1 At that time Jesus went on the sabbath through the cornfields; and his disciples were hungry, and began to pluck the ears and to eat.

2 But the Pharisees, seeing {it}, said to him, Behold, thy disciples are doing what is not lawful to do on sabbath.

3 But he said to them, Have ye not read what David did when he was hungry, and they that were with him?

4 How he entered into the house of God, and ate the shewbread, which it was not lawful for him to eat, nor for those with him, but for the priests only?

5 Or have ye not read in the law that on the sabbaths the priests in the temple profane the sabbath, and are blameless?

6 But I say unto you, that there is here what is greater than the temple.

7 But if ye had known what is: I will have mercy and not sacrifice, ye would not have condemned the guiltless.

8 For the Son of man is Lord of the sabbath.

9 And, going away from thence, he came into their synagogue.

10 And behold, there was a man having his hand withered. And they asked him, saying, Is it lawful to heal on the sabbath? that they might accuse him.

11 But he said to them, What man shall there be of you who has one sheep, and if this fall into a pit on the sabbath, will not lay hold of it and raise {it} up?

12 How much better then is a man than a sheep! So that it is lawful to do well on the sabbath.

13 Then he says to the man, Stretch out thy hand. And he stretched {it} out, and it was restored sound as the other.

14 But the Pharisees, having gone out, took counsel against him, how they might destroy him.

15 But Jesus knowing {it}, withdrew thence, and great crowds followed him; and he healed them all:

16 and charged them strictly that they should not make him publicly known:

17 that that might be fulfilled which was spoken through Esaias the prophet, saying,

18 Behold my servant, whom I have chosen, my beloved, in whom my soul has found its delight. I will put my Spirit upon him, and he shall shew forth judgment to the nations.

19 He shall not strive or cry out, nor shall any one hear his voice in the streets;

20 a bruised reed shall he not break, and smoking flax shall he not quench, until he bring forth judgment unto victory;

21 and on his name shall {the} nations hope.

22 Then was brought to him one possessed by a demon, blind and dumb, and he healed him, so that the dumb {man} spake and saw.

23 And all the crowds were amazed and said, Is this {man} the Son of David?

24 But the Pharisees, having heard {it}, said, This {man} does not cast out demons, but by Beelzebub, prince of demons.

25 But he, knowing their thoughts, said to them, Every kingdom divided against itself is brought to desolation, and every city or house divided against itself will not subsist.

26 And if Satan casts out Satan, he is divided against himself; how then shall his kingdom subsist?

27 And if *I* cast out demons by Beelzebub, your sons, by whom do they cast {them} out? For this reason *they* shall be your judges.

28 But if *I* by {the} Spirit of God cast out demons, then indeed the kingdom of God is come upon you.

29 Or how can any one enter into the house of the strong {man} and plunder his goods, unless first he bind the strong {man}? and then he will plunder his house.

30 He that is not with me is against me, and he that gathers not with me scatters.

31 For this reason I say unto you, Every sin and injurious speaking shall be forgiven to men, but speaking injuriously of the Spirit shall not be forgiven to men.

32 And whosoever shall have spoken a word against the Son of man, it shall be forgiven him; but whosoever shall speak against the Holy Spirit, it shall not be forgiven him, neither in this age nor in the coming {one}.

33 Either make the tree good, and its fruit good; or make the tree corrupt, and its fruit corrupt. For from the fruit the tree is known.

34 Offspring of vipers! how can ye speak good things, being wicked? For of the abundance of the heart the mouth speaks.

35 The good man out of the good treasure brings forth good things; and the wicked man out of the wicked treasure brings forth wicked things.

36 But I say unto you, that every idle word which men shall say, they shall render an account of it in judgment-day:

37 for by thy words thou shalt be justified, and by thy words thou shalt be condemned.

38 Then answered him some of the scribes and Pharisees, saying, Teacher, we desire to see a sign from thee.

39 But he, answering, said to them, A wicked and adulterous generation seeks after a sign, and a sign shall not be given to it save the sign of Jonas the prophet.

40 For even as Jonas was in the belly of the great fish three days and three nights, thus shall the Son of man be in the heart of the earth three days and three nights.

41 Ninevites shall stand up in the judgment with this generation, and shall condemn it: for they repented at the preaching of Jonas; and behold, more than Jonas {is} here.

