1 But false prophets also arose among the people, as false teachers will also be among you, who will secretly bring in destructive heresies, denying even the Master who bought them, bringing on themselves swift destruction. 2 Many will follow their immoral*2:2 TR reads "destructive" instead of "immoral" ways, and as a result, the way of the truth will be maligned. 3 In covetousness they will exploit you with deceptive words: whose sentence now from of old doesn’t linger, and their destruction will not slumber.

4 For if God didn’t spare angels when they sinned, but cast them down to Tartarus,*2:4 Tartarus is another name for Hell and committed them to pits of darkness to be reserved for judgment; 5 and didn’t spare the ancient world, but preserved Noah with seven others, a preacher of righteousness, when he brought a flood on the world of the ungodly, 6 and turning the cities of Sodom and Gomorrah into ashes, condemned them to destruction, having made them an example to those who would live in an ungodly way, 7 and delivered righteous Lot, who was very distressed by the lustful life of the wicked 8 (for that righteous man dwelling among them was tormented in his righteous soul from day to day with seeing and hearing lawless deeds), 9 then the Lord knows how to deliver the godly out of temptation and to keep the unrighteous under punishment for the day of judgment, 10 but chiefly those who walk after the flesh in the lust of defilement and despise authority. Daring, self-willed, they are not afraid to speak evil of dignitaries, 11 whereas angels, though greater in might and power, don’t bring a slanderous judgment against them before the Lord. 12 But these, as unreasoning creatures, born natural animals to be taken and destroyed, speaking evil in matters about which they are ignorant, will in their destroying surely be destroyed, 13 receiving the wages of unrighteousness; people who count it pleasure to revel in the daytime, spots and defects, reveling in their deceit while they feast with you; 14 having eyes full of adultery, and who can’t cease from sin, enticing unsettled souls, having a heart trained in greed, accursed children! 15 Forsaking the right way, they went astray, having followed the way of Balaam the son of Beor, who loved the wages of wrongdoing; 16 but he was rebuked for his own disobedience. A speechless donkey spoke with a man’s voice and stopped the madness of the prophet.

17 These are wells without water, clouds driven by a storm, for whom the blackness of darkness has been reserved forever. 18 For, uttering great swelling words of emptiness, they entice in the lusts of the flesh, by licentiousness, those who are indeed escaping from those who live in error; 19 promising them liberty, while they themselves are bondservants of corruption; for a man is brought into bondage by whoever overcomes him.

20 For if, after they have escaped the defilement of the world through the knowledge of the Lord and Savior Jesus Christ, they are again entangled in it and overcome, the last state has become worse for them than the first. 21 For it would be better for them not to have known the way of righteousness, than after knowing it, to turn back from the holy commandment delivered to them. 22 But it has happened to them according to the true proverb, "The dog turns to his own vomit again,"✝2:22 Proverbs 26:11 and "the sow that has washed to wallowing in the mire."

1 Ent rahva seas oli ka valeprohveteid, nagu teiegi sekka tuleb valeõpetajaid. Nad toovad vargsi sisse hukutavaid valeõpetusi ja salgavad Issanda, kes on nad vabaks ostnud. Nii tõmbavad nad enda peale kiire hävingu. 2 Ja paljud järgivad nende kõlvatut elu, kelle pärast hakatakse teotama tõe teed. 3 Ahnuses püüavad nad teid väljamõeldud lugudega ära osta. Nende karistus ei oota ammugi jõude ja nende hukatus ei tuku.

4 Sest Jumal ei säästnud patustanud ingleidki, vaid heitis nad ahelais põrgu süngesse piinapaika kinnipidamiseks kuni kohtupäevani. 5 Ta ei säästnud ka muistset maailma, vaid nuhtles nende jumalakartmatust veeuputusega, jättes ellu ainult õigusekuulutaja Noa ning veel seitse hinge. 6 Ta mõistis hukka Soodoma ja Gomorra linnad, põletades need tuhaks, ja tegi nendest näite sellest, mis ootab jumalakartmatuid. 7 Ta päästis hukatusest Loti, kes oli õige ja keda ohjeldamatud inimesed vaevasid oma kõlvatu käitumisega; 8 sest see, mida ta nende keskel elades nägi ja kuulis, piinas tema õiglast südant päevast päeva.

9 Nii teab Issand, kuidas jumalakartlikke katsumustest päästa, ülekohtusi aga hoida karistuse ootuses kohtupäevani, 10 eriti neid, kes rüvedas himus elavad lihaliku loomuse järgi ning põlgavad võimu.

Nad on isekad ja jultunud ega karda teotada aukandjaid vaime, 11 samas kui isegi inglid, kellel on rohkem jõudu ja väge, ei langeta nende kohta teotavat otsust Issanda ees. 12 Need on otsekui arutud loomad, kes on loomu poolest sündinud püüdmiseks ja hukkamiseks. Nad teotavad seda, millest nad aru ei saa ja hukkuvad oma rikutuses.

13 Nad saavad kurja kohtlemise oma ülekohtu palgaks. Nad peavad lõbuks prassida päeva ajal, nad on häbiplekid ja tõrvatilgad, kes naudivad oma petlikke sõnu, kui nad pidutsevad koos teiega. 14 Nende silmad on tulvil abielurikkumist ning nad ei lakka tegemast pattu. Nad meelitavad lõksu kõikuvaid hingi, nende süda on treenitud ahnuses, nad on needuse lapsed. 15 Nad on lahkunud sirgelt rajalt ja eksinud, et käia Beori poja Bileami järel, kes armastas ülekohtu palka, 16 kuid sai oma üleastumise pärast noomida: kõnevõimetu eesel hakkas rääkima inimhäälega ja takistas prohveti meeletut tegu.

17 Nad on veeta allikad, udupilved, mida marutuul kannab, kelle jaoks on määratud pilkane pimedus. 18 Sest nad räägivad tühiseid, ülespuhutud sõnu ning meelitavad kõlvatute lihahimudega lõksu neid, kes on äsja pagenud eksiteel käijate seast. 19 Nad tõotavad neile vabadust, olles ise pahede orjad. Sest millele sa alla annad, selle ori sa oled. 20 Sest kui nad on Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse tundmise läbi pagenud maailma rüvedusest ning end uuesti neisse mässivad ja jäävad alla, siis on nende viimane olukord halvem kui esimene. 21 Neile oleks olnud parem, kui nad poleks õiguse teed iial tundma õppinud, kui et seda tundes ära pöörduda neile antud pühast käsust. 22 Mis nendega on juhtunud, kinnitab vanasõna tõde – „nagu koer, kes läheb tagasi oma okse juurde", ja „pestud emis, kes läheb porisse püherdama".