10 Milagres de Jesus na Bíblia: Lista com versículos e explicação
Os milagres de Jesus são muito mais do que demonstrações de poder sobrenatural; eles são sinais que confirmam sua divindade e missão. Ao longo dos Evangelhos, vemos Cristo curando enfermos, dominando a natureza e vencendo a morte.
Neste guia, selecionamos 10 milagres de Jesus na Bíblia, organizados com referências e uma breve explicação sobre o impacto espiritual de cada um deles.
Os principais milagres de Jesus nos Evangelhos
1. Transformação da Água em Vinho
Referência: João 2:1-11
Explicação: Ocorreu nas Bodas de Caná. Sendo o seu primeiro milagre público, Jesus demonstrou autoridade sobre a matéria e a natureza, revelando sua glória aos discípulos e abençoando a instituição da família.
Yesuusi Wode’e Woyinetixxe Bookabaa Jijjiire
Sakkaxxa barra Geliilake boga’n Qaana hiyyemaake qachcha’n aadha heerumiinxe jila hexxemman; Yessuusixxi amanna ookko hexxemman. Yessuusinna isixxi hordofeeyye eettene aadha heerumiinxe jilabaa ye’emmeemman. Woyinetixxi booka muddee wodda Yessuusixxi ama Yessuusii’i, «Woyinetixxi booka insa’nenaa’n muddeeqqa» hite. Yessuusinna isee, «Tee manjichcho maa anee assi hitaateta? Yanna anxi ta’i qico gelte’ebaan» hiyye Ama isixxinna ookkoo ergatemaammakaara «Isi ha’noo’ni hiyyaaxxa duuchcha asse» hite.
Ayihudiink anshedhatik seeri ajajjammashshanni jaani kinjik hujemeek waabuwwi ookkoo hedhemman; mitti mitting waabi lame yookaan sase oddowwa wode’e abida dande’aakemman. Yessuusi ookkoo ergatammake manna «Lumolla waabuwwa’ni wode’e wonshe!» hiyye. Insa’nenna lumolla waabuwwa afo’i qico’ni wode’e wonshine. Ookkonneechchi uduma isi insa’nee: «Hanii’ni ikkildine ita itisammake murrichchi’a uwwe» hiyye. Insa’nenna isi ajajemmashshanni assine. Itatiki murrichchinna woyinetixxe bookabaa jijjiiremeeka wode’e suuxe: kaddo malee isi tinni woyinetixxi booka habaa’n dageexxa ege’nebaan: ookonne wode’e ikkilemmak erganjuwwi kinni egenneemman. Ookkonneechchi uduma isi waajubichcho qofitinni ye’eexxi: «Manji duuchchi edise shiqisaaxxi eloxxe woyinetixxe bookan: keesummatinna heddo ha’witeechchi uduma goofa woyinetixxa booka shaqisaan: ati kinn eloxxa woyinetixxa booka ta’i qico’n tursiteetten.»
Yessuusi konnee mambe’iinke beessisuwwinaa’n ediseeka Geliilake boga’n Qaanake qachcha’ni asse: ulfinna isikanna ifise: hordofeeyye isixxinna iso’ni amande.
2. Cura do cego de nascença
Referência: João 9:1-12
Explicação: Jesus usa lodo para curar um homem que nunca havia enxergado. Este milagre prova que Ele é a Luz do Mundo e tem poder para restaurar o que nasceu com defeito.
Yessuusi Balla’ake Kedeexxi Iemeeka Manjichcho Fayyise
Yessuusi ora sa’aa’neege’ni balla’ake kadeexxi ilemeeka manjichcho uude. Hordofeeye isixxinna Yessuusii’i, «Barachchiisalloo kunni manjichchi balla’ake kadeexxi ilemaashsha cubbo hujeeki ayyete? Isi ifi’a hujeexxe cubbo’ate moo yookaan isike hadixxe cubboxxeete?» hite qorte. Yessuusinna hiyye hiissee qici: «Isi yookaani hadi isiki cubbo hujebaan; tinni kaddeechchi Mageniinxi huje isixxe hedho’ni leellitaashshaten. Barra hexxee’naanni anee eregemmakixxa huje ani huja hasissaan; fedheek manji hujatee dande’abaaxxe hashsha daggaan. Ani butta duuchcha’ni hedhennexxenni Ani butta duuchchike ifan.» Isinna tennee hiyyeechchi uduma buttinake’n hancufa tufe’e buttinakanna dhoqqete asse’e manjichchiinxe ille’n iseexxi, «Isoonna martettexxi Selehoomike xammanqammake baleessa’ni anshedhi!» hiyye. «Selihoomi» hiyya «Ergemeeke» hiyyaten. Tennexxe manjichchikinna mare anshedhe uuda’ni illee iima hige dage.
