1 Am I not free? Am I not an apostle? Haven’t I seen Jesus Christ, our Lord? Aren’t you my work in the Lord? 2 If to others I am not an apostle, yet at least I am to you; for you are the seal of my apostleship in the Lord.

3 My defense to those who examine me is this: 4 Have we no right to eat and to drink? 5 Have we no right to take along a wife who is a believer, even as the rest of the apostles, and the brothers of the Lord, and Cephas? 6 Or have only Barnabas and I no right to not work? 7 What soldier ever serves at his own expense? Who plants a vineyard, and doesn’t eat of its fruit? Or who feeds a flock, and doesn’t drink from the flock’s milk?

8 Do I speak these things according to the ways of men? Or doesn’t the law also say the same thing? 9 For it is written in the law of Moses, "You shall not muzzle an ox while it treads out the grain."✝9:9 Deuteronomy 25:4 Is it for the oxen that God cares, 10 or does he say it assuredly for our sake? Yes, it was written for our sake, because he who plows ought to plow in hope, and he who threshes in hope should partake of his hope. 11 If we sowed to you spiritual things, is it a great thing if we reap your fleshly things? 12 If others partake of this right over you, don’t we yet more?

Nevertheless we didn’t use this right, but we bear all things, that we may cause no hindrance to the Good News of Christ. 13 Don’t you know that those who serve around sacred things eat from the things of the temple, and those who wait on the altar have their portion with the altar? 14 Even so the Lord ordained that those who proclaim the Good News should live from the Good News.

15 But I have used none of these things, and I don’t write these things that it may be done so in my case; for I would rather die, than that anyone should make my boasting void. 16 For if I preach the Good News, I have nothing to boast about, for necessity is laid on me; but woe is to me if I don’t preach the Good News. 17 For if I do this of my own will, I have a reward. But if not of my own will, I have a stewardship entrusted to me. 18 What then is my reward? That when I preach the Good News, I may present the Good News of Christ without charge, so as not to abuse my authority in the Good News.

19 For though I was free from all, I brought myself under bondage to all, that I might gain the more. 20 To the Jews I became as a Jew, that I might gain Jews; to those who are under the law, as under the law,*9:20 NU adds: though I myself am not under the law that I might gain those who are under the law; 21 to those who are without law, as without law (not being without law toward God, but under law toward Christ), that I might win those who are without law. 22 To the weak I became as weak, that I might gain the weak. I have become all things to all men, that I may by all means save some. 23 Now I do this for the sake of the Good News, that I may be a joint partaker of it. 24 Don’t you know that those who run in a race all run, but one receives the prize? Run like that, so that you may win. 25 Every man who strives in the games exercises self-control in all things. Now they do it to receive a corruptible crown, but we an incorruptible. 26 I therefore run like that, not aimlessly. I fight like that, not beating the air, 27 but I beat my body and bring it into submission, lest by any means, after I have preached to others, I myself should be disqualified.

1 Eks ma ole vaba? Eks ma ole apostel? Eks ma ole näinud meie Issandat Jeesust? Eks teie ole minu töö vili Issandas? 2 Kui ma ka teistele ei ole apostel, siis teile olen ometi. Teie olete minu apostliameti pitser Issandas.

3 See on minu kaitsekõne neile, kes mind arvustavad. 4 Kas meil ei ole õigust süüa ja juua? 5 Kas meil ei ole õigust võtta usklikku naist, nagu on teistel apostlitel, Issanda vendadel ja Keefasel?*9:5 Ehk Peetrusel. 6 Või oleme mina ja Barnabas ainsad, kel pole õigust elada tööd tegemata?

7 Milline sõdur teenib omal kulul? Kes rajab viinamäe ja ei söö viinamarju? Milline karjus ei joo oma karja piima? 8 Kas ma räägin seda inimliku meelevallaga? Kas Seadus ei ütle sedasama? 9 Moosese Seaduses on kirjutatud: „Ära seo kinni pahmast tallava härja suud!" Kas Jumal peab silmas härga? 10 Või ütleb ta seda pigem meie pärast? Jah, meie pärast on kirjutatud, et nii kündja kui rehepeksja peavad töötama lootuses saada osa. 11 Kui me oleme teie seas külvanud vaimulikku seemet, kas seda on siis palju, kui lõikame teilt materiaalset saaki? 12 Kui teistel on see õigus teie toetusele, eks meil ole seda veel enam?

Kuid meie ei ole seda õigust kasutanud, vaid me talume raskusi, et meie ei saaks kuidagi takistuseks Kristuse evangeeliumi levikule.

13 Eks teie tea, et need, kes templis töötavad, saavad templist ka oma toidu, ja need, kes altari juures teenivad, saavad osa altaril ohverdatust? 14 Nii on ka Issand seadnud, et evangeeliumi kuulutajad saaksid evangeeliumist elatise.

15 Mina aga ei ole neist õigustest kasutanud midagi. Ma ei kirjuta ka selleks, et seda tulevikus teha. Pigem ma sureksin. Keegi ei saa võtta minult mu kiitlemise alust! 16 Sest kui ma evangeeliumi kuulutan, ei saa ma sellega kiidelda. Mulle on ju pandud kohustus seda teha. Seepärast häda mulle, kui ma evangeeliumi ei kuuluta!

17 Kui ma teen oma tööd vabal valikul, siis ma saan selle eest tasu. Aga kui ma teen seda sunniviisil, siis on see ometi mulle usaldatud ülesanne. 18 Mis siis on minu tasu? Just see, et evangeeliumi kuulutades kuulutan ma seda tasuta ega kasuta oma õigust, mis käib evangeeliumiga koos.

19 Sest olles küll vaba ja sõltumatu kõigist, olen ma hakanud kõikide orjaks, et võita Kristusele võimalikult paljud. 20 Juutidele olen ma nagu juut, et võita juute Kristusele; Moosese seaduse all olijaile nagu seadusealune (kuigi ma seda ei ole), et võita seadusealuseid. 21 Väljaspool käsuseadust olijaile olen ma nagu väljaspool käsuseadust (ehkki ma ei ole tegelikult väljaspool Jumala seadust, vaid Kristuse seaduse all), et võiksin võita seaduseväliseid. 22 Nõrkadele olen ma nõrk, et võita nõrku. Ma olen kõikidele kõigeks, et päästa kasvõi mõned. 23 Seda kõike teen ma evangeeliumi pärast, et minulgi oleks osa selle õnnistustest.

24 Eks te tea, et võidujooksu jooksevad küll kõik, kuid auhinna saab ainult üks? Siis jookske nii, et teie saate selle auhinna! 25 Iga võistleja allutab end rangele treeningule. Nad teevad seda närtsiva võidupärja pärast. Meid aga ootab pärg, mis ei närtsi iialgi. 26 Nõnda siis ei jookse ma sihitult ega võitle nagu tuult pekstes, 27 vaid ma kohtlen oma ihu karmilt ja sunnin teda endale alluma, et teistele kuulutades ma ise ei muutuks kõlbmatuks.