1 And that {same} day Jesus went out from the house and sat down by the sea.
2 And great crowds were gathered together to him, so that going on board ship himself he sat down, and the whole crowd stood on the shore.
3 And he spoke to them many things in parables, saying, Behold, the sower went out to sow:
4 and as he sowed, some {grains} fell along the way, and the birds came and devoured them;
5 and others fell upon the rocky places where they had not much earth, and immediately they sprang up out of {the ground} because of not having {any} depth of earth,
6 but when the sun rose they were burned up, and because of not having {any} root were dried up;
7 and others fell upon the thorns, and the thorns grew up and choked them;
8 and others fell upon the good ground, and produced fruit, one a hundred, one sixty, and one thirty.
9 He that has ears, let him hear.
10 And the disciples came up and said to him, Why speakest thou to them in parables?
11 And he answering said to them, Because to you it is given to know the mysteries of the kingdom of the heavens, but to them it is not given;
12 for whoever has, to him shall be given, and he shall be caused to be in abundance; but he who has not, even what he has shall be taken away from him.
13 For this cause I speak to them in parables, because seeing they do not see, and hearing they do not hear nor understand;
14 and in them is filled up the prophecy of Esaias, which says, Hearing ye shall hear and shall not understand, and beholding ye shall behold and not see;
15 for the heart of this people has grown fat, and they have heard heavily with their ears, and they have closed their eyes as asleep, lest they should see with the eyes, and hear with the ears, and understand with the heart, and should be converted, and I should heal them.
16 But blessed are *your* eyes because they see, and your ears because they hear;
17 for verily I say unto you, that many prophets and righteous {men} have desired to see the things which ye behold and did not see {them}, and to hear the things which ye hear and did not hear {them}.
18 *Ye*, therefore, hear the parable of the sower.
19 From every one who hears the word of the kingdom and does not understand {it}, the wicked one comes and catches away what was sown in his heart: this is he that is sown by the wayside.
20 But he that is sown on the rocky places-this is he who hears the word and immediately receives it with joy,
21 but has no root in himself, but is for a time only; and when tribulation or persecution happens on account of the word, he is immediately offended.
22 And he that is sown among the thorns-this is he who hears the word, and the anxious care of this life, and the deceit of riches choke the word, and he becomes unfruitful.
23 But he that is sown upon the good ground-this is he who hears and understands the word, who bears fruit also, and produces, one a hundred, one sixty, and one thirty.
24 Another parable set he before them, saying, The kingdom of the heavens has become like a man sowing good seed in his field;
25 but while men slept, his enemy came and sowed darnel amongst the wheat, and went away.
26 But when the blade shot up and produced fruit, then appeared the darnel also.
27 And the bondmen of the householder came up and said to him, Sir, hast thou not sown good seed in thy field? whence then has it darnel?
28 And he said to them, A man {that is} an enemy has done this. And the bondmen said to him, Wilt thou then that we should go and gather it {up}?
29 But he said, No; lest {in} gathering the darnel ye should root up the wheat with it.
30 Suffer both to grow together unto the harvest, and in time of the harvest I will say to the harvestmen, Gather first the darnel, and bind it into bundles to burn it; but the wheat bring together into my granary.
31 Another parable set he before them, saying, The kingdom of the heavens is like a grain of mustard {seed} which a man took and sowed in his field;
32 which is less indeed than all seeds, but when it is grown is greater than herbs, and becomes a tree, so that the birds of heaven come and roost in its branches.
33 He spoke another parable to them: The kingdom of the heavens is like leaven, which a woman took and hid in three measures of meal until it had been all leavened.
34 All these things Jesus spoke to the crowds in parables, and without a parable he did not speak to them,
35 so that that should be fulfilled which was spoken through the prophet, saying, I will open my mouth in parables; I will utter things hidden from {the} world's foundation.
36 Then, having dismissed the crowds, he went into the house; and his disciples came to him, saying, Expound to us the parable of the darnel of the field.
37 But he answering said, He that sows the good seed is the Son of man,
38 and the field is the world; and the good seed, these are the sons of the kingdom, but the darnel are the sons of the evil {one};
39 and the enemy who has sowed it is the devil; and the harvest is {the} completion of {the} age, and the harvestmen are angels.
40 As then the darnel is gathered and is burned in the fire, thus it shall be in the completion of the age.
41 The Son of man shall send his angels, and they shall gather out of his kingdom all offences, and those that practise lawlessness;
42 and they shall cast them into the furnace of fire; there shall be the weeping and the gnashing of teeth.
