Pular para o conteúdo
Publicidade

1 Samuel 14

LSG

1 , i tētahi o aua ka mea a Honatana, tama a Haora, ki te taitama e mau ana i āna patu, "Haere mai, tāua ka whiti atu ki ngā hōia pupuri a ngā Pirihitini i tāwāhi ." Otiia kīhai i kōrerotia e ia ki tōna pāpā.

2 Ā, i tērā pito o Kipea a Haora e noho ana i raro i tētahi pamekaranete i Mikirono; tata tonu āna tāngata ki te ono ngā rau; 3 me Āhia anō hoki, tama a Ahitupu, tuakana o Ikaporo, tama a Pinehaha, tama a Eri tohunga a Ihowā i Hiro, ko te kaikākahu ia o te epora. , kīhai te iwi i mōhio kua riro a Honatana.

4 , i waenga o ngā whitinga i whai ai a Honatana kia whiti atu ki ngā hōia pupuri a ngā Pirihitini, tērā tētahi pari kōhatu i tētahi taha, he pari kōhatu hoki i tētahi taha; ko te ingoa o tētahi ko Potete, ko te ingoa o tētahi ko Henehe. 5 I te raki tētahi pari e ana, i te ritenga atu o Mikimaha; i te tonga tētahi, i te ritenga atu o Kipea.

6 , ka mea a Honatana ki te taitama e mau ana i āna patu, "Haere mai, tāua ka haere ki ngā hōia o ēnei kokotikore. Tērā pea a Ihowā e mahi tāua. Kāhore he aha ki a Ihowā kia riro te tokomaha, te tokoiti rānei e whakaora."

7 Anō ko te kaimau o āna patu ki a ia, "Meatia ngā mea katoa e paingia ana e tōu ngākau; anga atu, tēnei ahau hei hoa mōu, hei pērā me tōu ngākau e pai ai."

8 Anō ko Honatana, "Nanā, me haere atu tāua ki ngā tāngata , me whakaputa atu hoki ki a rātou. 9 Ki te pēnei mai rātou ki a tāua, mārie, kia tae atu anō mātou ki a kōrua; , me tāua i tāua tūranga, e kore anō e piki ki a rātou.10 Engari ki te pēnei rātou , Piki ake ki a mātou,ko reira tāua piki atu ai; te mea kua hōmai rātou e Ihowā ki ō tāua ringa; ā, ko tēnei hei tohu ki a tāua."

11 , ka puta rāua tokorua ki ngā hōia pupuri a ngā Pirihitini; ā, ka mea ngā Pirihitini, "Nanā, ko ngā Hiperu e puta mai ana i roto i ngā rua i piri ai rātou." 12 , ka oho ngā hōia pupuri ki a Honatana rāua ko tāna kaimau patu, ka mea, "Piki ake ki a mātou kia whakakitea ai tētahi mea e mātou ki a kōrua."

, ka mea a Honatana ki te kaimau o āna patu, "Piki ake i muri i ahau; kua hōmai hoki rātou e Ihowā ki te ringa o Īharaira."

13 , ka piki atu a Honatana, he mea ngōki atu, me tāna kaimau patu i muri i a ia; , hinga ana rātou i a Honatana, me te patu anō te kaimau patu i muri i a ia. 14 , ko te patunga tuatahi i patu ai a Honatana rāua ko tāna kaimau patu, tata tonu ki te rua tekau ngā tāngata; ko te nui o taua wāhi, me te mea kei te hāwhe eka whenua.

15 , ka te wiri ki te puni, ki ērā i te pārae, ki te iwi katoa anō hoki; ko ngā hōia, me ngā kaipāhua, i wiri anō hoki rātou; i anō te whenua; nui rawa te wiri.

16 Ā, ka titiro ngā tūtei a Haora i Kipea o Pineamine; , kua papahoro te ope, me te haere anō rātou, kōpiko atu, kōpiko mai. 17 Kātahi a Haora ka mea ki te iwi i reira, i a ia, "Tatauria tātou kia kitea ko wai kua riro." Ā, ka tatauria e rātou, , kāhore a Honatana rāua ko tāna kaimau patu i reira.

18 , ka mea a Haora ki a Āhia, "Kawea mai te āka a te Atua." I ngā tama hoki a Īharaira te āka a te Atua i taua . 19 Ā, i a Haora e kōrero ana ki te tohunga, ka tino nui haere te ngangau i te puni o ngā Pirihitini; , ka a Haora ki te tohunga, "Pēpeke ake tōu ringa."