Olla’i isikinna edi wodda kadhata’naa uudaammak manni, «Kunni manjichchi ofo’leexxi kadhataammakemmabaa?» hiyye. Mitti mitti mannina «Dhugaanda isonden» hiyye. «Weli mannina isoo fakkata’nee malee isotebaan» hiyye. Isi kinn, «Anendeqqa» hiyye. Mannikinna isoo, «Yoona ille atixxi hitta kadde banendetaa?» hine qorre. Isinna «Yessuusite hinaak manjichchi buttina dhoqqete asse ille anxe’ni isseexxi; ‹Selihoomi mare’e anshedhonnaa ane’ni kule!› Aninna mare anshedhennexxi uuda dande’enne» hiyye hiisse. Insa’nenna, «Iikki manjichchi habata hedhee?» hine. Isinna «Ani haba hedheenxa ege’nebo’non» hiyye.
3. Multiplicação dos pães e peixes
Referência: Mateus 14:13-21
Explicação: Com apenas cinco pães e dois peixes, Jesus alimentou mais de 5 mil homens. Este sinal revela Cristo como o Pão da Vida, aquele que supre todas as nossas necessidades.
Yessuusi Onde Kuma Manna Itise
Yessuusi Yohaannisixxa reyo laqee wodda hedhemmabaa’n ke’eexxi qofinni qoonne bakkaba’a hoboloti me’e; ardikinna tenne laqeexxi qachchuwwakenaa’n fule lekkati isoo herdofe. Yessuusi hobolotenaa’n dirre wodda heddo arda afeexxi insa’ne’a marare; insa’neka elagophe’eka mannanna fayyise. Bogi galgalo’e wodda Yessuusixxi hordofeeyye isibaa daggeexxi, «Kunni boonchi qiilla gammoojjen; bogikinna hashsha’neen; olla’uwwibaa marreexxi sagale hidhdhino’aa arda konnee me’ashsha assi» hine. Yessuusi kinni insa’ne’a, «Ha’no indaachcho insa’ne’a uwwe male’e insa’ne me’a hassisabaan!» hiyye. Hordofeeyye kinni «No’o kaba anfeenchi onde budeenanna lame qulxu’me callan» hite. Yessuusinna «Ookkone hedheengechcho anibaa iyyedagge!» hiyye. Okonnechchi uduma ardi ansote’n ofo’laashsha ajaje. Ookkone onde buddeenanna eettene lame qulxxu’me aadhee iimi’a uuda’n galateeffate buddeenakanna kukkuteexxi hordofeeyyete’n uwwe; hordofeeyyetinna ardakee uute. Duuchchinngi iteexxi godde. Ardi ite’na’a gateexxa hanaba tommenna lame qore wo’ma hordofeeyye aaxxe. Iteeki manninna melaaletinna ooseti gadhi darre onde kuma mannibaatemman.
4. Jesus acalma a tempestade
Referência: Marcos 4:35-41
Explicação: Com uma ordem, o vento e o mar se aquietam. O milagre ensina sobre a paz que excede o entendimento e a autoridade do Messias sobre a criação.
Yessuusi Danbala’a Sammi Asse
Isinna eettene barraxxa hashsha hordofeeyye ifixxa, «Ke’we abaayyati widi’a foonfo!» hiyye. Insa’nenna arda ookoo waalleexxi isoo hobolote’ni adhdhine me’ine; wele hoboluwwanna isinni welti hexxemmani. Ookkone wodda jabaxxi hobonbalte kexxe; danbala’ikinna wodi’i hobolote’ni wo’maa qico’ni hobolo erqe kayya gana’nemman. Yessuusi hoboloti udumi ga’mii’ni boraafatee diipheemmani; hordofeeyyetinna isoo dammassiteexxi «Barsiisanjo! No’o mundaa’naa sammitatto?» hite.