43 Then the righteous shall shine forth as the sun in the kingdom of their Father. He that has ears, let him hear.
44 The kingdom of the heavens is like a treasure hid in the field, which a man having found has hid, and for the joy of it goes and sells all whatever he has, and buys that field.
45 Again, the kingdom of the heavens is like a merchant seeking beautiful pearls;
46 and having found one pearl of great value, he went and sold all whatever he had and bought it.
47 Again, the kingdom of the heavens is like a seine which has been cast into the sea, and which has gathered together of every kind,
48 which, when it has been filled, having drawn up on the shore and sat down, they gathered the good into vessels and cast the worthless out.
49 Thus shall it be in the completion of the age: the angels shall go forth and sever the wicked from the midst of the just,
50 and shall cast them into the furnace of fire; there shall be the weeping and the gnashing of teeth.
51 Jesus says to them, Have ye understood all these things? They say to him, Yea, {Lord}.
52 And he said to them, For this reason every scribe discipled to the kingdom of the heavens is like a man {that is} a householder who brings out of his treasure things new and old.
53 And it came to pass when Jesus had finished these parables he withdrew thence.
54 And having come into his own country, he taught them in their synagogue, so that they were astonished, and said, Whence has this {man} this wisdom and these works of power?
55 Is not this the son of the carpenter? Is not his mother called Mary, and his brethren James, and Joseph, and Simon, and Judas?
56 And his sisters, are they not all with us? Whence then has this {man} all these things?
57 And they were offended in him. And Jesus said to them, A prophet is not without honour, unless in his country and in his house.
58 And he did not there many works of power, because of their unbelief.
1 Sel päeval väljus Jeesus sealt kojast ja istus maha mere ääre.
2 Ja palju rahvast kogunes Tema juure, nii et Ta pidi astuma paati ja maha istuma. Ja kõik rahvas seisis rannal.
3 Ja Ta rääkis neile palju tähendamissõnadega ning ütles: „Vaata, külvaja läks välja külvama.
4 Ja kui ta külvas, kukkus muist tee ääre, ja linnud tulid ja sõid selle ära.
5 Muist kukkus kaljuse maa peale, kus tal ei olnud palju mulda. Ja see tärkas ruttu, sest tal ei olnud sügavat maad.
6 Aga kui päike tõusis, kõrbes ta, ja et tal ei olnud juurt, kuivas ta ära.
7 Muist kukkus ohakate sekka ja ohakad tõusid ja lämmatasid selle.
8 Aga muist kukkus hea maa peale ja kandis vilja, mõni iva sada seemet, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend.
9 Kellel kõrvad on, see kuulgu!"
10 Siis jüngrid astusid Ta juure ja ütlesid Temale: „Mispärast Sa räägid neile tähendamissõnadega?"
11 Tema kostis ning ütles: „Teile on antud mõista Taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud.
12 Sest kellel on, sellele antakse, ja tal on küllalt; aga kellel ei ole, sellelt võetakse ka see, mis tal on!
13 Sellepärast Ma räägin neile tähendamissõnadega, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei kuuleks ega mõistaks!
14 Ja nende kohta läheb täide prohvet Jesaja ennustus, mis ütleb: Kuuldes te kuulete ega mõista, ja nähes te näete ega taipa!
15 Sest sellesinase rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et Mina neid parandaksin!
16 Aga õndsad on teie silmad, et nad näevad, ja teie kõrvad, et nad kuulevad!
17 Sest tõesti, Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja õiged on igatsenud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud!
18 Kuulge siis teie nüüd tähendamissõna külvajast:
19 Kui keegi Kuningriigi sõna kuuleb ega saa aru, siis tuleb tige ja kisub ära selle, mis oli külvatud ta südamesse. Seda tähendab see, mis külvati tee ääre.
20 Mis kaljuse maa peale külvati tähendab seda, kes sõna kuuleb ja võtab selle kohe rõõmuga vastu;
21 temal aga ei ole juurt eneses, vaid ta on ainult üürikeseks: kui viletsus ning kiusatus tuleb sõna pärast, taganeb ta varsti.
22 Aga mis ohakate sekka külvati, tähendab seda, kes küll sõna kuuleb, maailma mure ja rikkuse pettus aga lämmatab sõna ära ja see jääb viljatumaks.