42 A queen of {the} south shall rise up in the judgment with this generation, and shall condemn it; for she came from the ends of the earth to hear the wisdom of Solomon; and behold, more than Solomon {is} here.

43 But when the unclean spirit has gone out of the man, he goes through dry places, seeking rest, and does not find {it}.

44 Then he says, I will return to my house whence I came out; and having come, he finds {it} unoccupied, swept, and adorned.

45 Then he goes and takes with himself seven other spirits worse than himself, and entering in, they dwell there; and the last condition of that man becomes worse than the first. Thus shall it be to this wicked generation also.

46 But while he was yet speaking to the crowds, behold, his mother and his brethren stood without, seeking to speak to him.

47 Then one said unto him, Behold, thy mother and thy brethren are standing without, seeking to speak to thee.

48 But he answering said to him that spoke to him, Who is my mother, and who are my brethren?

49 And, stretching out his hand to his disciples, he said, Behold my mother and my brethren;

50 for whosoever shall do the will of my Father who is in {the} heavens, he is my brother, and sister, and mother.

1 Sel ajal läks Jeesus viljast läbi hingamispäeval. Aga Tema jüngritel oli nälg ja nad hakkasid päid katkuma ja sööma.

2 Kui variserid seda nägid, ütlesid nad Temale: „Vaata, Sinu jüngrid teevad, mida ei sünni teha hingamispäeval!"

3 Aga Tema ütles neile: „Eks te ole lugenud, mis Taavet tegi, kui temal ja ta kaaslastel nälg oli,

4 kuidas ta läks Jumala kotta ja nad sõid ära vaateleivad, mida süüa ei olnud luba temal ega ta kaaslastel, vaid ainult preestritel?

5 Või eks te ole käsuõpetusest lugenud, et preestrid rikuvad hingamispäeval pühakojas hingamispäeva ja on ometigi süüta?

6 Kuid Ma ütlen teile, et siin on See, Kes on suurem kui pühakoda!

7 Aga kui te teaksite, mis see on: Ma tahan halastust, aga mitte ohvrit! siis te ei oleks hukka mõistnud süütumaid.

8 Sest Inimese Poeg on hingamispäeva isand!"

9 Ja kui Ta läks sealt eemale, tuli Ta nende kogudusekotta.

10 Ja vaata, seal oli inimene kuivanud käega. Ja nad küsisid Temalt ning ütlesid: „Kas sünnib terveks teha hingamispäeval?" Nad mõtlesid Ta peale kaevata.

11 Aga Tema ütles neile: „Kes on teie seast inimene, kellel on üksainus lammas, ja kui see kukub auku hingamispäeval, et ta temast ei haara kinni ega tõmba teda välja?

12 Kui suur vahe on nüüd inimese ja lamba vahel! Sellepärast sünnib küll teha head hingamispäeval!"

13 Siis Ta ütles sellele inimesele: „Siruta oma käsi!" Ja ta sirutas. Ja see sai jälle terveks otsegu teine.

14 Siis variserid läksid välja ja pidasid nõu Tema vastu, kuidas Teda hukka saata.

15 Aga kui Jeesus seda sai teada, läks Ta sealt ära. Ja paljud järgisid Teda, ja Ta tegi nad kõik terveks;

16 ja Ta hoiatas neid kõvasti, et nad Temast avalikult ei räägiks,

17 et läheks täide, mis on üteldud prohvet Jesaja kaudu:

18 „Vaata, See on Mu Sulane, Kelle Ma olen valinud, Mu armas, kellest Mu hingel on hea meel! Ma panen Oma Vaimu Tema peale ja Ta kuulutab paganaile kohut.

19 Ta ei riidle ega kisenda, ja Ta häält ei kuulda uulitsail.

20 Rudjutud pilliroogu Ta ei murra katki ja suitsvat tahti Ta ei kustuta ära, kuni Ta on õigluse jalule seadnud;

21 ja paganad panevad oma lootuse Tema nime peale!"

22 Siis toodi Tema juure seestunu, kes oli pime ja keeletu. Ja Ta tegi tema terveks, nõnda et keeletu rääkis ja nägi.

23 Ja kõik rahvas hämmastus ning ütles: „Kas see vahest ei ole Taaveti poeg?"

24 Aga kui variserid seda kuulsid, ütlesid nad: „Seesinane ei aja kurje vaime välja muidu kui Peeltsebuli, kurjade vaimude peamehe abil!"

