1 Then Jesus spoke to the crowds and to his disciples,
2 saying, The scribes and the Pharisees have set themselves down in Moses' seat:
3 all things therefore, whatever they may tell you, do and keep. But do not after their works, for they say and do not,
4 but bind burdens heavy and hard to bear, and lay them on the shoulders of men, but will not move them with their finger.
5 And all their works they do to be seen of men: for they make broad their phylacteries and enlarge the borders {of their garments},
6 and love the chief place in feasts and the first seats in the synagogues,
7 and salutations in the market-places, and to be called of men, Rabbi, Rabbi.
8 But *ye*, be not ye called Rabbi; for one is your instructor, and all *ye* are brethren.
9 And call not {any one} your father upon the earth; for one is your Father, he who is in the heavens.
10 Neither be called instructors, for one is your instructor, the Christ.
11 But the greatest of you shall be your servant.
12 And whoever shall exalt himself shall be humbled, and whoever shall humble himself shall be exalted.
13 But woe unto you, scribes and Pharisees, hypocrites, for ye shut up the kingdom of the heavens before men; for *ye* do not enter, nor do ye suffer those that are entering to go in.
14
15 Woe to you, scribes and Pharisees, hypocrites, for ye compass the sea and the dry {land} to make one proselyte, and when he is become {such}, ye make him twofold more {the} son of hell than yourselves.
16 Woe to you, blind guides, who say, Whosoever shall swear by the temple, it is nothing; but whosoever shall swear by the gold of the temple, he is a debtor.
17 Fools and blind, for which is greater, the gold, or the temple which sanctifies the gold?
18 And, Whosoever shall swear by the altar, it is nothing; but whosoever shall swear by the gift that is upon it is a debtor.
19 {Fools and} blind ones, for which is greater, the gift, or the altar which sanctifies the gift?
20 He therefore that swears by the altar swears by it and by all things that are upon it.
21 And he that swears by the temple swears by it and by him that dwells in it.
22 And he that swears by heaven swears by the throne of God and by him that sits upon it.
23 Woe to you, scribes and Pharisees, hypocrites, for ye pay tithes of mint and anise and cummin, and ye have left aside the weightier matters of the law, judgment and mercy and faith: these ye ought to have done and not have left those aside.
24 Blind guides, who strain out the gnat, but drink down the camel.
25 Woe to you, scribes and Pharisees, hypocrites, for ye make clean the outside of the cup and of the dish, but within they are full of rapine and intemperance.
26 Blind Pharisee, make clean first the inside of the cup and of the dish, that their outside also may become clean.
27 Woe to you, scribes and Pharisees, hypocrites, for ye are like whited sepulchres, which appear beautiful outwardly, but within are full of dead men's bones and all uncleanness.
28 Thus also *ye*, outwardly ye appear righteous to men, but within are full of hypocrisy and lawlessness.
29 Woe to you, scribes and Pharisees, hypocrites, for ye build the sepulchres of the prophets and adorn the tombs of the just,
30 and ye say, If we had been in the days of our fathers we would not have been partakers with them in the blood of the prophets.
31 So that ye bear witness of yourselves that ye are sons of those who slew the prophets:
32 and *ye*, fill ye up the measure of your fathers.
33 Serpents, offspring of vipers, how should ye escape the judgment of hell?
34 Therefore, behold, *I* send unto you prophets, and wise men, and scribes; and {some} of them ye will kill and crucify, and {some} of them ye will scourge in your synagogues, and will persecute from city to city;
35 so that all righteous blood shed upon the earth should come upon *you*, from the blood of righteous Abel to the blood of Zacharias son of Barachias, whom ye slew between the temple and the altar.
36 Verily I say unto you, All these things shall come upon this generation.
37 Jerusalem, Jerusalem, {the city} that kills the prophets and stones those that are sent unto her, how often would I have gathered thy children as a hen gathers her chickens under her wings, and ye would not!
38 Behold, your house is left unto you desolate;
39 for I say unto you, Ye shall in no wise see me henceforth until ye say, Blessed {be} he that comes in the name of {the} Lord.
1 Siis rääkis Jeesus rahvale ja Oma jüngritele
2 ning ütles: „Moosese istmel istuvad kirjatundjad ja variserid.
3 Kõike nüüd, mis nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga nende tegude järele ärge tehke, sest nad ütlevad küll, aga ei tee;
4 nad seovad kokku raskeid ja ränki koormaid ja panevad neid inimeste õlgadele, aga ise nad ei taha sõrmegagi neid liigutada.