23 Ent mis külvati hea maa peale, tähendab seda, kes sõna kuuleb ning saab sellest aru ja kannab ka vilja; ja mõni annab sada seemet, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend!"
24 Teise tähendamissõna esitas Ta neile ning ütles: „Taevariik on mehe sarnane, kes oma põllule külvas hea seemne.
25 Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas lustet nisu sekka ja läks ära.
26 Kui nüüd oras kasvas ja vili hakkas looma, siis tuli ka luste nähtavale.
27 Aga majaisanda orjad tulid tema juure ning ütlesid temale: Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust tuleb sellele nüüd lustet?
28 Tema ütles neile: Seda on teinud vaenuline inimene. Siis ütlesid orjad temale: Kas sa nüüd tahad, et me läheme ja selle kokku kogume?
29 Aga tema ütles: Ei, et te lustet katkudes ühes sellega ei kisuks välja ka nisu.
30 Laske mõlemad ühtlasi kasvada lõikuseks, ja lõikuseajal Ma ütlen lõikajaile: Koguge enne lusted ja siduge vihku ärapõletamiseks, nisu aga koguge kokku mu aita!"
31 Teise tähendamissõna Ta esitas neile ning ütles: „Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille mees võttis ning külvas oma põllule.
32 See on küll kõige väiksem kõigist seemneist, aga kui see on kasvanud, on see suurim aiataimedest ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja teevad pesad ta okstele!"
33 Teise tähendamissõna Ta rääkis neile: „Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema!"
34 Seda kõike rääkis Jeesus rahvale tähendamissõnadega ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile midagi,
35 et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: „Ma avan Oma suu tähendamissõnades ja kuulutan, mis on olnud salajas maailma algusest!"
36 Siis Jeesus laskis rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja Ta jüngrid astusid Tema juure ning ütlesid: „Seleta meile tähendamissõna põllulustest."
37 Tema kostis ja ütles: „Kes head seemet külvab, on Inimese Poeg.
38 Põld on maailm; hea seeme on Kuningriigi lapsed, lusted aga on tigeda lapsed.
39 Vaenlane, kes neid külvab, on kurat. Aga lõikus on maailma-ajastu lõpp; lõikajad on Inglid.
40 Otsegu nüüd umbrohi kogutakse ja tulega ära põletatakse, nõnda peab ka sündima selle maailma-ajastu lõpul.
41 Inimese Poeg läkitab Oma Inglid ja Nemad koguvad Tema Kuningriigist kõik pahandused ja kõik need, kes teevad, mis on käsu vastu,
42 ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.
43 Siis paistavad õiged nagu päike Oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, see kuulgu!
44 Taevariik on põllusse peidetud varanduse sarnane, mille mees leidis ning kinni kattis, ja läks sealt ära rõõmsana selle üle ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu.
45 Taas on Taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärle,
46 ja kui ta oli leidnud ühe kalli pärli, läks ta ja müüs kõik, mis tal oli, ning ostis selle.
47 Taas on Taevariik nooda sarnane, mis merre heideti ja kokku vedas kõiksugu kalu.
48 Ja kui see täis sai, veeti ta randa, ja istuti maha ning koguti head astjatesse, aga halvad visati ära.
49 Nõnda sünnib maailma-ajastu lõpul: Inglid väljuvad ja eraldavad kurjad õigete hulgast
50 ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.
51 Kas te olete aru saanud kõigest sellest?" Nad ütlesid Temale: „Jah!"
52 Siis Ta ütles neile: „Seepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud Taevariigi jaoks, majaisandmehe sarnane, kes toob esile oma tagavarast uut ja vana!"
53 Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need tähendamissõnad, et Ta läks sealt ära.
54 Ja Ta tuli Oma kodukohta ja õpetas neid nende kogudusekojas, nii et nad hämmastusid ning ütlesid: „Kust on Sellel see tarkus ja need vägevad teod?
55 Eks Tema ole see puusepa poeg? Eks Ta Ema nimetata Maarjaks ja Ta vendi Jakoobuseks ja Jooseseks ja Siimonaks ja Juudaks?
56 Ja eks Ta õed kõik ole meie juures? Kust siis Temale see kõik on tulnud?"
57 Ja nad pahandusid Temast. Aga Jeesus ütles neile: „Ei peeta prohvetist kuskil nii vähe lugu kui kodukohas ja ta omas majas!"
58 Ja Ta ei teinud seal mitte palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.