25 Et aga Jeesus nende mõtteid mõistis, ütles Ta neile: „Iga kuningriik, mis on isekeskis riius, hävib; ja ükski linn või koda, mis on isekeskis riius, ei jää püsima.

26 Kui nüüd saatan välja ajab saatana, siis on ta riius iseenesega; kuidas siis võib tema riik püsida?

27 Ja kui Mina Peeltsebuli abil kurje vaime välja ajan, kelle abil ajavad teie pojad need välja? Sellepärast peavad nemad olema teile kohtumõistjaiks.

28 Aga kui Mina Jumala Vaimuga kurjad vaimud välja ajan, siis on juba Jumala Riik teie juure tulnud.

29 Või kuidas võib keegi minna vägeva kotta ja riisuda tema riistu, kui ta enne ei seo seda vägevat? Alles siis ta saab riisuda tema maja.

30 Kes ei ole Minuga, see on Minu vastu; ja kes Minuga ei kogu, see pillab laiali.

31 Seepärast Ma ütlen teile: Iga patt ja jumalapilge antakse inimestele andeks; aga Püha Vaimu pilget ei anta inimestele andeks.

32 Ja kes iganes räägib sõna Inimese Poja vastu, sellele antakse see andeks, aga kes iganes midagi räägib Püha Vaimu vastu, sellele ei anta seda andeks, ei selles maailmas ega tulevases.

33 Kas tunnistage puu heaks ja ta vili heaks, või tunnistage puu halvaks ja ta vili halvaks. Sest puud tuntakse tema viljast.

34 Te rästikute sigitis, kuidas te võite rääkida head, kui te olete kurjad? Sellest, mida süda on täis, sellest räägib suu.

35 Hea inimene toob südame heast tagavarast esile head, ja halb inimene toob halvast tagavarast esile halba.

36 Ent Ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igaühest tühjast sõnast, mis nad on rääkinud.

37 Sest su sõnust arvatakse sind õigeks ja su sõnust mõistetakse sind hukka."

38 Siis vastasid Temale mõningad kirjatundjad ja variserid ning ütlesid: „Õpetaja, me tahame Sinult näha tunnustähte."

39 Aga Tema kostis ja ütles neile: „See kuri ja abielurikkuja tõug otsib tunnustähte, aga talle ei anta muud tunnustähte kui prohvet Joona tunnustäht.

40 Sest otsegu Joona oli valaskala kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd.

41 Niinive mehed astuvad kohtus esile ühes sellesinase sugupõlvega ja süüdistavad teda, sest nad parandasid meelt Joona jutluse tõttu. Ja vaata, siin on enam kui Joona!

42 Lõunamaa kuninganna tõuseb üles kohtus ühes sellesinase sugupõlvega ja süüdistab Teda, sest Ta tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust. Ja vaata, siin on enam kui Saalomon!

43

44 Siis ta ütleb: Ma lähen tagasi oma kotta, kust ma väljusin! Ja kui ta tuleb, leiab ta selle tühja olevat, puhitud ja ehitud.

45 Siis ta läheb ja võtab enesega kaasa teist seitse vaimu, kes on temast kurjemad; ja kui nad sisse tulevad, elavad nad seal. Ja selle inimese viimne lugu läheb pahemaks kui esimene. Nõnda käib ka selle kurja sugupõlve käsi."

46 Kui Ta rahvale veel rääkis, vaata, siis seisid Ta Ema ja Ta vennad õues ja tahtsid Temaga rääkida.

47 Siis ütles keegi Temale: „Vaata, Su Ema ja Su vennad seisavad õues ja tahavad Sinuga rääkida!"

48 Tema aga vastas ja ütles sellele, kes seda Temale teatas: „Kes on Mu Ema ja kes on Mu vennad?"

49 Ja Ta sirutas Oma käe jüngrite poole ning ütles: „Vaata, siin on Mu ema ja Mu vennad!

50 Sest kes iganes teeb Mu Isa tahtmist, Kes on taevas, see on Mu vend ja õde ja ema!"