1 Paulus, berufener Apostel Jesu Christi durch Gottes Willen, und Sosthenes, der Bruder, 2 an die Gemeinde Gottes, die in Korinth ist, an die Geheiligten in Christus Jesus, an die berufenen Heiligen, samt allen, die den Namen unsres Herrn Jesus Christus anrufen an jedem Ort, bei ihnen und bei uns. 3 Gnade sei mit euch und Friede von Gott, unsrem Vater und dem Herrn Jesus Christus! 4 Ich danke meinem Gott allezeit eurethalben für die Gnade Gottes, die euch in Christus Jesus gegeben ist, 5 daß ihr an allem reich gemacht worden seid in ihm, an aller Lehre und an aller Erkenntnis, 6 wie denn das Zeugnis von Christus unter euch befestigt worden ist, 7 so daß ihr keinen Mangel habt an irgend einer Gnadengabe, während ihr die Offenbarung unsres Herrn Jesus Christus erwartet, 8 welcher euch auch bis ans Ende befestigen wird, so daß ihr unverklagbar seid am Tage unsres Herrn Jesus Christus. 9 Treu ist Gott, durch welchen ihr berufen seid zur Gemeinschaft seines Sohnes Jesus Christus unsres Herrn. 10 Ich ermahne euch aber, ihr Brüder, kraft des Namens unsres Herrn Jesus Christus, daß ihr alle einerlei Rede führet und nicht Spaltungen unter euch sein lasset, sondern zusammenhaltet in derselben Gesinnung und in derselben Meinung. 11 Mir ist nämlich, meine Brüder, durch die Leute der Chloe bekanntgeworden, daß Zwistigkeiten unter euch sind. 12 Ich rede aber davon, daß unter euch der eine spricht: Ich halte zu Paulus; der andere: Ich zu Apollos; der dritte: Ich zu Kephas; der vierte: Ich zu Christus! 13 Ist Christus zerteilt? Ist etwa Paulus für euch gekreuzigt worden, oder seid ihr auf des Paulus Namen getauft? 14 Ich danke Gott, daß ich niemand von euch getauft habe, außer Krispus und Gajus; 15 so kann doch niemand sagen, ihr seiet auf meinen Namen getauft! 16 Ich habe aber auch das Haus des Stephanas getauft. Sonst weiß ich nicht, ob ich noch jemand getauft habe; 17 denn Christus hat mich nicht gesandt zu taufen, sondern das Evangelium zu verkündigen, nicht in Redeweisheit, damit nicht das Kreuz Christi entkräftet werde. 18 Denn das Wort vom Kreuz ist eine Torheit denen, die verloren gehen; uns aber, die wir gerettet werden, ist es eine Gotteskraft, 19 denn es steht geschrieben: «Ich will zunichte machen die Weisheit der Weisen, und den Verstand der Verständigen will ich verwerfen.» 20 Wo ist der Weise, wo der Schriftgelehrte, wo der Disputiergeist dieser Welt? Hat nicht Gott die Weisheit dieser Welt zur Torheit gemacht? 21 Denn weil die Welt durch ihre Weisheit Gott in seiner Weisheit nicht erkannte, gefiel es Gott, durch die Torheit der Predigt diejenigen zu retten, welche glauben. 22 Während nämlich die Juden Zeichen fordern und die Griechen Weisheit verlangen, 23 predigen wir Christus den Gekreuzigten, den Juden ein Ärgernis, den Griechen eine Torheit; 24 jenen, den Berufenen aber, sowohl Juden als Griechen, [predigen wir] Christus, Gottes Kraft und Gottes Weisheit. 25 Denn Gottes «Torheit» ist weiser als die Menschen sind, und Gottes «Schwachheit» ist stärker als die Menschen sind. 26 Sehet doch eure Berufung an, ihr Brüder! Da sind nicht viele Weise nach dem Fleisch, nicht viele Mächtige, nicht viel Adelige; 27 sondern das Törichte der Welt hat Gott auserwählt, um die Weisen zuschanden zu machen, und das Schwache der Welt hat Gott erwählt, um das Starke zuschanden zu machen, 28 und das Unedle der Welt und das Verachtete hat Gott erwählt und das, was nichts ist, damit er zunichte mache, was etwas ist; 29 auf daß sich vor Gott kein Fleisch rühme. 30 Durch ihn aber seid ihr in Christus Jesus, welcher uns von Gott gemacht worden ist zur Weisheit, zur Gerechtigkeit, zur Heiligung und zur Erlösung, 31 auf daß, wie geschrieben steht: «Wer sich rühmt, der rühme sich im Herrn!»
1 Nā Pāora, i pai nei te Atua kia karangatia hei āpōtoro mā Īhu Karaiti, nā te teina hoki, nā Hotene:
2 Ki te hāhi a te Atua i Koriniti, ki te hunga kua oti te whakatapu i roto i a Karaiti Īhu, kua karangatia hei hunga tapu, rātou ko te hunga katoa i ngā wāhi katoa e karanga ana ki te ingoa o tō tātou Ariki, o Īhu Karaiti, o tō rātou Ariki, o tō tātou:
3 Kia tau ki a koutou te aroha noa me te rangimārie, he mea nā te Atua, nā tō tātou Matua, nā te Ariki hoki, nā Īhu Karaiti.
