Ka Tonoa e Īhu te Whitu Tekau
1 Nā, i muri i ēnei mea ka whakaritea e te Ariki ētahi atu e whitu tekau, ā, tonoa ana rātou takirua, takirua, i mua i a ia ki ngā pā katoa, ki ngā wāhi meāke nei ia haere ki reira. 2 I mea anō ia ki a rātou, "He nui te kotinga, ko ngā kaimahi ia he ruarua; nā, īnoi atu ki te Ariki nāna te kotinga, kia tonoa e ia he kaimahi ki tāna kotinga. 3 Haere! Nanā, ka tonoa nei koutou e ahau, ānō he reme ki waenganui o ngā wuruhi. 4 Kaua e mauria he takotoranga moni, kaua he pūtea, kaua he hū; kaua anō e oha atu ki tētahi i te huarahi.
5 "Ki te tomo koutou ki tētahi whare, mātua mea atu, ‘Kia tau te rangimārie ki tēnei whare.’ 6 Ā, ki te mea kei reira te tama a te rangimārie, ka tau tā koutou rangimārie ki a ia; ki te kāhore, e hoki anō ki a koutou. 7 Nā, hei taua whare koutou noho ai, kai ai, inu ai i tā rātou e hōmai ai; ka tika hoki te utu mō te kaimahi. Kaua e hāereere i tēnei whare ki tērā whare.
8 "Ka tomo koutou ki tētahi pā, ā, ka manako rātou ki a koutou, kainga ngā mea e whakatakotoria ana mā koutou. 9 Me whakaora te hunga mate o reira, ka mea ki a rātou, ‘Kua tata ki a koutou te rangatiratanga o te Atua.’ 10 Tēnā, ki te tomo koutou ki tētahi pā, ā, e kore rātou e manako ki a koutou, me haere atu ki ngā huarahi o reira, me kī atu, 11 ‘Nā, ko te puehu o tō koutou pā e piri nei ki a mātou, tēnei ka tahia atu nei e mātou ki a koutou; otirā, kia mōhio koutou ki tēnei, kua tata ki a koutou te rangatiratanga o te Atua.’ 12 Ko tāku kupu tēnei ki a koutou, engari tō Horoma i taua rā e māmā i tō taua pā."
Ngā Taone Whakapono kore
13 "Auē te mate mōu, e Korahina! Auē te mate mōu, e Petahaira! Me i meatia hoki ki Tāira, ki Hairona ngā merekara kua meatia nei ki a kōrua, kua rīpenetā kē rāua, he taratara hoki te kākahu, me te noho i roto i te pungarehu. 14 Otirā, erangi tō Tāira, tō Hairona i te whakawā e māmā i tō kōrua. 15 Ā, ko koe, e Kaperenauma, tērā koe e ikeike, ā tae noa ki te rangi? Ka whakatakā koe ki te rēinga.
16 "Ki te whakarongo tētahi ki a koutou, e whakarongo ana ia ki ahau; ki te whakakāhore tētahi ki a koutou, e whakakāhore ana ia ki ahau; ki te whakakāhore tētahi ki ahau, e whakakāhore ana ki tōku kaitono mai."
Te Hokinga mai o te Whitu Tekau
17 Nā, hoki hari ana te whitu tekau, ka mea, "E te Ariki, rongo tonu ngā rēwera nei ki a mātou, he mea nā tōu ingoa!"
18 Ka mea ia ki a rātou, "I kite ahau i a Hātana, me te mea he uira te takanga i te rangi. 19 Nā, ka hoatu nei e ahau ki a koutou he mana e takahi ai koutou i runga i ngā nākahi, i ngā kopiona, i te kaha katoa anō o te hoa whawhai; ā, e kore rawa koutou e mate i tētahi mea. 20 Otirā, kaua e hari ki tēnei, ki ngā wairua ka riro nei ki raro i a koutou; ko tā koutou ia e tino hari ai, ko ō koutou ingoa kua oti te tuhituhi ki te rangi!"