Isinna dammaqeexxi diidallo xixe; abbaayyatanna «Sammiyyi!» hiyye. Diidallotinna hirbaange’ni sammi hite; lumoki ca’lini kade.
Isinna hordofeeyye ifixxa: «Mayee iitta sodaattine? Konne qico’ni amana affinebaa hiyyotee?» hiyye.
Insa’nenna lumo qico sodaanteexxi, «Diidallotinna abbaayya midde ajajenda’neeki kunni maa manjike manjo?» weli’an weli hine.
5. Cura da mulher com fluxo de sangue
Referência: Marcos 5:25-34
Explicação: Uma cura que aconteceu pelo toque da fé. Jesus mostra que está atento ao sofrimento individual e que a fé é o canal para receber o milagre.
Tommenna lame wogga munde dunnendaa’naa hexxemmaxxi manjichcho ookko hexxemmani. Isenna mitte ci’leessibaa’ni wele ci’leessibaa me’ita’ni affeeka maallaqa iseka duuchcha birtoolenna dhibo ise’ni bira saxxa’ni me’ite malee’e foora alfiteemmabaani. Isenna Yessuusika gurra laqqe ardi giddi’ni udumii’ni daggeexxi Yessuussixxa seemma tuqqe. Isenna tennee assiteechchi; «seemma isixxa calla tuqonnole fayyanooni» hitee amandeemmaxxeeten. Isenaa’ni dunnendaammaxxi munde hirbange’ni uurrite; dhibo isexxenaa’ni fayyiteexxa manjunte isexxe’ni laqende. Yessuusi kinni hirbange’ni hunna isonaa’ni fuldeexxa ege’ne; ardiinbaa wirri hiyyeexxi «Ayyete seemma anxa tuqeeki?» hiyyeexxi qore. Hordofeeyye isixxinna, «Ardi atee dhiibaa’naa uuda’ni mayee’e ‹Anee tuqeeki ayyete› hitaatte?» isoo hine. Yessuussinna tenne assek ayyete kadeexxa uudo’a udumi’a wirri hiyye uude. Ookkonechchi uduma manjichchotinna ifi’ni kaddeexxa yaane egendeemmaxxee sodaatte culphissa’ni, isi edo dagge’e ibbe’e; kaddeexxa duuchcha dhugaa iso’ni haassootte. Isinna hiisseexxi, «Anxe belto; amanaa atixxi atee fayyisseeni; nage’iki me’i! Abara atikenaa’ni fayyi!» hiyye.
6. Libertação do endemoninhado Gadareno
Referência: Marcos 5:1-20
Explicação: Jesus liberta um homem dominado por uma legião de espíritos. É a prova clara de sua autoridade absoluta sobre o reino das trevas.
Yessuussi Fuggichcha Hafuuruwwa Manjichokenaa’ni Fulche
Insa’nenna Geliilaxxa abbaayya foonfe Gergeesenoon hiyyemaake bogibaa dange. Yessuussinna hobolotenaa’ni dirreeshshanni; fuggichchi hafuurinni abideme’eeki manjichchi hirreesi giddii’ni fule isibaa dage. Kunni manjichchi hirreesi giddo hedha’nemmakenna; fedheeki midde isoo haachchabiki usurra dande’aaki ayyinna hedhemmabaani. Isinna heddo yanna lekkatike sibljinninna haachchabiki usuremaammani; yaane kinni angatika haachchaba tansha’ninna lekkatika sibljo enqa’ni huna’nemmani. Tennexxee isoo huuni manjinna uurrisa dande’aaki fedhemmabaan. Heddo yanna hashshanna barra hirreessi giddonna koobuwwate’ni marema’ni raara’nemmani; biso ifikanna kinjki wowwoxxa’nemmani.