5 Kõik oma teod nad teevad selleks, et inimesed neid näeksid; sest nad teevad oma palvekaukad laiad ja oma rüüde tupsud suured.
6 Nad armastavad ülemat paika lauas võõruspidudel ja esimesi istmeid kogudusekodades,
7 ja teretusi turgudel ja et inimesed neid kutsuksid „Rabi!"
8 Aga teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest üks on teie õpetaja; aga teie kõik olete vennad.
9 Ja ärge te kutsuge kedagi maa peal oma isaks, sest üks on teie Isa, Kes on taevas.
10 Ja ärge te laske ka endid kutsuda juhatajaks, sest üks on teie Juhataja — Kristus!
11 Aga kes on ülem teie seast, see olgu teie teenija.
12 Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.
13 Aga häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te sulete Taevariigi inimeste eest! Ise te ei lähe sisse ega lase sisse minna neid, kes tahavad sisse minna.
14 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te sööte ära leskede hooned ja loete silmakirjaks pikki palveid! Sellepärast te langete seda raskema kohtu alla.
15 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te käite läbi mered ja maad, et saavutada ühegi, kes heidab teie usku; ja kui ta on heitnud, siis te teete tast põrgulapse, kaks korda hullema kui te ise olete!
16 Häda teile, te sõgedad teejuhid, kes ütlete: Kes iganes vannub templi juures, sellel ei ole sest midagi, aga kes vannub templi kulla juures, sellel on kohustus!
17 Te jõledad ja sõgedad! Sest kumb on suurem, kuld või tempel, mis kulda pühitseb?
18 Ja: Kes iganes vannub altari juures, sellel ei ole sest midagi; aga kes vannub annetuse juures, mis on seal peal, sellel on kohustus!
19 Te jõledad ja sõgedad! Sest kumb on suurem, ohver või altar, mis ohvrit pühitseb?
20 Seepärast, kes vannub altari juures, vannub tema juures ja kõige selle juures, mis tema peal on.
21 Ja kes vannub templi juures, see vannub tema ja Selle juures, Kes seal elab.
22 Ja kes vannub taeva juures, see vannub Jumala aujärje juures ja Tema juures, Kes sellel istub.
23 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ja jätate kõrvale, mis on tähtsaim käsuõpetuses, õigluse ja halastuse ja ustavuse! Seda tuleks teha, aga teist mitte jätta tegemata.
24 Te sõgedad teejuhid, kes kurnate sääski, aga neelate alla kaameleid!
25 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te karika ja vaagna teete puhtaks väljastpoolt, aga seestpoolt on need täis röövi ja aplust!
26 Sa sõge variser! Tee esmalt karikas puhtaks seestpoolt, et see ka väljastpoolt saaks puhtaks!
27 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te olete lubjatud haudade sarnased, mis kull väljastpoolt on nägusad, aga seestpoolt on täis surnute luid ja kõike räpasust!
28 Nõnda olete ka teie küll väljastpoolt näha õiged inimeste ees, kuid seestpoolt te olete täis salalikku meelt ja ülekohut.
29 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te ehitate prohvetite haudu ja kaunistate õigete hauasambaid
30 ja ütlete: Kui me oleksime elanud oma esiisade ajal, ei meie küll nende osalised oleks olnud prohvetite verd valamas!
31 Nõnda te siis tunnistate iseeneste vastu, et te olete nende lapsed, kes tapsid prohveteid!
32 Et täitke siis ka oma vanemate mõõt!
33 Te maod, te rästikute sigitis, kuidas te põgenete põrgu hukatuse eest?
34 Seepärast, vaata, Ma läkitan teie juure prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid! Ja muist neist te tapate ja lööte risti, ja muist neist te piitsutate oma kogudusekodades ja kiusate neid taga ühest linnast teise,
35 et teie peale tuleks kõik vaga veri, mis on valatud maa peal alates õige Aabeli verest Sakarja, Berekja poja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel.
36 Tõesti Ma ütlen teile, see kõik tuleb sellesinase sugupõlve peale!
37 Jeruusalem, Jeruusalem, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juure on läkitatud! Kui mitu korda Ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsegu kana kogub oma pojukesi tiibade alla, ja teie ei ole tahtnud!
38 Vaata, teie koda jäetakse teil maha!
39 Sest Mina ütlen teile: Nüüdsest peale ei saa te Mind näha, seni kui te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!"