20 , ka huihui a Haora rātou ko tōna nuinga, ā, haere ana ki te whawhai. , e anga mai ana tērā te hoari a tētahi, a tētahi, ki tōna hoa, ki tōna hoa; nui atu te pōkaikaha. 21 , ko ngā Hiperu i roto i ngā Pirihitini i mua atu, i haere tahi atu nei me rātou ki te puni i te whenua i tētahi taha, i tētahi taha; , huri ana anō hoki rātou ki te taha i a Īharaira, ki ngā hoa o Haora rāua ko Honatana. 22 pērā anō ngā tāngata katoa o Īharaira i piri nei ki te whenua pukepuke o Ēparaima, i rātou rongonga kua whati ngā Pirihitini, , kei te whai haere anō hoki i a rātou i roto i te pakanga. 23 Heoi, whakaorangia ana a Īharaira, i taua e Ihowā; ā, puta ana te whawhai ki Peteawene.

Te Oati Pōnānā a Haora

24 Ā, i hēmanawa ngā tāngata o Īharaira i taua ; i whakaoati hoki a Haora i te iwi, i mea, "Ki te kai tētahi tangata i te kai ā ahiahi noa, ka kangā ia, kia whai utu anō ahau i ōku hoariri." reira kīhai tētahi o te iwi i ānga ki te kai.

25 , ko te haerenga o ngā tāngata katoa o te whenua ki tētahi ngahere; ā, he honi kei runga i te whenua. 26 Ā, te taenga o te iwi ki te ngahere, , e turuturu iho ana te honi; otiia kīhai i te ringa o tētahi tangata ki tōna waha; i wehi hoki te iwi i te oati. 27 Ko Honatana ia kīhai i rongo i te whakaoati a tōna pāpā i te iwi; , ka kōkiritia e ia te pito o te tokotoko i tōna ringa, ā, toua ana ki roto ki te honikoma, whakahokia ana e ia tōna ringa ki tōna waha, ā, ka mārama ōna kanohi. 28 Kātahi ka oho tētahi o te iwi, ā, ka mea, "I tino whakaoatitia te iwi e tōu pāpā; i mea ia, Kia kangā te tangata e kai ana i tētahi kai āianei.Ā, e hemo ana te iwi."

29 Kātahi a Honatana ka mea, "Raru ana te whenua nei i tōku pāpā. Titiro hoki, kua mārama ōku kanohi, nōku i kai i tētahi wāhi iti o te honi nei. 30 Tērā noa ake mehemea pea i kai noa atu te iwi ināianei i ngā mea i pāhuatia mai i ō rātou hoariri i tūpono atu ai rātou? Ko tēnei kāhore i rahi te parekura o ngā Pirihitini."

31 , patua iho e rātou ngā Pirihitini i taua rangi i Mikimaha atu ā tae noa ki Aitarono; ā, e tino hemo ana te iwi. 32 , ko te rerenga atu o te iwi ki ngā taonga; ka mau ki ngā hipi, ki ngā kau, ki ngā kūao kau, patua iho ki te whenua, kainga tahitia ana e te iwi me ngā toto. 33 Kātahi ka kōrerotia ki a Haora ka meatia, "Nanā, kua hara te iwi ki a Ihowā, e kainga tahitia ana rātou kai me ngā toto."

, ka mea ia, "He mahi hīanga koutou; hurihia mai he kōhatu nui ki ahau āianei." 34 Ka mea anō a Haora, "Tomotomo atu koutou ki roto ki te iwi mea atu hoki ki a rātou, Kawea mai ki ahau, e tērā, e tērā, tāna kau, tāna hipi, ka patu ai ki konei hei kai koutou; kaua hoki e hara ki a Ihowā, e kai i te toto."

Kātahi ka kawea mai e te iwi katoa i taua te kau a tēnā, a tēnā, ā, patua iho ana ki reira. 35 , ka hangā e Haora he āta Ihowā. Koia tēnei ko te āta tuatahi i hangā e ia Ihowā.

Ka Whakawhara a Honatana ki te Mate

36 , ka mea a Haora, "Tātou ka haere ki raro, ka whai i ngā Pirihitini i te , ka pāhua i a rātou ā mārama noa te ata; kaua anō e waiho tētahi tangata o rātou."

, ka mea rātou, "Meatia ngā mea katoa e pai ana ki tōu whakaaro."

, ka mea ake te tohunga, "Kia whakatata tātou ki a Ihowā."

