1 Pierre et Jean montaient ensemble au temple à l'heure de la prière, qui était la neuvième.

2 Et il y avait un homme impotent dès sa naissance, qu'on portait, et qu'on mettait tous les jours à la porte du temple, appelée la Belle, pour demander l'aumône à ceux qui entraient dans le temple.

3 Cet homme voyant Pierre et Jean qui allaient entrer dans le temple, leur demanda l'aumône.

4 Mais Pierre, ayant les yeux arrêtés sur lui, avec Jean, lui dit: Regarde-nous.

5 Et il les regardait attentivement, s'attendant à recevoir quelque chose d'eux.

6 Alors Pierre lui dit: Je n'ai ni argent, ni or; mais ce que j'ai, je te le donne; au nom de Jésus de Nazareth, lève-toi et marche.

7 Et l'ayant pris par la main droite, il le leva; et à l'instant la plante de ses pieds et ses chevilles devinrent fermes;

8 Et sautant, il se tint debout, et marcha, et il entra avec eux dans le temple, marchant, sautant et louant Dieu.

9 Et tout le peuple le vit qui marchait et qui louait Dieu.

10 Et ils reconnurent que c'était le même qui se tenait à la belle porte du temple pour demander l'aumône; et ils furent remplis d'étonnement et d'admiration de ce qui lui était arrivé.

11 Et comme l'impotent qui avait été guéri, ne quittait pas Pierre et Jean, tout le peuple étonné accourut à eux au portique dit de Salomon.

12 Mais Pierre, voyant cela, dit au peuple: Hommes Israélites, pourquoi vous étonnez-vous de ceci? ou pourquoi avez-vous les yeux arrêtés sur nous, comme si c'était par notre propre puissance, ou par notre dévouement que nous avons fait marcher cet homme?

13 Le Dieu d'Abraham, d'lsaac et de Jacob, le Dieu de nos pères a glorifié son Fils Jésus, que vous avez livré et renié devant Pilate, quoique celui-ci eût jugé qu'il devait être relâché.

14 Mais vous avez renié le Saint et le Juste, et vous avez demandé qu'on vous accordât un meurtrier;

15 Et vous avez fait mourir le Prince de la vie, que Dieu a ressuscité des morts: nous en sommes témoins.

16 C'est par la foi en son nom, que son nom a raffermi cet homme que vous voyez et connaissez; et c'est la foi en Lui, qui a procuré à cet homme cette parfaite guérison en présence de vous tous.

17 Et maintenant, frères, je sais que vous avez agi par ignorance, aussi bien que vos chefs.

18 Mais c'est ainsi que Dieu a accompli ce qu'il avait prédit par la bouche de tous ses prophètes, que le Christ devait souffrir.

19 Repentez-vous donc et convertissez-vous, afin que vos péchés soient effacés, lorsque des temps de rafraîchissements viendront de la présence du Seigneur,

20 Et il vous enverra Jésus-Christ qui vous a été annoncé auparavant;

21 Que le ciel doit recevoir jusqu'au temps du rétablissement de toutes choses, dont Dieu a parlé par la bouche de tous ses saints prophètes, depuis longtemps.

22 Car Moïse a dit à nos pères: Le Seigneur votre Dieu vous suscitera, d'entre vos frères, un prophète comme moi; écoutez-le dans tout ce qu'il vous dira.

23 Et quiconque n'écoutera pas ce prophète, sera exterminé du milieu du peuple.

24 Tous les prophètes qui ont parlé depuis Samuel, et ceux qui ont suivi, ont aussi prédit ces jours.

25 Vous êtes les enfants des prophètes, et de l'alliance que Dieu a traitée avec nos pères, en disant à Abraham: Toutes les familles de la terre seront bénies en ta Postérité.

26 C'est pour vous premièrement, que Dieu ayant suscité son Fils Jésus, l'a envoyé pour vous bénir, en retirant chacun de vous de ses iniquités.