4 He whakawhetai tonu tāku mahi ki tōku Atua mō koutou, mō te aroha noa o te Atua kua hōmai nei ki a koutou i roto i a Karaiti Īhu; 5 kua meinga hoki kia hua ngā mea katoa mā koutou i roto i a ia, te whakapuaki kōrero, te mātauranga; 6 pēnā hoki me te whakaaturanga i a te Karaiti kua ū nā i roto i a koutou: 7 i kore ai koutou e hapa i tētahi mea hōmai; i a koutou e tatari nā ki te whakakitenga mai o tō tātou Ariki, o Īhu Karaiti. 8 Māna hoki koutou e whakaū ā taea noatia te mutunga, kia kore ai koutou e ekengia e te kupu i te rā o tō tātou Ariki, o Īhu Karaiti. 9 He pono te Atua, nāna nei koutou i karanga kia uru tahi ki tāna Tama, ki a Īhu Karaiti, ki tō tātou Ariki.
10 Nā, he tohe tēnei nāku ki a koutou, e ōku tēina, i runga i te ingoa o tō tātou Ariki, o Īhu Karaiti, kia kotahi tā koutou kōrero katoa, ā, kia kaua he wehewehenga i roto i a koutou; engari, kia tuituia koutou i runga i te ngākau kotahi, i te whakaaro kotahi. 11 Kua oti hoki koutou te tohutohu mai, e ōku tēina, e te hunga o te whare o Koroi, tēnā ngā tautohetohe kei roto i a koutou. 12 Anei te tikanga o tāku kōrero, kei te kī tēnā o koutou nā, "Nō Pāora ahau," ā, "Nō Aporo ahau," ā, "Ko ahau nō Kipa. Ko ahau nō te Karaiti."
13 Kua oti koia a te Karaiti te wāhi? I rīpekatia rānei a Pāora mō koutou? I iriiria rānei koutou i runga i te ingoa o Pāora? 14 E whakawhetai ana ahau ki te Atua, mōku kīhai i iriiri i tētahi o koutou, ko Kirihipu anake rāua ko Kaiu; 15 kei waiho e te tangata hei kōrero, nāku koutou i iriiri i runga i tōku ingoa. 16 (Nāku anō i iriiri ngā tāngata o te whare o Tepana; i kō ake, kāhore ahau i te mahara ki tāku iriiringa i tētahi atu.) 17 Kīhai hoki ahau i tonoa e te Karaiti ki te iriiri, engari, ki te kauwhau i te rongopai; ehara i te mea i runga i te mōhio ki ngā kupu, kei whakakāhoretia te rīpeka o te Karaiti.
18 Ko te kōrero hoki o te rīpeka ki te hunga e whakangaromia ana he mea wawau; ki a tātou ia, ki te hunga e whakaorangia ana, ko te kaha tērā o te Atua. 19 Ka oti hoki te tuhituhi:
"Ka ngaro i ahau te whakaaro nui o te hunga whakaaro,
ka kore hoki i ahau te mahara o te hunga mahara."
20 Kei hea te tangata whakaaro? Kei hea te karaipi? Kei hea te tangata tohe o tēnei ao? Kāhore anō koia i whakakūwaretia e te Atua te whakaaro nui o tēnei ao?
21 I te mea hoki i runga i tō te Atua whakaaro nui, kīhai ngā whakaaro nui o te ao i mōhio ki te Atua. Nā, ka pai te Atua kia meinga te kūware o te kupu kauwhau hei whakaora i te hunga e whakapono ana. 22 Inā hoki ko tā ngā Hūrai he tono tohu, ko tā ngā Kariki he rapu whakaaro nui; 23 ko tā mātou ia he kauwhau i a te Karaiti i rīpekatia, he tūtukitanga waewae ki ngā Hūrai, he mea kūware ki ngā Kariki; 24 ki te hunga ia e karangatia ana, ahakoa Hūrai, ahakoa Kariki, ko te Karaiti, ko te kaha o te Atua, ko te whakaaro mōhio o te Atua. 25 Nō te mea he kūware nō te Atua nui atu te mōhio i ngā tāngata; he ngoikore nō te Atua kaha atu i ngā tāngata.
26 Titiro oti ki tō koutou karangatanga, e ōku tēina, kīhai i tokomaha te hunga whakaaro o te wāhi ki te kikokiko, kīhai i tokomaha te hunga nunui, kīhai i tokomaha ngā rangatira, e karangatia ana. 27 Engari, i whiriwhiria e te Atua ko ngā mea kūware o te ao, hei mea e whakamā ai te hunga whakaaro; i whiriwhiria anō e te Atua ko ngā mea ngoikore o te ao, hei mea e whakamā ai ngā mea kaha. 28 Ko ngā mea ware o te ao, ko ngā mea e whakahāweatia ana, ko ēnā i whiriwhiria e te Atua, āe, ko ngā mea kāhore noa iho, kia whakakāhoretia ai e ia ngā tino mea ake; 29 kia kore ai tētahi kikokiko e whakamanamana i te aroaro o te Atua. 30 Nāna hoki koutou i roto i a Karaiti Īhu, kua meinga nei ia hei take whakaaro nui mō tātou, he mea nā te Atua, hei tika, hei whakatapu, hei hoko. 31 Kia rite ai ki te mea kua oti te tuhituhi, "Ki te whakamanamana tētahi, me whakamanamana ia ki te Ariki."