Kunni manjichchi Yessuusii’i bayyanni uudee wodda isibaa gongeexxi guluffate’e isoo sagade. Lummise raara’ni, «Ati lummedheeke Mageniinke Belto Yessuusii! Ati ane’n maa affette? Magenke summini ate kadhataneni; magaaneteni ane’e abara uudissoxxe!» hiyye. Manjichchikinna tenneenna hiyyeechchi Yessuussi, «Ati fuggichchi hafuuri konne manjichchonaa’ni fuli!» hiyyeemmaxxeeten. Ookkonechchi uduma Yessuussi, «Summi atiki ayyete?» hiyyeexxi isoo qore.
Isinna hiisseexxi, «No’o heddoke kandeennaxxee summi anki Leegooniten» hiyyeexxi hiisse. Isinna ookkone boganaa’ni shorrabaashsha Yessuussi’i jabeesse kadhate.
Qarqarake’ni hedheeke tullichcha’ni heddi booyyetiki bobba’i ookko’o dheedaamman. Tennexxee fuggichchi hafuuruwwi Yessuussii, «No’o Booyyuwwate’ni e’yinonnaa eetii no’a uwwi» hine iso’o kadhante. Yessuussinna insa’ne’a eetii uwwe. Fuggichchi hafuuruwwinna fuleexxi booyyuwwate’ni e’ye. Lame kuma geltaaxxi booyyuwwa irigakenaa’ni butti’a ibbeexxi abbaayyati giddo lixxe.
Booyyetixxi allalsano kexxe bajje; insa’nenna odotanna qachchake’ninna hadi giddo geessinse; ardikinna tennee yaane uudo’a hedhe hedhemmabaa’ni dage. Insa’nenna Yessuusibaa dangeexxi iikki fuggichchi hafuurinni abidemeemmaaki manjichchi maraatummatenaa’ni fayye, seemmatanna oddo’we ookkoo ofo’leenaa uunde sodaante. Tenne uudeeki manni fuggichchi hafuurinni abidemeemmake manjichchi’a assendeexxanna booyyuwwate’ni kaddeexxa yaane duuchcha ardakee odeessine. Ookkonechchi uduma ookkone bogiki manni; Yessuussi insa’neeka boga waale me’aashsha kadhante. Yessuussi eettene hobolote’ni e’ya’nee wodda iikki fuggichchi hafuurinni abidemeemmaki manjichchi, Yessuussinni welti me’o’a kadhate. Yessuussi kinni eeti’i isi’a uwwebaan; yaane kinni, «Kexxe mine atikibaa me’i; hado atike’e Gootti lumoxxa yaane ati’a asseexxanna hitta atee marareexxa marte hado atikee kuli!» hiyye. Manjichchikinna me’eexxi, Yessuusi isi’a asseexxa yaane duuchcha «Tomme qachchuwwa hiyyemaake boga’ni» odeessate’ni ke’e; tennee laqeeki manni duuchchinna mambe’a hiyye.
7. Ressurreição da filha de Jairo
Referência: Marcos 5:21-43
Explicação: Jesus demonstra que a morte para Ele é como o sono. Ele restaura a vida de uma criança, trazendo esperança para uma família desesperada.
Rerteemmaxxa Beltonna Elagophpheemmaxxa Manjichcho
Higgeenn Yessuusi hoboloti abbaayyati widi’a foofee wodda; heddi mann bukki hiyye. Isinni abbaayyati qarqara hedhee’naa; Muuseka seera barantaammake mine’ni akeekisanjuwwakenaa’ni mitti Iyya’iroosi hiyyemaak manjichchi ookko dage Yessuussixxe lekka’ni ibeexxi, «Shiixxoxxi anxi belto rerto’aten; isenna fayyite hedhoti hexxaashsha ballo’o dagettexxi anga atixxa ise’ni hana uggi!» hiyyeexxi jabeesse kadhate. Yessuussi ke’eexxi isinni welti me’e; heddi manninna Yessuussi’i hordofeexxi qoqqobe me’a’ni weli dhiiba’nemmani.
