1 He also spoke a parable to them that they must always pray and not give up, 2 saying, "There was a judge in a certain city who didn’t fear God and didn’t respect man. 3 A widow was in that city, and she often came to him, saying, ‘Defend me from my adversary!’ 4 He wouldn’t for a while; but afterward he said to himself, ‘Though I neither fear God nor respect man, 5 yet because this widow bothers me, I will defend her, or else she will wear me out by her continual coming.’"

6 The Lord said, "Listen to what the unrighteous judge says. 7 Won’t God avenge his chosen ones who are crying out to him day and night, and yet he exercises patience with them? 8 I tell you that he will avenge them quickly. Nevertheless, when the Son of Man comes, will he find faith on the earth?"

9 He also spoke this parable to certain people who were convinced of their own righteousness, and who despised all others: 10 "Two men went up into the temple to pray; one was a Pharisee, and the other was a tax collector. 11 The Pharisee stood and prayed by himself like this: ‘God, I thank you that I am not like the rest of men: extortionists, unrighteous, adulterers, or even like this tax collector. 12 I fast twice a week. I give tithes of all that I get.’ 13 But the tax collector, standing far away, wouldn’t even lift up his eyes to heaven, but beat his chest, saying, ‘God, be merciful to me, a sinner!’ 14 I tell you, this man went down to his house justified rather than the other; for everyone who exalts himself will be humbled, but he who humbles himself will be exalted."

15 They were also bringing their babies to him, that he might touch them. But when the disciples saw it, they rebuked them. 16 Jesus summoned them, saying, "Allow the little children to come to me, and don’t hinder them, for God’s Kingdom belongs to such as these. 17 Most certainly, I tell you, whoever doesn’t receive God’s Kingdom like a little child, he will in no way enter into it."

18 A certain ruler asked him, saying, "Good Teacher, what shall I do to inherit eternal life?"

19 Jesus asked him, "Why do you call me good? No one is good, except one: God. 20 You know the commandments: ‘Don’t commit adultery,’ ‘Don’t murder,’ ‘Don’t steal,’ ‘Don’t give false testimony,’ ‘Honor your father and your mother.’"✝18:20 Exodus 20:12-16; Deuteronomy 5:16-20

21 He said, "I have observed all these things from my youth up."

22 When Jesus heard these things, he said to him, "You still lack one thing. Sell all that you have and distribute it to the poor. Then you will have treasure in heaven; then come, follow me."

23 But when he heard these things, he became very sad, for he was very rich.

24 Jesus, seeing that he became very sad, said, "How hard it is for those who have riches to enter into God’s Kingdom! 25 For it is easier for a camel to enter in through a needle’s eye than for a rich man to enter into God’s Kingdom."

26 Those who heard it said, "Then who can be saved?"

27 But he said, "The things which are impossible with men are possible with God."

28 Peter said, "Look, we have left everything and followed you."

29 He said to them, "Most certainly I tell you, there is no one who has left house, or wife, or brothers, or parents, or children, for God’s Kingdom’s sake, 30 who will not receive many times more in this time, and in the world to come, eternal life."

31 He took the twelve aside and said to them, "Behold, we are going up to Jerusalem, and all the things that are written through the prophets concerning the Son of Man will be completed. 32 For he will be delivered up to the Gentiles, will be mocked, treated shamefully, and spit on. 33 They will scourge and kill him. On the third day, he will rise again."

34 They understood none of these things. This saying was hidden from them, and they didn’t understand the things that were said.

35 As he came near Jericho, a certain blind man sat by the road, begging. 36 Hearing a multitude going by, he asked what this meant. 37 They told him that Jesus of Nazareth was passing by. 38 He cried out, "Jesus, you son of David, have mercy on me!" 39 Those who led the way rebuked him, that he should be quiet; but he cried out all the more, "You son of David, have mercy on me!"

40 Standing still, Jesus commanded him to be brought to him. When he had come near, he asked him, 41 "What do you want me to do?"

He said, "Lord, that I may see again."

42 Jesus said to him, "Receive your sight. Your faith has healed you."

43 Immediately he received his sight and followed him, glorifying God. All the people, when they saw it, praised God.

1 Jeesus rääkis oma jüngritele tähendamissõna sellest, et nad peavad alati palvetama ja mitte alla andma. 2 Ta ütles: „Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega hoolinud inimeste arvamusest. 3 Selles linnas oli ka lesknaine, kes tuli alatasa tema juurde palvega: „Anna mulle õigus mu vastase üle!"