37 , ka tono whakaaro a Haora i te Atua, "Me haere rānei ahau ki raro, ki te whai i ngā Pirihitini? E hōmai rānei rātou e koe ki te ringa o Īharaira?" Otiia kāhore he kupu i whakahokia ki a ia i taua .

38 , ka mea a Haora, "Neke mai, e ngā rangatira katoa o te iwi; kia mōhio ai, kia kite ai koutou hea tēnei hara i tēnei . 39 te mea, e ora ana a Ihowā e whakaora nei i a Īharaira, ahakoa tāku tama, Honatana, ka mate ia, mate rawa." Otiia kāhore he tangata o te iwi katoa hei whakahoki kupu ki a ia.

40 Kātahi ia ka mea ki a Īharaira katoa, "Hei tētahi taha koutou, hei tētahi taha māua ko tāku tama, ko Honatana."

, ka mea te iwi ki a Haora, "Meatia te mea e pai ana ki tōu whakaaro."

41 Kātahi a Haora ka mea ki a Ihowā, ki te Atua o Īharaira, "Kia tika te hōmaitanga o te rota." , ka mau ko Honatana rāua ko Haora; i mawhiti hoki te iwi. 42 , ka mea a Haora, makā te rota māua ko tāku tama, ko Honatana. , ka mau ko Honatana.

43 Kātahi ka mea a Haora ki a Honatana, "Whakaaturia mai ki ahau, i aha koe."

Kātahi ka whakaaturia e Honatana ki a ia, ka mea, "He tika i whakamātau kau atu ahau i tētahi wāhi iti o te honi ki te pito o te tokotoko i tōku ringa; , ka mate nei ahau."

44 Anō ko Haora, "Kia meatia tēnei e te Atua, tērā atu anō hoki; ka mate rawa hoki koe, e Honatana."

45 , ka mea te iwi ki a Haora, "Kia mate a Honatana nāna nei tēnei whakaoranga nui i roto i a Īharaira? Kāhore hoki. E ora ana a Ihowā, e kore e taka tētahi makawe o tōna mātenga ki te whenua; i te mahi tahi nei hoki ia me te Atua i tēnei ." Heoi, whakaorangia ana a Honatana e te iwi, ā, kīhai i mate.

46 Kātahi ka hoki a Haora i te whai i ngā Pirihitini; ā, haere ana ngā Pirihitini ki rātou wāhi.

Te Kīngitanga me te Whānau a Haora

47 Ā, ka riro i a Haora te kīngitanga o Īharaira, ka whawhai ia ki ōna hoariri katoa i tētahi taha, i tētahi taha, ki a Moapa, ki ngā tama a Āmona, ki a Ēroma, ki ngā kīngi anō o Topa, ki ngā Pirihitini, ā, ana rātou i a ia i ngā wāhi katoa i tahuri ai ia. 48 Ā, i puta tōna toa, ā, patua ana ngā Amareki, ā, ora ake i a ia a Īharaira i te ringa o ōna kaipāhua.

49 , ko ngā tama a Haora, ko Honatana, ko Ihui, ko Marikihua; ā, ko ngā ingoa ēnei o āna tamāhine tokorua: ko te ingoa o te mātāmua ko Merapa, ko te ingoa o muri ko Mikara. 50 Ā, ko te ingoa o te wahine a Haora ko Ahinoama, he tamāhine Ahimāta; ko te ingoa hoki o te rangatira o tāna ope ko Āpanēre, tama a Nere matua kēkē o Haora. 51 Ko Kihi hoki te pāpā o Haora; ā, he tama Apiere a Nere pāpā o Āpanēre.

52 Ā, he nui te whawhai ki ngā Pirihitini i ngā katoa o Haora; ā, ka kite a Haora i tētahi mārohirohi, i tētahi māia, , ka tangohia e ia māna.

