna.34 I haere mai te Tama a te tangata me te kai, me te inu; ā, ka mea koutou, , he tangata kakai, he tangata inu wāina, he hoa ngā pupirikana, ngā tāngata hara!35 Otirā, e whakatikaia ana te whakaaro nui e āna tamariki katoa."

Ko Īhu i te Kāinga a Haimona te Parihi

36 , ka mea tētahi o ngā Parihi ki a ia kia kai tahi rāua. Ā, ka tomo ia ki te whare o te Parihi, ka noho. 37 , tērā tētahi wahine hara o te ka mōhio, kei te whare o te Parihi ia e noho ana; , ka kawea mai e ia tētahi pouaka kōhatu, he hinu i roto. 38 Ā, tangi ana i muri i ōna waewae, ka anga ka whakamākūkū i ōna waewae ki ōna roimata, ka muru ki ngā makawe o tōna mātenga, ka kihi i ōna waewae, ka whakawahi ki te hinu kakara.

39 , i te kitenga o te Parihi nāna ia i karanga, ka kōrero i roto i a ia, ka mea, "Me he poropiti tēnei, kua mātau ia ki te wahine e nei ki a ia, tōna pēheatanga; he wahine hara hoki."

40 , ka kōrero a Īhu, ka mea ki a ia, "E Haimona, he kupu tāku ki a koe."

Ka mea ia, "Kōrero, e te Kaiwhakaako."

41 ", tokorua ngā tāngata i a rāua te moni a tētahi kaituku moni; e rima rau ngā pene i tētahi, e rima tekau i tētahi. 42 I te kore ngā mea a rāua hei whakautu, whakarērea noatia ana e ia ki a rāua; tēnā, ko wai o rāua e tino nui tōna aroha ki a ia?"

43 , ka whakahoki a Haimona, ka mea, "Ki tōku whakaaro, ko te tangata nāna te mea nui i whakarērea noatia atu."

, ko tāna meatanga ki a ia, "Tika rawa tāu."

44 , ka tahuri ia ki te wahine, ka mea ki a Haimona, "E kite ana koe i tēnei wahine? I haere mai ahau ki roto ki tōu whare, kāhore i hōmai e koe he wai ōku waewae; nāna ia i whakamākūkū ōku waewae ki ōna roimata, ā, murua iho ki ngā makawe o tōna mātenga. 45 Kīhai koe i kihi i ahau; tēnā ko ia, mai o tōku taenga mai, kāhore anō i tāmutu te kihi i ōku waewae. 46 Kīhai koe i whakawahi i tōku mātenga ki te hinu; nāna ia ōku waewae i whakawahi ki te hinu. 47 Koia ahau ka mea nei ki a koe, kua murua ōna tini hara; he nui hoki tōna aroha; ko te tangata ia he iti ngā mea i murua ka iti anō tōna aroha."

48 Ā, ka mea ia ki a ia, "Kua murua ōu hara."

49 , ka anga ōna hoa noho ka kōrero ki a rātou anō, "Ko wai tēnei, muru rawa hoki i ngā hara?"

50 , ko tāna meatanga ki te wahine, "tōu whakapono koe i ora ai; haere mārie."

Guérison du serviteur d’un centenier

1 Après avoir achevé tous ces discours devant le peuple qui l’écoutait, Mt 8:5.Jésus entra dans Capernaüm. 2 Un centenier avait un serviteur auquel il était très attaché, et qui se trouvait malade, sur le point de mourir. 3 Ayant entendu parler de Jésus, il lui envoya quelques anciens des Juifs, pour le prier de venir guérir son serviteur. 4 Ils arrivèrent auprès de Jésus, et lui adressèrent d’instantes supplications, disant: Il mérite que tu lui accordes cela; 5 car il aime notre nation, et c’est lui qui a bâti notre synagogue. 6 Jésus, étant allé avec eux, n’était guère éloigné de la maison, quand le centenier envoya des amis pour lui dire: Seigneur, ne prends pas tant de peine; car je ne suis pas digne que tu entres sous mon toit. 7 C’est aussi pour cela que je ne me suis pas cru digne d’aller en personne vers toi. Mais dis un mot, et mon serviteur sera guéri. 8 Car, moi qui suis soumis à des supérieurs, j’ai des soldats sous mes ordres; et je dis à l’un: Va! Et il va; à l’autre: Viens! Et il vient; et à mon serviteur: Fais cela! Et il le fait. 9 Lorsque Jésus entendit ces paroles, il admira le centenier, et, se tournant vers la foule qui le suivait, il dit: Je vous le dis, même en Israël je n’ai pas trouvé une aussi grande foi.10 De retour à la maison, les gens envoyés par le centenier trouvèrent guéri le serviteur qui avait été malade.

Résurrection du fils de la veuve de Naïn

11 Le jour suivant, Jésus alla dans une ville appelée Naïn; ses disciples et une grande foule faisaient route avec lui. 12 Lorsqu’il fut près de la porte de la ville, voici, on portait en terre un mort, fils unique de sa mère, qui était veuve; et il y avait avec elle beaucoup de gens de la ville. 13 Le Seigneur, l’ayant vue, fut ému de compassion pour elle, et lui dit: Ne pleure pas!14 Il s’approcha, et toucha le cercueil. Ceux qui le portaient s’arrêtèrent. Il dit: Jeune homme, je te le dis,Ac 9:40.lève-toi!15 Et le mort s’assit, et se mit à parler. Jésus le rendit à sa mère. 16 Tous furent saisis de crainte, et ils glorifiaient Dieu, disant: Lu 24:19.Jn 4:19;6:14;9:17.Un grand prophète a paru parmi nous, et Lu 1:68.Dieu a visité son peuple. 17 Cette parole sur Jésus se répandit dans toute la Judée et dans tout le pays d’alentour.