Tommenna lame wogga munde dunnendaa’naa hexxemmaxxi manjichcho ookko hexxemmani. Isenna mitte ci’leessibaa’ni wele ci’leessibaa me’ita’ni affeeka maallaqa iseka duuchcha birtoolenna dhibo ise’ni bira saxxa’ni me’ite malee’e foora alfiteemmabaani. Isenna Yessuusika gurra laqqe ardi giddi’ni udumii’ni daggeexxi Yessuussixxa seemma tuqqe. Isenna tennee assiteechchi; «seemma isixxa calla tuqonnole fayyanooni» hitee amandeemmaxxeeten. Isenaa’ni dunnendaammaxxi munde hirbange’ni uurrite; dhibo isexxenaa’ni fayyiteexxa manjunte isexxe’ni laqende. Yessuusi kinni hirbange’ni hunna isonaa’ni fuldeexxa ege’ne; ardiinbaa wirri hiyyeexxi «Ayyete seemma anxa tuqeeki?» hiyyeexxi qore. Hordofeeyye isixxinna, «Ardi atee dhiibaa’naa uuda’ni mayee’e ‹Anee tuqeeki ayyete› hitaatte?» isoo hine. Yessuussinna tenne assek ayyete kadeexxa uudo’a udumi’a wirri hiyye uude. Ookkonechchi uduma manjichchotinna ifi’ni kaddeexxa yaane egendeemmaxxee sodaatte culphissa’ni, isi edo dagge’e ibbe’e; kaddeexxa duuchcha dhugaa iso’ni haassootte. Isinna hiisseexxi, «Anxe belto; amanaa atixxi atee fayyisseeni; nage’iki me’i! Abara atikenaa’ni fayyi!» hiyye.
Yessuussi tennee haaso’a’neenge’ni; manni Muusseka seera barantaammake minike akeekisanjo Iyyayiroosike minenaa’ni dageexxi; «Belto atixxi reriteeni» insa’nenna «mayee barsiisanjo eloossitatto?» hine. Yessuusinna tennee laqeexxi akeekisanjokee, «Amani malee, sodaattoxxe’e!» hiyye. Isinna Pheexiroosii, Ya’iqoobiinna iittanni Ya’iqoobika dayyo Yohaannisii’i malee’e ayyinna isoo hordofaashsha eeti uwwebaan. Insa’nenna Muusseka seera barantaammake minike akeekisaanjike minibaa genneeshshanni Yessuussi manni weekema’ni, oodha’ni hunbaashaa’naa uude. Isinna mini’a e’yeexxi insa’neenni «Tinni weekenshanna oodhishsha duuchchi mayiinxe? Belto diiphphee malee, rertebaaqqa» hiyye. Mannikinna Iso’ni oso’le. Isinna manna duuchcha minii’ni fulcheechchi uduma beltotika annanna ama ittanni isinni welti daggeemmaxxa hordofeeyye adhdheexxi belto hexxeeke mini giddi’a e’ye. Ookkonechchi uduma isi beltotixxa anga abideexxi «Xaaliita uurri!» hiyye. Tikatinna «Tee belto ke’i» hiyyoteni. Beltotinna ikki woddi kexxe uurriteexxi elqekayya mammarende; wogga isexxinna tommenna lametemman. Mannikinna tennee yaane’ni lumoqico mambe’a hiyye. Yessuussinna tennee yaane mittikinna ege’nabaashsha ajajeexxi insa’ne xexxe’achchiiseexxi ittaachchonna ise’a uuno’a insa’ne’ni kule.
8. Jesus anda sobre as águas
Referência: Mateus 14:22-33
Explicação: Ao caminhar sobre o Mar da Galileia, Jesus mostra que não está sujeito às leis da física. O episódio também serve para tratar a fé e a dúvida no coração de Pedro.
