1 Now after these things, the Lord also appointed seventy others, and sent them two by two ahead of him*10:1 literally, "before his face" into every city and place where he was about to come. 2 Then he said to them, "The harvest is indeed plentiful, but the laborers are few. Pray therefore to the Lord of the harvest, that he may send out laborers into his harvest. 3 Go your ways. Behold, I send you out as lambs among wolves. 4 Carry no purse, nor wallet, nor sandals. Greet no one on the way. 5 Into whatever house you enter, first say, ‘Peace be to this house.’ 6 If a son of peace is there, your peace will rest on him; but if not, it will return to you. 7 Remain in that same house, eating and drinking the things they give, for the laborer is worthy of his wages. Don’t go from house to house. 8 Into whatever city you enter and they receive you, eat the things that are set before you. 9 Heal the sick who are there and tell them, ‘God’s Kingdom has come near to you.’ 10 But into whatever city you enter and they don’t receive you, go out into its streets and say, 11 ‘Even the dust from your city that clings to us, we wipe off against you. Nevertheless know this, that God’s Kingdom has come near to you.’ 12 I tell you, it will be more tolerable in that day for Sodom than for that city.

13 "Woe to you, Chorazin! Woe to you, Bethsaida! For if the mighty works had been done in Tyre and Sidon which were done in you, they would have repented long ago, sitting in sackcloth and ashes. 14 But it will be more tolerable for Tyre and Sidon in the judgment than for you. 15 You, Capernaum, who are exalted to heaven, will be brought down to Hades. *10:15 Hades is the lower realm of the dead, or Hell. 16 Whoever listens to you listens to me, and whoever rejects you rejects me. Whoever rejects me rejects him who sent me."

17 The seventy returned with joy, saying, "Lord, even the demons are subject to us in your name!"

18 He said to them, "I saw Satan having fallen like lightning from heaven. 19 Behold, I give you authority to tread on serpents and scorpions, and over all the power of the enemy. Nothing will in any way hurt you. 20 Nevertheless, don’t rejoice in this, that the spirits are subject to you, but rejoice that your names are written in heaven."

21 In that same hour, Jesus rejoiced in the Holy Spirit, and said, "I thank you, O Father, Lord of heaven and earth, that you have hidden these things from the wise and understanding, and revealed them to little children. Yes, Father, for so it was well-pleasing in your sight."

22 Turning to the disciples, he said, "All things have been delivered to me by my Father. No one knows who the Son is, except the Father, and who the Father is, except the Son, and he to whomever the Son desires to reveal him."

23 Turning to the disciples, he said privately, "Blessed are the eyes which see the things that you see, 24 for I tell you that many prophets and kings desired to see the things which you see, and didn’t see them, and to hear the things which you hear, and didn’t hear them."

25 Behold, a certain lawyer stood up and tested him, saying, "Teacher, what shall I do to inherit eternal life?"

26 He said to him, "What is written in the law? How do you read it?"

27 He answered, "You shall love the Lord your God with all your heart, with all your soul, with all your strength, and with all your mind;✝10:27 Deuteronomy 6:5 and your neighbor as yourself."✝10:27 Leviticus 19:18

28 He said to him, "You have answered correctly. Do this, and you will live."

29 But he, desiring to justify himself, asked Jesus, "Who is my neighbor?"

30 Jesus answered, "A certain man was going down from Jerusalem to Jericho, and he fell among robbers, who both stripped him and beat him, and departed, leaving him half dead. 31 By chance a certain priest was going down that way. When he saw him, he passed by on the other side. 32 In the same way a Levite also, when he came to the place and saw him, passed by on the other side. 33 But a certain Samaritan, as he traveled, came where he was. When he saw him, he was moved with compassion, 34 came to him, and bound up his wounds, pouring on oil and wine. He set him on his own animal, brought him to an inn, and took care of him. 35 On the next day, when he departed, he took out two denarii, gave them to the host, and said to him, ‘Take care of him. Whatever you spend beyond that, I will repay you when I return.’ 36 Now which of these three do you think seemed to be a neighbor to him who fell among the robbers?"

37 He said, "He who showed mercy on him."

Then Jesus said to him, "Go and do likewise."

38 As they went on their way, he entered into a certain village, and a certain woman named Martha received him into her house. 39 She had a sister called Mary, who also sat at Jesus’ feet and heard his word. 40 But Martha was distracted with much serving, and she came up to him, and said, "Lord, don’t you care that my sister left me to serve alone? Ask her therefore to help me."

41 Jesus answered her, "Martha, Martha, you are anxious and troubled about many things, 42 but one thing is needed. Mary has chosen the good part, which will not be taken away from her."

1 Pärast seda määras Issand veel seitsekümmend kaks jüngrit ja saatis nad kahekaupa enda ees igasse linna ja paika, kuhu ta oli minemas. 2 Ta ütles neile: „Lõikus on suur, aga töötegijaid on vähe. Seepärast paluge lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele! 3 Minge! Ma saadan teid otsekui tallekesi huntide sekka. 4 Ärge võtke rahakotti ega kotti ega sandaale ja ärge tervitage kedagi teel!