Jonathan à l’attaque d’un poste des Philistins

1 Un jour, Jonathan, fils de Saül, dit au jeune homme qui portait ses armes: Viens, et poussons jusqu’au poste des Philistins qui est de l’autre côté. Et il n’en dit rien à son père. 2 Saül se tenait à l’extrémité de Guibea, sous le grenadier de Migron, et 1 S 13:15.le peuple qui était avec lui formait environ six cents hommes. 3 Achija, fils d’Achithub, frère d’I-Kabod, fils de Phinées, fils d’Éli, sacrificateur de l’Éternel à Silo, portait l’éphod. Le peuple ne savait pas que Jonathan s’en fût allé. 4 Entre les passages par lesquels Jonathan cherchait à arriver au poste des Philistins, il y avait une dent de rocher d’un côté et une dent de rocher de l’autre côté, l’une portant le nom de Botsets et l’autre celui de Séné. 5 L’une de ces dents est au nord vis-à-vis de Micmasch, et l’autre au midi vis-à-vis de Guéba. 6 Jonathan dit au jeune homme qui portait ses armes: Viens, et poussons jusqu’au poste de ces incirconcis. Peut-être l’Éternel agira-t-il pour nous, car rien n’empêche l’Éternel de sauver au moyen d’un petit nombre comme d’un grand nombre. 7 Celui qui portait ses armes lui répondit: Fais tout ce que tu as dans le cœur, n’écoute que ton sentiment, me voici avec toi prêt à te suivre. 8 Eh bien! Dit Jonathan, allons à ces gens et montrons-nous à eux. 9 S’ils nous disent: Arrêtez, jusqu’à ce que nous venions à vous! Nous resterons en place, et nous ne monterons point vers eux. 10 Mais s’ils disent: Montez vers nous! Nous monterons, car l’Éternel les livre entre nos mains. C’est ce qui nous servira de signe. 11 Ils se montrèrent tous deux au poste des Philistins, et les Philistins dirent: Voici les Hébreux qui sortent des trous ils se sont cachés. 12 Et les hommes du poste s’adressèrent ainsi à Jonathan et à celui qui portait ses armes: Montez vers nous, et nous vous ferons savoir quelque chose. Jonathan dit à celui qui portait ses armes: Monte après moi, car l’Éternel les livre entre les mains d’Israël. 13 Et Jonathan monta en s’aidant des mains et des pieds, et celui qui portait ses armes le suivit. Les Philistins tombèrent devant Jonathan, et celui qui portait ses armes donnait la mort derrière lui. 14 Dans cette première défaite, Jonathan et celui qui portait ses armes tuèrent une vingtaine d’hommes, sur l’espace d’environ la moitié d’un arpent de terre. 15 L’effroi se répandit au camp, dans la contrée et parmi tout le peuple; le poste et ceux qui ravageaient furent également saisis de peur; le pays fut dans l’épouvante. C’était comme une terreur de Dieu. 16 Les sentinelles de Saül, qui étaient à Guibea de Benjamin, virent que la multitude se dispersait et allait de côté et d’autre. 17 Alors Saül dit au peuple qui était avec lui: Comptez, je vous prie, et voyez qui s’en est allé du milieu de nous. Ils comptèrent, et voici, il manquait Jonathan et celui qui portait ses armes. 18 Et Saül dit à Achija: Fais approcher l’arche de Dieu! Car en ce temps l’arche de Dieu était avec les enfants d’Israël. 19 Pendant que Saül parlait au sacrificateur, le tumulte dans le camp des Philistins allait toujours croissant; et Saül dit au sacrificateur: Retire ta main! 20 Puis Saül et tout le peuple qui était avec lui se rassemblèrent, et ils s’avancèrent jusqu’au lieu du combat; et voici, les Philistins tournèrent l’épée les uns contre les autres, et la confusion était extrême. 21 Il y avait parmi les Philistins, comme auparavant, des Hébreux qui étaient montés avec eux dans le camp, ils se trouvaient disséminés, et ils se joignirent à ceux d’Israël qui étaient avec Saül et Jonathan. 22 Tous les hommes d’Israël qui s’étaient cachés dans la montagne d’Éphraïm, apprenant que les Philistins fuyaient, se mirent aussi à les poursuivre dans la bataille. 23 L’Éternel délivra Israël ce jour-là, et le combat se prolongea jusqu’au-delà de Beth-Aven.

Les Philistins battus. La vie de Jonathan en danger par suite d’un serment de Saül