Yessuussi Wodi’i Hana Lekkati Me’e
Ookkone hirba’ni Yessuusi hordofeeyye hobolotte’ni guluffeexxi isi’a edisse widdi’a fooffaashsha ajajeexxi isi arda me’iso’a uduma gate. Isi arda me’iseechchi uduma soodachchote qofittinni kooba qabate. Hashshe woddanna qofittinni ookko’o hedhemman. Eettenne yanna hobolo iitti me’ita’ni abbaayyatixxe oddo’n hexxee’na’a edi darree’n iseba’a diidallo ganda’na’a danbala’ik elqeenna kayya raasende. Hashshixxe sallaane saate uduma Yessuussi abaayyati hana me’a’n hordofeeyyetiba’a dage. Hordofeeyyetinna Yessuusi abbaayyati hana me’a’na affee wodda, «Tinni geelate» hita’n sodaatte raarte. Hirba ookkoe’ne’ninn Yessuusinna insa’ne’e, «Mee co’o! Anenden; sodaattinoqqe» hiyye. Ookkone wodda Pheexiroosi, «Gootta atete kaddotole wodi’i hana atiba’a dagonna’a ane’e ajaji!» hiyye hisse haaso’e. Yessuusinna «Amo!» hiyye. Pheexiroosinna hobolotenaa’n fuleexxi Yessuussiba’a maro’a wodi’i hana tarkaafate. Yaane kinni diidallotixxa hunna afeexxi sodaate; Abayyate’ninna lixa shiqee wodda «Goottaa ane’e anjir!» hiyya’n raare. Yessuusi hirbange’n anga diriirse iso’o abideexxi iso’o, «Koo ati amana xe’yiteek! Mayee i’nattette?» hiyye. Yessuussinna Pheexiroosi hobolote’n e’yine wodda diidallo iitti sammi hite. Ookkonechchi uduma hobolo eettene giddo hedhemmak manni «Dhugaandinni ati Mageniinke Belton» hiyya’n Yessuussi’a kumbu hiyye.
9. Cura do paralítico
Referência: Marcos 2:1-12
Explicação: Jesus cura o corpo, mas primeiro perdoa os pecados. Este milagre estabelece que sua missão principal é a reconciliação espiritual do homem com Deus.
Yessuusi Gogeeka Manjichcho Fayyise
Heenoxxe barra uduma Yessuusi Qifirnahoomik qachchibaa hige dage mini’a e’yeexxa ardi laqe. Tennexxee minxi soro duuchcha midde gattebang boonchi gophemaa qico’ni heddi ardi bukki hiyye: Isinna Mageniinka hiyyichcho insa’ne’a lasse. Ookkonechi uduma heenoki manni mitte gogeeka manjichcho shoole manjo’ni dukinsee Isibaa aa’ne idange Insa’nenna aradiinxe bira sa’nenaa’ni kexxeexxa konnee majichcho Yessuusi hedheebaa idagatee dande’a gonpheexxi; miniinxe guutonaa’ni isi hedhemma darree’ni heellicho iimi’ni qo’a fulchineexxi gogeedhemaki manjichchi diipheemmaxxa rare ookkoo’ni butti’a dirrinse. Yessuusinna insa’neexxa adde uudeexxi konnee gogeemmaka manjichcho, «Koo belto cubbo atixxi gattowaali hiyyendeeni» hiyye. Ookko ofo’le hedheemmak mitti mitti Muuseke seerxxi borreessano tenne yaanexxee godob insa’neeki giddo, «Kunn manjichchi mayee iitta heyye? Isiqqa Magenoke’ni yowwichiinka haaso’a mayee fulchedha’ne? Mageno mitte malee’e ayyete cubbo gattowwali hiyya dande’aki?» hine hende.
Yessuusinna hirbange’ni insa’nee godobik henda’neexxa irriki ege’neexxi; «Mayee’e iita heddina’ne? Gogeeka manjichcho ‹Cubbo atixxi gattowwaali hiyyende’eeni› hiyyatena’ninna ‹Kexxettexxi rare atixxa dulkitetexxi me’i!› hiyyatena’ni heente shollexxa? Yaane kinni Manjiinki Belti buttate’ni cubbo gattowaali hiyyate’e baallooma afeexxa egendinaashsha» hiyyati gogeemmaka manjichcho; «Kexxe rare atixxa dulkitettexxi mine atikiba’a me’i!» hiyye. Manjichchi kinna ke’eexxi duuchchiingi uudda’na rare ifixxa dulkeexxi me’e; ookkone booncho’ni hedhemmak duuchchi tenne kaddeexxe yaane’ni mambe’a hiyyeexxi; «Iitta hexxeexxa yaane hara uunde egennebo’noni» hina’ni Mageno galateeffante.