Message de Jean-Baptiste auprès de Jésus

18 Mt 11:2.Jean fut informé de toutes ces choses par ses disciples. 19 Il en appela deux, et les envoya vers Jésus, pour lui dire: Es-tu celui qui doit venir, ou devons-nous en attendre un autre? 20 Arrivés auprès de Jésus, ils dirent: Jean-Baptiste nous a envoyés vers toi, pour dire: Es-tu celui qui doit venir, ou devons-nous en attendre un autre? 21 A l’heure même, Jésus guérit plusieurs personnes de maladies, d’infirmités, et d’esprits malins, et il rendit la vue à plusieurs aveugles. 22 Et il leur répondit: Allez rapporter à Jean ce que vous avez vu et entendu:És 29:18;35:5;61:1.les aveugles voient, les boiteux marchent, les lépreux sont purifiés, les sourds entendent, les morts ressuscitent, la bonne nouvelle est annoncée aux pauvres.

23 Heureux celui pour qui je ne serai pas une occasion de chute!

Témoignage sur Jean-Baptiste

24 Mt 11:7.Lorsque les envoyés de Jean furent partis, Jésus se mit à dire à la foule, au sujet de Jean: Qu’êtes-vous allés voir au désert? Un roseau agité par le vent?

25 Mais, qu’êtes-vous allés voir? Un homme vêtu d’habits précieux? Voici, ceux qui portent des habits magnifiques, et qui vivent dans les délices, sont dans les maisons des rois.26 Qu’êtes-vous donc allés voir? Un prophète? Oui, vous dis-je, et plus qu’un prophète.27 C’est celui dont il est écrit:

Mal 3:1.Mc 1:2.Voici, j’envoie mon messager devant ta face,

Pour préparer ton chemin devant toi.

28 Je vous le dis, parmi ceux qui sont nés de femmes, il n’y en a point de plus grand que Jean. Cependant, le plus petit dans le royaume de Dieu est plus grand que lui.29 Et tout le peuple qui l’a entendu et même les publicains ont justifié Dieu, en se faisant baptiser du baptême de Jean; 30 mais les pharisiens et les docteurs de la loi, en ne se faisant pas baptiser par lui, ont rendu nul à leur égard le dessein de Dieu.

31 Mt 11:16.A qui donc comparerai-je les hommes de cette génération, et à qui ressemblent-ils?32 Ils ressemblent aux enfants assis dans la place publique, et qui, se parlant les uns aux autres, disent: Nous vous avons joué de la flûte, et vous n’avez pas dansé; nous vous avons chanté des complaintes, et vous n’avez pas pleuré.33 Mt 3:4.Mc 1:6.Car Jean-Baptiste est venu, ne mangeant pas de pain et ne buvant pas de vin, et vous dites: Il a un démon.34 Le Fils de l’homme est venu, mangeant et buvant, et vous dites: C’est un mangeur et un buveur, un ami des publicains et des gens de mauvaise vie.35 Mais la sagesse a été justifiée par tous ses enfants.

La pécheresse pardonnée

36 Mt 26:6.Mc 14:3.Jn 11:2;12:3.Un pharisien pria Jésus de manger avec lui. Jésus entra dans la maison du pharisien, et se mit à table. 37 Et voici, une femme pécheresse qui se trouvait dans la ville, ayant su qu’il était à table dans la maison du pharisien, apporta un vase d’albâtre plein de parfum, 38 et se tint derrière, aux pieds de Jésus. Elle pleurait; et bientôt elle lui mouilla les pieds de ses larmes, puis les essuya avec ses cheveux, les baisa, et les oignit de parfum. 39 Le pharisien qui l’avait invité, voyant cela, dit en lui-même: Lu 15:2.Si cet homme était prophète, il connaîtrait qui et de quelle espèce est la femme qui le touche, il connaîtrait que c’est une pécheresse. 40 Jésus prit la parole, et lui dit: Simon, j’ai quelque chose à te dire. Maître, parle, répondit-il.

41 Un créancier avait deux débiteurs: l’un devait cinq cents deniers, et l’autre cinquante.42 Comme ils n’avaient pas de quoi payer, il leur remit à tous deux leur dette. Lequel l’aimera le plus?43 Simon répondit: Celui, je pense, auquel il a le plus remis. Jésus lui dit: Tu as bien jugé.44 Puis, se tournant vers la femme, il dit à Simon: Vois-tu cette femme? Je suis entré dans ta maison, et tu ne m’as point donné d’eau pour laver mes pieds; mais elle, elle les a mouillés de ses larmes, et les a essuyés avec ses cheveux.

45 Tu ne m’as point donné de baiser; mais elle, depuis que je suis entré, elle n’a point cessé de me baiser les pieds.46 Tu n’as point versé d’huile sur ma tête; mais elle, elle a versé du parfum sur mes pieds.47 C’est pourquoi, je te le dis, ses nombreux péchés ont été pardonnés: car elle a beaucoup aimé. Mais celui à qui on pardonne peu aime peu.48 Et il dit à la femme: Mt 9:2.Tes péchés sont pardonnés.49 Ceux qui étaient à table avec lui se mirent à dire en eux-mêmes: Mt 9:3.Qui est celui-ci, qui pardonne même les péchés? 50 Mais Jésus dit à la femme: Ta foi t’a sauvée, va en paix.

Veja também