5 Kui te sisenete majja, öelge kõigepealt: „Rahu sellele kojale!" 6 Ja kui seal on rahulaps, jääb teie rahu tema peale, aga kui mitte, pöördub rahu teie juurde tagasi. 7 Jääge sinna majja, sööge ja jooge kõike, mida nad teile pakuvad, sest töötegija on oma palka väärt. Ärge käige ühest majast teise!

8 Kui te lähete linna ja teid võetakse vastu, sööge, mis teie ette pannakse. 9 Tervendage sealseid haiged ja öelge neile: „Jumala riik on teie lähedal!" 10 Aga kui te lähete linna ja teid ei võeta vastu, minge linnaväljakule ja öelge: 11 „Isegi teie linna tolmu, mis on meie jalgadel, pühime me ära teile hoiatuseks. Kuid teadke seda: Jumala riik on lähedal!" 12 Ma ütlen teile, Soodomal läheb sel päeval kergemini kui sellel linnal.

13 Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need imeteod, mis teie juures sündisid, siis oleksid nad ammugi kotiriides ja tuhas meelt parandanud. 14 Aga Tüürosel ja Siidonil läheb kohtupäeval kergemini kui teil. 15 Ja sina, Kapernaum, kas sind peaks ülendatama taevani? Sa langed alla põrgupõhja!

16 Kes iganes teid kuulab, see kuulab mind, kes teid ära tõukab, see tõukab ära minu; aga kes minu ära tõukab, tõukab ära tema, kes mind läkitas."

17 Seitsekümmend kaks jüngrit saabusid tagasi rõõmsatena ja ütlesid: „Issand, isegi kurjad vaimud alluvad meile sinu nimes!"

18 Ta vastas: „Ma nägin saatanat kui välku taevast langemas. 19 Ma olen andnud teile meelevalla tallata madude ja skorpionite peal ja kogu vaenlase väe peal. Miski ei tee teile kahju. 20 Kuid ärge rõõmustage, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!"

21 Selsamal ajal täitus Jeesus rõõmuga Pühas Vaimus ja ütles: „Ma ülistan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled pannud varjule tarkade ja arusaajate eest, kuid ilmutanud lapsemeelsetele! Jah, Isa, nõnda on see olnud sulle meelepärane.

22 Kõik on mu Isa andnud minu kätte. Keegi ei tea, kes on Poeg, kui ainult Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg, ja see, kellele Poeg soovib teda ilmutada."

23 Ja omavahel olles Jeesus pöördus jüngrite poole ja ütles: „Õnnistatud on silmad, mis näevad seda, mida teie näete. 24 Sest ma ütlen teile, paljud prohvetid ja kuningad tahtsid näha seda, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud."

25 Kord tõusis üks kirjatundja püsti, et Jeesust proovile panna. „Õpetaja," küsis ta, „mida ma pean tegema, et pärida igavest elu?"

26 „Mis on Seaduses kirjas?" küsis ta. „Kuidas sa seda mõistad?"

27 Ta vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ning kogu oma jõust ja kogu oma mõistusest, ja armasta oma ligimest nagu iseennast!"

28 „Sa oled õigesti vastanud," vastas Jeesus. „Tee seda, ja sa jääd elama!"

29 Aga tahtes ennast õigustada, küsis ta Jeesuselt: „Ja kes on minu ligimene?"

30 Jeesus ütles vastuseks: „Üks mees läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse, kui ta sattus röövlite kätte. Nad röövisid ta riided, peksid teda ja läksid ära, jättes ta poolsurnuna maha. 31 Sama teed juhtus minema keegi preester ja meest nähes möödus temast teisel pool teed. 32 Nõndasamuti ka leviit: kui ta selle kohani jõudis ja teda nägi, läks teisele poole teed. 33 Ka üks samaarlane jõudis samasse kohta, ja kui ta nägi meest, oli tal temast hale. 34 Ta läks mehe juurde, sidus tema haavad ning valas neile õli ja veini. Siis ta pani mehe oma eesli selga, viis öömajale ja hoolitses tema eest. 35 Järgmisel päeval võttis ta kaks teenarit*10:35 Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk. ja andis need peremehele: „Kanna tema eest hoolt, ja kui ma tulen tagasi, hüvitan lisakulud, mida sa tema pärast tegid."

36 Milline neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele mehele, kes röövlite kätte langes?"

37 Kirjatundja vastas: „See, kes tema vastu armuline oli."

Jeesus ütles: „Mine ja tee samamoodi!"

38 Kui Jeesus ja ta jüngrid olid teel, jõudsid nad külla, kus üks naine, Marta, ta vastu võttis. 39 Tal oli õde nimega Maarja, kes istus Issanda jalge ees ja kuulas, mida ta rääkis. 40 Aga Marta oli mures kõigi toimetuste pärast, mis ta pidi tegema. Ta tuli Jeesuse juurde ja küsis: „Issand, kas sa ei hooli, et mu õde jättis kogu töö ainult minu kanda? Ütle talle, et ta mind aitaks!"

41 „Marta, Marta," vastas Issand, „sa oled mures ja rahulolematu paljude asjade pärast, 42 kuid tarvis on vaid üht. Maarja on valinud selle, mis on parem, ja seda ei võeta temalt ära."