10. Ressurreição de Lázaro
Referência: João 11:1-44
Explicação: O milagre mais impactante antes da crucificação. Ao ressuscitar alguém morto há quatro dias, Jesus declara: "Eu sou a ressurreição e a vida".
Alazaarixxa Reyo
Maaramikenna dayyo isexxe Maartake olla’a’ni Biitaaniya hedhammak Alaazaari ela gopheemman. Tinn dayyi iseki Alaazaari ela gopheexxi Maarami, Goottake’ni shitto fiffixxe’e lekka isixxa umiinke ordichchi isekinni filteemmaxxemman. Tennexxe tinni dayyuwwanna, «No’oke Goottaa! Ati eetattaki manjichchi ela gophedheen» hineexxi manjo iso’ni ergine. Yessuusinna tennee laqe wodda, «Tinni dhibo Mageniinki Belti ise darree’ni ulufataashsha Mageniinke ulfinni’ate malee isoo reyotee geesissaaxebaan» hiyye. Yessuusinna Maartaa, dayyo isexxanna Alaazaarii’i eeyya’nemmaa. Kaddo malee isi Alaazarixxa ela gonphe laqee wodda ookko hedhemmamba lame barra ture.
Ookkonneechchi uduma isi hordofeeyye ifixxa, «Ke’we Yihuda’aa hinge me’ino» hiyye. Insa’nenna isoo, «Barachchiisalloo shiixxoxxe yanna edi ga’ma Ayihudi atee kinjiki cancaqo’a hansa’nemman; higgeenni ati ookko’a martattotaa?» hine. Yessuusinna insa’ne’a hiyye hiissee qici, «Barrate’ni hexxeexxi saate tommenna lametebaa? Barra maremaak butta duuchika ifa uudammaxxee isi guggufatabaan. Yaane kinni hashsha maremaaki ifi hedha gopheemmaxxee guggufataan.»
Isinna tenne insa’ne’ni haaso’echchi uduma, «Jaali no’oki Alaazaari diiphe’een; yaane kinn Ani diiphokenaa’ni isoo ke’issonnaa maraannen» hiyye. Hordofeeyye isixxinna, «No’oke Gootta! Isi diiphe’eexxe kaddoole fooraan» hine. Yessuusinna tennee insa’ne’aa haaso’echchi Alaazarixxe reyoxxeetemman; hordofeeyye isixxi kinn diiphiinxee haaso’echcho insa’ne’n labbeemman. Tennexxe isi farri asse insa’nen hiyyee qici, «Alaazaari reyedheen; ha’noo amandinaashsha Ani ookkoo hedha gopheennaxxee ha’nooxxee gammadaannen. Yaane kinni ta’a ke’we isibaa me’ino.» Ookkonneeechchi uduma Didimoosi hiyyemaak Toomaasi wele gatteexxe hordofeeyye’n, «Ke’we no’onna marree isinni welti renno» hiyye.
Yessuusi Ke’ateenna Hedhote Kadeexxa
Yessuusi ookkoo mare geye wodda; Alaazari mogemeexxenni shoole barra geyeemman. Biitaaniya Iyyerusaaleminaa’n sase kiilometire qico bayyattaan. Ayihudakenaa’n heddi manni Maartanna Maaramii’i insa’neke dayyixxe reyoxxee dayyeeso’aa dageemman. Maartanna Yessuusixxa daga laqqeexxi isoo qophexxo’a fulde; Maarami kinni minenni gatteemman. Maartanna Yessuusii hittee qici, «Anke Gootta, silaa ati kaba hexxettele dayyi anki reyammabaan. Yaane kinn ta’atenna kaddoole ati kadhattaattoxxa duuchcha Mageni ati’a uwwaaxxa Ani ege’neennen.» Yessuusinna ise’n, «Dayyi atik ke’aan» hiyye hiise haaso’e. Maartanna isi’a hiissiteexxi, «Udumixxa barra ke’atixxe yanna’n isi reyotenaa’ni ke’aaxxa ege’nenneni» hite. Yessuusinna ise’n hiyyee qici, «Ke’atinna hedho anten; Ane’ni amanaak reyoolenna midde isi hedhoti hedhaan; ane’ni hedhaaki, ane’ni amanaak duuchchinna haranga reyabaan. Ati tennee amandatto?» Isenna hiissiteexxi iso’n, «Eeti, anke Goottaa! Ati kaba butta duuchchiba’a dagaake Kiristoosi Mageniinke Belto kaddettexxa amanannon» hite.