Ka Hari a Īhu
21 I taua wā anō ka hari ia i te Wairua Tapu, ka mea, "Ka whakawhetai ahau ki a koe, e Pā, e te Ariki o te rangi, o te whenua, kua huna nei hoki e koe ēnei mea i te hunga mātau, i te hunga mahara, ā, whakakitea ana ki ngā kōhungahunga; āe rā, e Pā, i pai hoki te pēnei ki tāu titiro.
22 "Kua oti ngā mea katoa te tuku ki ahau e tōku Matua; e kore anō tētahi e mātau ki te Tama ko wai ia, ko te Matua anake; ko wai rānei te Matua, ko te Tama anake, me te tangata anō hoki e pai ai te Tama kia whakakitea ia."
23 Nā, ka tahuri ia ki ngā ākonga, ka mea puku atu, "Ka hari ngā kanohi e kite ana i ngā mea e kite nei koutou! 24 Ko tāku kupu hoki tēnei ki a koutou, he tokomaha ngā poropiti me ngā kīngi i hiahia kia kite i ngā mea e kite nei koutou, ā, kāhore i kite; kia rongo anō i ngā mea e rongo nei koutou, ā, kāhore i rongo."
Te Kupu Whakarite o te Hamari Pai
25 Nā, ka whakatika tētahi kaiwhakaako o te ture, ka whakamātautau i a ia, ka mea, "E te Kaiwhakaako, me aha ahau ka whiwhi ai ki te ora tonu?"
26 Ka mea ia ki a ia, "He aha te mea i tuhituhia ki te ture? Ka pēhea tāu kōrero?"
27 Nā, ka whakahoki ia, ka mea, " ‘Kia whakapaua tōu ngākau, tōu wairua, tōu kaha, tōu hinengaro, ki te aroha ki te Ariki, ki tōu Atua; me aroha hoki ki tōu hoa tata ānō ko koe.’ "
28 Ka mea ia ki a ia, "Ka tika tāu kōrero; meinga tēnei, ā, ka ora koe."
29 Otirā, ka mea ia ki te whakatika i a ia, ka kī atu ki a Īhu, "Ko wai rā tōku hoa tata?"
30 Nā, ka whakahoki a Īhu, ka mea, "E haere iho ana tētahi tangata i Hiruhārama ki Heriko, ā, ka tūtaki ki ngā kaipāhua, nā, ka huia ōna e rātou, ka tukitukia ia, ā, haere ana, whakarērea iho ia, me te mea kua mate. 31 Nā, ko tētahi tohunga e haere noa ana i taua ara, ā, i tōna kitenga i a ia, ninihi kē ana nā tahaki. 32 I pēnā hoki tētahi Rīwaiti, tae kau ki taua wāhi, ka haere, ka titiro, ninihi kē ana nā tahaki. 33 Otirā, ko tētahi Hamari e haere ana ki ngā whenua, i te taenga ki a ia, ka kite i a ia, ka aroha. 34 Nā, ka haere, ka takai i ōna patunga, ringihia iho ki te hinu, ki te wāina, ka whakanoho i a ia ki tōna ake kararehe, ā, kawea ana ia ki te whare tira, atawhaitia ana ia. 35 I te aonga ake, i tōna haerenga, ka tangohia e ia e rua ngā pene, hoatu ana ki te tangata i te whare, ka mea ki a ia, ‘Māu ia e tiaki; ā, ki te maha atu āu mea e pau, māku koe e utu ina hoki mai ahau.’
36 "Nā, ki tōu whakaaro, ko wai o tēnei tokotoru te hoa ōna i tūtaki nei ki ngā kaipāhua?"
37 Ka mea ia, "Ko tērā i atawhaitia ai ia."
Nā, ka mea a Īhu ki a ia, "Haere, kia pērā anō tāu mahi."
