1 So let a man think of us as Christ’s servants and stewards of God’s mysteries. 2 Here, moreover, it is required of stewards that they be found faithful. 3 But with me it is a very small thing that I should be judged by you, or by a human court. Yes, I don’t even judge my own self. 4 For I know nothing against myself. Yet I am not justified by this, but he who judges me is the Lord. 5 Therefore judge nothing before the time, until the Lord comes, who will both bring to light the hidden things of darkness and reveal the counsels of the hearts. Then each man will get his praise from God.

6 Now these things, brothers, I have in a figure transferred to myself and Apollos for your sakes, that in us you might learn not to think beyond the things which are written, that none of you be puffed up against one another. 7 For who makes you different? And what do you have that you didn’t receive? But if you did receive it, why do you boast as if you had not received it?

8 You are already filled. You have already become rich. You have come to reign without us. Yes, and I wish that you did reign, that we also might reign with you! 9 For I think that God has displayed us, the apostles, last of all, like men sentenced to death. For we are made a spectacle to the world, both to angels and men. 10 We are fools for Christ’s sake, but you are wise in Christ. We are weak, but you are strong. You have honor, but we have dishonor. 11 Even to this present hour we hunger, thirst, are naked, are beaten, and have no certain dwelling place. 12 We toil, working with our own hands. When people curse us, we bless. Being persecuted, we endure. 13 Being defamed, we entreat. We are made as the filth of the world, the dirt wiped off by all, even until now.

14 I don’t write these things to shame you, but to admonish you as my beloved children. 15 For though you have ten thousand tutors in Christ, you don’t have many fathers. For in Christ Jesus, I became your father through the Good News. 16 I beg you therefore, be imitators of me. 17 Because of this I have sent Timothy to you, who is my beloved and faithful child in the Lord, who will remind you of my ways which are in Christ, even as I teach everywhere in every assembly. 18 Now some are puffed up, as though I were not coming to you. 19 But I will come to you shortly, if the Lord is willing. And I will know, not the word of those who are puffed up, but the power. 20 For God’s Kingdom is not in word, but in power. 21 What do you want? Shall I come to you with a rod, or in love and a spirit of gentleness?

1 Niisiis, kuidas te peaksite meisse suhtuma: kui Kristuse sulastesse ja majapidajatesse, kellele on usaldatud Jumala ilmutatud saladused. 2 Aga majapidajailt nõutakse, et nad oleksid ustavad. 3 Mulle ei loe see eriti palju, kui minu üle mõistaksite kohut teie või ükskõik milline inimlik kohtukogu. Ka mina ise ei mõista enda üle kohut. 4 Tõsi, ma ei tea, et mul oleks mingit süüd, aga see iseenesest ei mõista mind veel õigeks. Minu kohtumõistja on Issand. 5 Niisiis, ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse kätte kõik, mida pimedus peidab, ja paljastab inimsüdamete kavatsused. Siis saab igaüks temale kohase kiituse Jumalalt.

6 Teie pärast, vennad ja õed, olen ma kõnelnud neist asjust iseenda ja Apollose näitel, et te õpiksite meie eeskujust, mida tähendab ütlus: „Ärge minge kaugemale sellest, mis on kirjutatud". Siis te enam ei hoople ühe inimese poolt ja teise vastu. 7 Sest kes on teinud sind teisest ülemaks? On sul midagi, mis ei ole saadud Jumalalt? Aga kui see on saadud temalt, miks sa siis kiitled, nagu oleks sul midagi iseenesest?

8 Juba on teil kõike küllaga! Juba te olete rikkaks saanud! Olete hakanud valitsema kuningatena ilma meieta! Oh, oleks te juba tõesti kuningad, et meiegi võiksime valitseda koos teiega! 9 Sest mulle tundub, et Jumal on seadnud meid, apostleid, järjekorras viimasteks, otsekui surmamõistetuiks areenil kogu maailmale vaadata, nii inglitele kui inimestele. 10 Meie oleme arutud Kristuse pärast, aga teie olete ju mõistlikud Kristuses! Meie oleme nõrgad, aga teie olete tugevad! Teid austatakse, aga meie põlatakse! 11 Praeguse tunnini me kannatame nälga ja janu, riietatud kaltsudesse, meid pekstakse ja me oleme kodutud. 12 Me teeme väsitavat tööd oma kätega. Kui meid neetakse, siis me õnnistame, kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame ära, 13 kui meid laimatakse, siis vastame lahkesti. Me oleme maailma saast, prügi kõikide jaoks tänapäevani.

14 Ma ei kirjuta seda teie häbistamiseks, vaid manitsedes teid nagu oma armsaid lapsi. 15 Sest kui teil oleks ka kümme tuhat juhendajat Kristuses, ei ole teil mitut isa, sest evangeeliumi läbi sain mina teie isaks Kristuses Jeesuses. 16 Seepärast ma õhutan teid võtma mind eeskujuks! 17 Selleks ma saatsin teie juurde Timoteose, oma armsa ja ustava poja Issandas. Tema tuletab teile meelde minu eluviisi Kristuses, nõnda nagu ma õpetan igal pool kõigis kogudustes.

18 Mõned teist on läinud ülbeks, arvates, et ma ei tulegi enam teie juurde. 19 Aga kui Issand tahab, siis ma tulen peagi ja saan selguse mitte ülbitsejate sõnade, vaid ka selle kohta, kui palju neil väge on. 20 Sest Jumala riik ei ole mitte sõnades, vaid väes! 21 Mida te eelistate? Kas pean tulema teie juurde karistava vitsaga või armastuse ja leebusega?