Maartanna tennee haasoteechchi uduma wirri hite higge’e, dayyo isexxa Maaramii’i qofiba yexxeexxi, «Barachchiisalli dagedheen; ateenna hasa’neeni» hite. Maariyaaminna tennee laqqeeshshanni rakke kexxeexxi isibaa marte. Ookkone wodda Yessuusi, Maarta isoo qophexxemmanba hedhemma malee olla’i giddi’a e’yeemmabaan. Maaramii’i dayyeessa’ni mini giddo hedhemmak Ayihudinna ise qophphi hite fuldeexxa uudeexxi ise mooggiinba marte ooxxe’neechcho insa’ne’ni labbee’naa duuka isexxa ke’ne fulle. Maaraminna Yessuusii hedhemmaba gelte isoo uudeeshshanni lekka isixxe’ni wabbi hiteexxi, «Anke Gootta, silaa ati kaba hexxeettele dayyi anki reyammabaan» hite. Yessuusi ise ooxxa’naa iittanni isexxa duuka dageemmak Ayihudinna oodha’naa uudeexxi isi ifi giddo yo’oshsha irriki yaadeexxi, «Habate ha’noo isoo moogineebi?» hiyye qore. Insa’nenna «No’oke Gootta amoo uudi!» hine. Yessuusinna indiddo ile ifixxenaa’n dune. Ookkonneechchi uudma Ayihudikinna hiisseexxi, «Hitta isoo eeyyaammaxxa uudde!» hiyye. Insa’ne giddii’ni mitti mitti kinn, «Ookkonne balla’ixxa ille baneeki isi, konne manjonna reyabaashsha assa dande’ammabaata?» hiyye.
Yessuusi Alaazarii Reyotenaa’ni Ke’isseexxa
Yessuusi higgeenni yo’oshsha yaadeexxi mooggiinbaa mare. Mooggiinki boonchinna kinjik cufendeexxe wolo’omman. Yessuusinna «Kinjo hoyye!» hiyye. Alaazarixxi dayyo Maartanna isoo, «Anke Gootta reyeexxinni shoole barra turemmaxxee ta’a foole ganaan» hite. Ookkonneechchi uudma Yessuusinna hiisseexxi, «Ati amandottole Mageniinka ulfinna uuda uuddattoni hiyye ate’ni kuleennabaa?» ise’aa hiyye. Tennexxe insa’ne kinjo hoyyine. Okkoneechchi uduma Yessuusinna iimi’a uudeexxi hiyyee qici, «Ee, Annayyoo! Ane laqqaattexxee atee galateefataannen. Ati duuchchi wodda anee laqqaattexxa ege’neennen; yaane kinn Ani tennee haaso’enechchi; kaba uurreeki manni ati anee ergitettexxa amanaashshaten.» Yessuusinna tennee hiyyeechchi uduma hafuura gikki asseexxi, «Koo Alaazaari amo fuli!» hiyye ye’e. Reyemmak Alaazarinna anga lekka seemmati mirqemeeshshanni alba isikanna seemmati buqemeeshshanni mooggiinxe balenaa’ni fule. Yessuusinna insa’nee hiyyee qici, «Mirqitinemmaxxa seemmanna tikkineexxi waalle! Me’uuni» hiyye.
Conclusão
Os milagres de Jesus revelam sua autoridade sobre a natureza, as enfermidades, o mundo espiritual e até a morte. Eles não são apenas demonstrações de poder, mas sinais que apontam para sua identidade e missão.
Ao estudar esses milagres, é possível compreender melhor o papel de Jesus e a mensagem central do Evangelho.
Se este conteúdo ajudou você a entender os milagres de Jesus na Bíblia, compartilhe este artigo para que mais pessoas também conheçam esses ensinamentos.