Ka Toro a Īhu i a Māta rāua ko Meri
38 Ā, i tō rātou haerenga atu, ka tomo ia ki tētahi kāinga, nā, ko tētahi wahine ko Māta te ingoa, i whakamanuhiri i a ia ki tōna whare. 39 He teina anō tōna, ko Meri te ingoa. Nā, ka noho tēnei ki ngā waewae o Īhu, whakarongo ai ki tāna kupu. 40 Nā, raruraru noa iho a Māta i te nui o te mahi tuari, ā, haere ana, ka mea, "E te Ariki, he mea noa oti ki a koe kia waiho e tōku teina māku anake te tuari? Nā, kōrero atu kia haere mai ia hei hoa mōku."
41 Ka whakahoki te Ariki, ka mea ki a ia, "E Māta, e Māta, e mānukanuka ana koe, e raruraru ana ki ngā mea maha. 42 Kotahi ia te mea e matea ana; ā, kua whiriwhiria e Meri tēnā wāhi pai, e kore nei e tangohia i a ia."
Mission de soixante-dix disciples. Reproches aux villes impénitentes
1 Après cela, le Seigneur désigna encore soixante-dix autres disciples, et il les envoya deux à deux devant lui dans toutes les villes et dans tous les lieux où lui-même devait aller. 2 Il leur dit: Mt 9:37.Jn 4:35.La moisson est grande, mais il y a peu d’ouvriers.2 Th 3:1.Priez donc le maître de la moisson d’envoyer des ouvriers dans sa moisson.
3 Mt 10:16.Partez; voici, je vous envoie comme des agneaux au milieu des loups.4 Mt 10:9.Mc 6:8.Lu 9:3;22:35.Ne portez ni bourse, ni sac, ni souliers, et2 R 4:29.ne saluez personne en chemin.5 Mt 10:12.Mc 6:10.Dans quelque maison que vous entriez, dites d’abord: Que la paix soit sur cette maison!6 Et s’il se trouve là un enfant de paix, votre paix reposera sur lui; sinon, elle reviendra à vous.7 1 Co 10:27.Demeurez dans cette maison-là, mangeant et buvant ce qu’on vous donnera;Lé 19:13.De 24:14;25:4.Mt 10:10.1 Co 9:4,14.1 Ti 5:18.car l’ouvrier mérite son salaire. N’allez pas de maison en maison.8 Dans quelque ville que vous entriez, et où l’on vous recevra, mangez ce qui vous sera présenté,9 guérissez les malades qui s’y trouveront, et dites-leur: Le royaume de Dieu s’est approché de vous.10 Mt 10:14.Mc 6:11.Lu 9:5.Mais dans quelque ville que vous entriez, et où l’on ne vous recevra pas, allez dans ses rues, et dites:11 Ac 13:51;18:6.Nous secouons contre vous la poussière même de votre ville qui s’est attachée à nos pieds; sachez cependant que le royaume de Dieu s’est approché.12 Je vous dis qu’en ce jour Sodome sera traitée moins rigoureusement que cette ville-là.13 Malheur à toi, Chorazin! Malheur à toi, Bethsaïda! Car, si les miracles qui ont été faits au milieu de vous avaient été faits dans Tyr et dans Sidon, il y a longtemps qu’elles se seraient repenties, en prenant le sac et la cendre.14 C’est pourquoi, au jour du jugement, Tyr et Sidon seront traitées moins rigoureusement que vous.15 Et toi, Capernaüm, qui as été élevée jusqu’au ciel, tu seras abaissée jusqu’au séjour des morts.16 Mt 10:40.Mc 9:37.Jn 13:20.Celui qui vous écoute m’écoute, et celui qui vous rejette me rejette;1 Th 4:8.et celui qui me rejette rejette celui qui m’a envoyé.
Retour des disciples. Les choses divines révélées aux enfants
17 Les soixante-dix revinrent avec joie, disant: Seigneur, les démons mêmes nous sont soumis en ton nom. 18 Jésus leur dit: Ap 12:8,9.Je voyais Satan tomber du ciel comme un éclair.