4 Mõnda aega kohtunik keeldus. Aga lõpuks ta mõtles endamisi: „Kuigi ma ei karda Jumalat ega hooli inimeste arvamusest, 5 siis kuna see lesk mind tüütab, vaatan, et ta saaks õiguse. Muidu vaevab ta mind oma mangumisega ära!" "

6 Ja Issand ütles: „Kuulake, mida ebaõiglane kohtunik ütleb! 7 Kas siis Jumal ei peaks tegema õigust oma valitutele, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd? Kas ta peaks viivitama neile vastamisega? 8 Ma ütlen teile, küll ta vaatab, et nad peagi õiguse saavad! Ometi, kui Inimese poeg tuleb, kas ta siis leiab usku maa pealt?"

9 Mõnele neist, kes olid kindlad, et nad on Jumala silmis laitmatud ja seetõttu suhtusid teistesse üleolevalt, rääkis Jeesus selle tähendamissõna: 10 „Kaks meest läksid templisse palvetama, üks oli variser ja teine maksukoguja. 11 Variser tõusis püsti ja palvetas: „Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole selline nagu muud inimesed: röövlid ja kurjategijad, abielurikkujad, ega ka selline nagu see maksukoguja. 12 Mina paastun kaks korda nädalas ja maksan kümnist kõigest, mis ma saan."

13 Aga maksukoguja seisis eemal. Ta ei julgenud isegi taevasse vaadata, vaid lõi endale vastu rinda ja ütles: „Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!"

14 Ma ütlen teile, tema läks koju õigeks mõistetuna Jumala ees, mitte teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse; aga kes ennast alandab, seda ülendatakse!"

15 Inimesed tõid ka Jeesuse juurde lapsi, et ta neid puudutaks. Aga seda nähes jüngrid sõitlesid neid. 16 Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: „Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik. 17 Tõesti, ma ütlen teile, kes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei pääse sinna sisse."

18 Üks valitseja küsis Jeesuselt: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?"

19 „Miks sa nimetad mind heaks?" vastas Jeesus, „Keegi muu ei ole hea kui üks – Jumal. 20 Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema!"

21 Tema aga ütles: „Seda kõike olen ma pidanud poisieast alates."

22 Seda kuuldes ütles Jeesus talle: „Üks asi on sul veel puudu: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!"

23 Aga seda kuuldes muutus ta kurvaks, sest ta oli väga rikas. 24 Jeesus vaatas teda ja ütles: „Kui raske on rikastel pääseda Jumala riiki! 25 Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki."

26 Ent kuulajad küsisid: „Kes siis võib saada päästetud?"

27 Jeesus vastas: „Mis inimestele on võimatu, on Jumalale võimalik!"

28 Peetrus ütles: „Me oleme kõigest loobunud, et sulle järgneda."

29 „Tõesti, ma ütlen teile," vastas Jeesus, „ei ole kedagi, kes on loobunud kodust või naisest või vendadest ja õdedest või vanematest või lastest Jumala riigi pärast, 30 kes mitmekordselt tagasi ei saaks sellel ajal ja tuleval ajastul igaveses elus."

31 Jeesus võttis endaga kaksteist jüngrit ja ütles neile: „Me läheme üles Jeruusalemma ja seal täitub kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Poja kohta! 32 Ta antakse rahvaste kätte. Teda teotatakse, solvatakse ja tema peale sülitatakse, 33 nad peksavad teda ja tapavad ta. Ja kolmandal päeval tõuseb ta üles."

34 Jüngrid ei mõistnud sellest midagi. See sõna oli nende eest varjatud ja nad ei teadnud, millest ta räägib.

35 Aga kui Jeesus Jeerikole lähenes, istus üks pime mees tee ääres ja kerjas. 36 Kui ta kuulis rahvahulka möödumas, päris ta, mis lahti on. 37 Nad teatasid: „Naatsareti Jeesus läheb mööda!"

38 Ja ta hüüdis: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!"

39 Möödujad sõitlesid teda ja käskisid tal vait olla, aga tema hüüdis seda enam: „Taaveti Poeg, halasta minu peale!"

40 Jeesus peatus ja käskis pimeda enda juurde tuua. Aga kui pime lähemale tuli, küsis Jeesus temalt:

41 „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?"

„Issand, ma tahan näha!" vastas ta.

42 Jeesus ütles talle: „Võta vastu oma nägemine! Sinu usk on su terveks teinud!" 43 Otsekohe nägi ta jälle ja järgnes Jeesusele Jumalat kiites. Kui inimesed seda nägid, kiitsid ka nemad Jumalat.