1 Aga Peetrus ja Johannes läksid pühakotta palvusele, mida peeti üheksandal tunnil.

2 Ja üks mees, kes oli emaihust alates halvatu, toodi sinna. Ta pandi iga päev pühakoja ukse ette, mida hüütakse Ilusaks, ande paluma pühakojas käijailt.

3 Kui see nägi, et Peetrus ja Johannes tahavad minna pühakotta, palus ta neilt andi.

4 Siis Peetrus ühes Johannesega vaatas temale otsa ning ütles: „Vaata meie poole!"

5 Tema jäi teraselt neile otsa vaatama, oodates, et ta neilt midagi saab.

6 Aga Peetrus ütles: „Hõbedat ja kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel, tõuse üles ja kõnni!"

7 Ja ta haaras kinni tema paremast käest ja aitas ta üles. Ja sedamaid said tema jalapöiad ja luupeksed tugevaks;

8 ja ta kargas üles, seisis ja kõndis, ja läks ühes nendega pühakotta sisse, kõndides ja hüpates ning Jumalat kiites.

9 Ja kõik rahvas nägi teda kõndivat ja Jumalat kiitvat.

10 Nad tundsid tema, et ta on seesama, kes oli istunud kerjamas pühakoja Ilusa värava ees, ja nad panid seda väga imeks ja olid hämmastunud sellest, mis temale oli sündinud.

11 Aga kui halvatu, kes oli terveks saanud, käis Peetruse ja Johannese kannul, jooksis kõik rahvas kokku nende juurde nõndanimetatud Saalomoni võlvitud hoonesse ja oli ärevil.

12 Kui Peetrus seda nägi, hakkas ta kõnelema rahvale: „Iisraeli mehed, miks te panete seda imeks või miks te üksisilmi vaatate meie peale, otsekui oleksime meie oma väe või vagadusega selle pannud kõndima?

13 Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobi Jumal, meie esiisade Jumal, on austanud Oma sulast Jeesust, Kelle te ära andsite ja salgasite Pilaatuse ees, kui see tegi otsuseks Teda vabaks lasta.

14 Te salgasite ära Püha ja Õige ja palusite, et teile mõrtsukas vabaks antaks.

15 Te tapsite elu Ülima juhi, Kelle Jumal on surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie.

16 Ja usu läbi Tema nimesse on Tema nimi teinud tugevaks selle, keda te näete ja tunnete; ja usk, mis tuleb Temalt, on sellele andnud täie tervise teie kõikide nähes.

17 Ja nüüd, vennad, tean ma, et te olete seda teinud teadmatusest nagu teie ülemadki.

18 Aga Jumal on nõnda lasknud täide minna, mis Tema kõigi Oma prohvetite suu kaudu on ette kuulutanud, et Tema võitu peab kannatama.

19 Sellepärast parandage meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks, et hingamiseajad tuleksid Issanda palgest

20 ja et Ta läkitaks teie jaoks määratud Kristuse Jeesuse,

21 Keda taevas peab pidama Enesele selle ajani, mil oma kohale asetatakse kõik, mis Jumal on rääkinud kõigi Oma pühade prohvetite suu kaudu maailma ajastust alates.

22 Sest Mooses on öelnud: „Ühe prohveti äratab teile Issand, teie Jumal, teie vendade hulgast, minu sarnase; Teda peate kuulama kõiges, mida Ta teile ütleb.

23 Ja peab sündima, et iga hing, kes seda Prohvetit ei kuula, kaotatakse ära rahva seast!"

24 Ja kõik prohvetid Saamueli ajast alates ja pärast seda, nii mitu kui neid on rääkinud, on ka ette kuulutanud neid päevi.

25 Teie olete prohvetite ja selle lepingu lapsed, mille Jumal tegi teie esiisadega, kui Ta Aabrahamile ütles: „Ja sinu soos õnnistatakse kõiki suguvõsasid maa peal!"

26 Teile kõigepealt on Jumal üles äratanud Oma Sulase Jeesuse ja on Tema läkitanud teie juurde teid õnnistama, kui te pöördute igaüks oma tigedusest!"