19 Mc 16:18.Ac 28:5.Voici, je vous ai donné le pouvoir de marcher sur les serpents et les scorpions, et sur toute la puissance de l’ennemi; et rien ne pourra vous nuire.20 Cependant, ne vous réjouissez pas de ce que les esprits vous sont soumis; mais réjouissez-vousEx 32:32.És 4:3.Da 12:1.Ph 4:3.de ce que vos noms sont écrits dans les cieux.21 Mt 11:25.En ce moment même, Jésus tressaillit de joie par le Saint-Esprit, et il dit: Je te loue, Père, Seigneur du ciel et de la terre, de ce que tu as caché ces chosesJob 5:12.És 29:14.1 Co 1:19;2:7,8.2 Co 3:14.aux sages et aux intelligents, et de ce que tu les as révélées aux enfants. Oui, Père, je te loue de ce que tu l’as voulu ainsi.
22 Ps 8:7.Jn 3:35;17:2.1 Co 15:27.Ph 2:10.Hé 2:8.Toutes choses m’ont été données par mon Père, et personne ne connaît qui est le Fils, si ce n’est le Père, ni qui est le Père, si ce n’est le Fils etJn 1:18;6:44,46.celui à qui le Fils veut le révéler.23 Et, se tournant vers les disciples, il leur dit en particulier: Mt 13:16.Heureux les yeux qui voient ce que vous voyez!
24 1 Pi 1:10.Car je vous dis que beaucoup de prophètes et de rois ont désiré voir ce que vous voyez, et ne l’ont pas vu, entendre ce que vous entendez, et ne l’ont pas entendu.
Parabole du Samaritain
25 Un docteur de la loi se leva, et dit à Jésus, pour l’éprouver: Maître, que dois-je faire pour hériter la vie éternelle? 26 Jésus lui dit: Qu’est-il écrit dans la loi? Qu’y lis-tu?27 Il répondit: De 6:5;10:12;30:6.Tu aimeras le Seigneur, ton Dieu, de tout ton cœur, de toute ton âme, de toute ta force, et de toute ta pensée; Lé 19:18.Ro 13:9.Ga 5:14.Ja 2:8.et ton prochain comme toi-même.
28 Tu as bien répondu, lui dit Jésus; fais cela, et tu vivras.29 Mais lui, voulant se justifier, dit à Jésus: Et qui est mon prochain? 30 Jésus reprit la parole, et dit: Un homme descendait de Jérusalem à Jéricho. Il tomba au milieu des brigands, qui le dépouillèrent, le chargèrent de coups, et s’en allèrent, le laissant à demi mort.
31 Un sacrificateur, qui par hasard descendait par le même chemin, ayant vu cet homme, passa outre.32 Un Lévite, qui arriva aussi dans ce lieu, l’ayant vu, passa outre.33 Mais un Samaritain, qui voyageait, étant venu là, fut ému de compassion lorsqu’il le vit.34 Il s’approcha, et banda ses plaies, en y versant de l’huile et du vin; puis il le mit sur sa propre monture, le conduisit à une hôtellerie, et prit soin de lui.35 Le lendemain, il tira deux deniers, les donna à l’hôte, et dit: Aie soin de lui, et ce que tu dépenseras de plus, je te le rendrai à mon retour.36 Lequel de ces trois te semble avoir été le prochain de celui qui était tombé au milieu des brigands?37 C’est celui qui a exercé la miséricorde envers lui, répondit le docteur de la loi. Et Jésus lui dit: Va, et toi, fais de même.
Marthe et Marie
38 Comme Jésus était en chemin avec ses disciples, il entra dans un village, et une femme, nommée Marthe, le reçut dans sa maison. 39 Elle avait une sœur, nommée Marie, qui, Ac 22:3.s’étant assise aux pieds du Seigneur, écoutait sa parole. 40 Marthe, occupée à divers soins domestiques, survint et dit: Seigneur, cela ne te fait-il rien que ma sœur me laisse seule pour servir? Dis-lui donc de m’aider. 41 Le Seigneur lui répondit: Marthe, Marthe, tu t’inquiètes et tu t’agites pour beaucoup de choses.
42 Une seule chose est nécessaire. Marie a choisi la bonne part,Ps 27:4.qui ne lui sera point ôtée.