24 La journée fut fatigante pour les hommes d’Israël. Saül avait fait jurer le peuple, en disant: Maudit soit l’homme qui prendra de la nourriture avant le soir, avant que je me sois vengé de mes ennemis! Et personne n’avait pris de nourriture. 25 Tout le peuple était arrivé dans une forêt, il y avait du miel à la surface du sol. 26 Lorsque le peuple entra dans la forêt, il vit du miel qui coulait; mais nul ne porta la main à la bouche, car le peuple respectait le serment. 27 Jonathan ignorait le serment que son père avait fait faire au peuple; il avança le bout du bâton qu’il avait à la main, le plongea dans un rayon de miel, et ramena la main à la bouche; et ses yeux furent éclaircis. 28 Alors quelqu’un du peuple, lui adressant la parole, dit: Ton père a fait jurer le peuple, en disant: Maudit soit l’homme qui prendra de la nourriture aujourd’hui! Or le peuple était épuisé. 29 Et Jonathan dit: Mon père trouble le peuple; voyez donc comme mes yeux se sont éclaircis, parce que j’ai goûté un peu de ce miel. 30 Certes, si le peuple avait aujourd’hui mangé du butin qu’il a trouvé chez ses ennemis, la défaite des Philistins n’aurait-elle pas été plus grande? 31 Ils battirent ce jour-là les Philistins depuis Micmasch jusqu’à Ajalon. Le peuple était très fatigué, 32 et il se jeta sur le butin. Il prit des brebis, des bœufs et des veaux, il les égorgea sur la terre, et il en mangea avec le sang. 33 On le rapporta à Saül, et l’on dit: Voici, le peuple pèche contre l’Éternel, en mangeant avec le sang. Saül dit: Vous commettez une infidélité; roulez à l’instant vers moi une grande pierre. 34 Puis il ajouta: Répandez-vous parmi le peuple, et dites à chacun de m’amener son bœuf ou sa brebis, et de l’égorger ici. Vous mangerez ensuite, et vous ne pécherez point contre l’Éternel, en mangeant avec le sang. Et pendant la nuit, chacun parmi le peuple amena son bœuf à la main, afin de l’égorger sur la pierre. 35 Saül bâtit un autel à l’Éternel: ce fut le premier autel qu’il bâtit à l’Éternel. 36 Saül dit: Descendons cette nuit après les Philistins, pillons-les jusqu’à la lumière du matin, et n’en laissons pas un de reste. Ils dirent: Fais tout ce qui te semblera bon. Alors le sacrificateur dit: Approchons-nous ici de Dieu. 37 Et Saül consulta Dieu: Descendrai-je après les Philistins? Les livreras-tu entre les mains d’Israël? Mais en ce moment il ne lui donna point de réponse. 38 Saül dit: Approchez ici, Jg 20:2.vous tous chefs du peuple; recherchez et voyez comment ce péché a été commis aujourd’hui. 39 Car l’Éternel, le libérateur d’Israël, est vivant! Lors même que Jonathan, mon fils, en serait l’auteur, il mourrait. Et dans tout le peuple personne ne lui répondit. 40 Il dit à tout Israël: Mettez-vous d’un côté; et moi et Jonathan, mon fils, nous serons de l’autre. Et le peuple dit à Saül: Fais ce qui te semblera bon. 41 Saül dit à l’Éternel: Dieu d’Israël! Fais connaître la vérité. Jonathan et Saül furent désignés, et le peuple fut libéré. 42 Saül dit: Jetez le sort entre moi et Jonathan, mon fils. Et Jonathan fut désigné. 43 Saül dit à Jonathan: Déclare-moi ce que tu as fait. Jonathan le lui déclara, et dit: J’ai goûté un peu de miel, avec le bout du bâton que j’avais à la main: me voici, je mourrai. 44 Et Saül dit: Que Dieu me traite dans toute sa rigueur, si tu ne meurs pas, Jonathan! 45 Le peuple dit à Saül: Quoi! Jonathan mourrait, lui qui a opéré cette grande délivrance en Israël! Loin de ! L’Éternel est vivant! Il ne tombera pas à terre un cheveu de sa tête, car c’est avec Dieu qu’il a agi dans cette journée. Ainsi le peuple sauva Jonathan, et il ne mourut point. 46 Saül cessa de poursuivre les Philistins, et les Philistins s’en allèrent chez eux.

47 Après que Saül eut pris possession de la royauté sur Israël, il fit de tous côtés la guerre à tous ses ennemis, à Moab, aux enfants d’Ammon, à Édom, aux rois de Tsoba, et aux Philistins; et partout il se tournait, il était vainqueur. 48 Il manifesta sa force, battit Amalek, et délivra Israël de la main de ceux qui le pillaient. 49 Les fils de Saül étaient Jonathan, Jischvi et Malkischua. Ses deux filles s’appelaient: l’aînée Mérab, et la plus jeune Mical. 50 Le nom de la femme de Saül était Achinoam, fille d’Achimaats. Le nom du chef de son armée était Abner, fils de Ner, oncle de Saül. 51 Kis, père de Saül, et Ner, père d’Abner, étaient fils d’Abiel. 52 Pendant toute la vie de Saül, il y eut une guerre acharnée contre les Philistins; et dès que Saül apercevait quelque homme fort et vaillant, il le prenait à son service.

Veja também