1 Niisiis, kuidas te peaksite meisse suhtuma: kui Kristuse sulastesse ja majapidajatesse, kellele on usaldatud Jumala ilmutatud saladused. 2 Aga majapidajailt nõutakse, et nad oleksid ustavad. 3 Mulle ei loe see eriti palju, kui minu üle mõistaksite kohut teie või ükskõik milline inimlik kohtukogu. Ka mina ise ei mõista enda üle kohut. 4 Tõsi, ma ei tea, et mul oleks mingit süüd, aga see iseenesest ei mõista mind veel õigeks. Minu kohtumõistja on Issand. 5 Niisiis, ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse kätte kõik, mida pimedus peidab, ja paljastab inimsüdamete kavatsused. Siis saab igaüks temale kohase kiituse Jumalalt.

6 Teie pärast, vennad ja õed, olen ma kõnelnud neist asjust iseenda ja Apollose näitel, et te õpiksite meie eeskujust, mida tähendab ütlus: „Ärge minge kaugemale sellest, mis on kirjutatud". Siis te enam ei hoople ühe inimese poolt ja teise vastu. 7 Sest kes on teinud sind teisest ülemaks? On sul midagi, mis ei ole saadud Jumalalt? Aga kui see on saadud temalt, miks sa siis kiitled, nagu oleks sul midagi iseenesest?

8 Juba on teil kõike küllaga! Juba te olete rikkaks saanud! Olete hakanud valitsema kuningatena ilma meieta! Oh, oleks te juba tõesti kuningad, et meiegi võiksime valitseda koos teiega! 9 Sest mulle tundub, et Jumal on seadnud meid, apostleid, järjekorras viimasteks, otsekui surmamõistetuiks areenil kogu maailmale vaadata, nii inglitele kui inimestele. 10 Meie oleme arutud Kristuse pärast, aga teie olete ju mõistlikud Kristuses! Meie oleme nõrgad, aga teie olete tugevad! Teid austatakse, aga meie põlatakse! 11 Praeguse tunnini me kannatame nälga ja janu, riietatud kaltsudesse, meid pekstakse ja me oleme kodutud. 12 Me teeme väsitavat tööd oma kätega. Kui meid neetakse, siis me õnnistame, kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame ära, 13 kui meid laimatakse, siis vastame lahkesti. Me oleme maailma saast, prügi kõikide jaoks tänapäevani.

14 Ma ei kirjuta seda teie häbistamiseks, vaid manitsedes teid nagu oma armsaid lapsi. 15 Sest kui teil oleks ka kümme tuhat juhendajat Kristuses, ei ole teil mitut isa, sest evangeeliumi läbi sain mina teie isaks Kristuses Jeesuses. 16 Seepärast ma õhutan teid võtma mind eeskujuks! 17 Selleks ma saatsin teie juurde Timoteose, oma armsa ja ustava poja Issandas. Tema tuletab teile meelde minu eluviisi Kristuses, nõnda nagu ma õpetan igal pool kõigis kogudustes.

18 Mõned teist on läinud ülbeks, arvates, et ma ei tulegi enam teie juurde. 19 Aga kui Issand tahab, siis ma tulen peagi ja saan selguse mitte ülbitsejate sõnade, vaid ka selle kohta, kui palju neil väge on. 20 Sest Jumala riik ei ole mitte sõnades, vaid väes! 21 Mida te eelistate? Kas pean tulema teie juurde karistava vitsaga või armastuse ja leebusega?

1 Let a man so account of us, as of the ministers of Christ, and stewards of the mysteries of God. 2 Moreover it is required in stewards, that a man be found faithful. 3 But with me it is a very small thing that I should be judged of you, or of man’s judgment: yea, I judge not mine own self. 4 For I know nothing by myself; yet am I not hereby justified: but he that judgeth me is the Lord. 5 Therefore judge nothing before the time, until the Lord come, who both will bring to light the hidden things of darkness, and will make manifest the counsels of the hearts: and then shall every man have praise of God. 6 And these things, brethren, I have in a figure transferred to myself and to Apollos for your sakes; that ye might learn in us not to think of men above that which is written, that no one of you be puffed up for one against another. 7 For who maketh thee to differ from another? and what hast thou that thou didst not receive? now if thou didst receive it, why dost thou glory, as if thou hadst not received it? 8 Now ye are full, now ye are rich, ye have reigned as kings without us: and I would to God ye did reign, that we also might reign with you. 9 For I think that God hath set forth us the apostles last, as it were appointed to death: for we are made a spectacle unto the world, and to angels, and to men. 10 We are fools for Christ’s sake, but ye are wise in Christ; we are weak, but ye are strong; ye are honourable, but we are despised. 11 Even unto this present hour we both hunger, and thirst, and are naked, and are buffeted, and have no certain dwellingplace; 12 And labour, working with our own hands: being reviled, we bless; being persecuted, we suffer it: 13 Being defamed, we intreat: we are made as the filth of the world, and are the offscouring of all things unto this day. 14 I write not these things to shame you, but as my beloved sons I warn you. 15 For though ye have ten thousand instructers in Christ, yet have ye not many fathers: for in Christ Jesus I have begotten you through the gospel. 16 Wherefore I beseech you, be ye followers of me. 17 For this cause have I sent unto you Timotheus, who is my beloved son, and faithful in the Lord, who shall bring you into remembrance of my ways which be in Christ, as I teach every where in every church. 18 Now some are puffed up, as though I would not come to you. 19 But I will come to you shortly, if the Lord will, and will know, not the speech of them which are puffed up, but the power. 20 For the kingdom of God is not in word, but in power. 21 What will ye? shall I come unto you with a rod, or in love, and in the spirit of meekness?