1 Go to now, ye rich, weep, howling over your miseries that are coming upon you. 2 Your wealth is become rotten, and your garments moth-eaten. 3 Your gold and silver is eaten away, and their canker shall be for a witness against you, and shall eat your flesh as fire. Ye have heaped up treasure in the last days. 4 Behold, the wages of your labourers, who have harvested your fields, wrongfully kept back by you, cry, and the cries of those that have reaped are entered into the ears of the Lord of sabaoth. 5 Ye have lived luxuriously on the earth and indulged yourselves; ye have nourished your hearts as in a day of slaughter; 6 ye have condemned, ye have killed the just; he does not resist you. 7 Have patience, therefore, brethren, till the coming of the Lord. Behold, the labourer awaits the precious fruit of the earth, having patience for it until it receive the early and the latter rain. 8 Ye also have patience: stablish your hearts, for the coming of the Lord is drawn nigh. 9 Complain not one against another, brethren, that ye be not judged. Behold, the judge stands before the door. 10 Take as an example, brethren, of suffering and having patience, the prophets, who have spoken in the name of the Lord. 11 Behold, we call them blessed who have endured. Ye have heard of the endurance of Job, and seen the end of the Lord; that the Lord is full of tender compassion and pitiful.

12 But before all things, my brethren, swear not, neither by heaven, nor by the earth, nor by any other oath; but let your yea be yea, and your nay, nay, that ye do not fall under judgment. 13 Does any one among you suffer evil? let him pray. Is any happy? let him sing psalms. 14 Is any sick among you? let him call to him the elders of the assembly, and let them pray over him, anointing him with oil in the name of the Lord; 15 and the prayer of faith shall heal the sick, and the Lord shall raise him up; and if he be one who has committed sins, it shall be forgiven him. 16 Confess therefore your offences to one another, and pray for one another, that ye may be healed. The fervent supplication of the righteous man has much power. 17 Elias was a man of like passions to us, and he prayed with prayer that it should not rain; and it did not rain upon the earth three years and six months; 18 and again he prayed, and the heaven gave rain, and the earth caused its fruit to spring forth. 19 My brethren, if any one among you err from the truth, and one bring him back, 20 let him know that he that brings back a sinner from the error of his way shall save a soul from death and shall cover a multitude of sins.

1 Kuulge nüüd, rikkad! Nutke ja ulguge teid tabavate õnnetuste pärast! 2 Teie rikkus on roiskunud ja teie riided on koitanud! 3 Teie kuld ja hõbe on roostes, nende rooste on tunnistuseks teie vastu ja see õgib teie ihu kui tuli.

Te olete kuhjanud kokku varandust viimseil päevil. 4 Teie põldudel kisendab vilja lõiganud tööliste palk, mille te olete jätnud maksmata, ja viljakoristajate appikarjed on ulatunud vägede Issanda kõrvu. 5 Te olete priiskavalt elanud ja andunud naudinguile, te olete nuumanud oma südant tapapäeval. 6 Te olete süüdi mõistnud õige ja ta tapnud; tema ei hakka teile vastu.

7 Seepärast olge pika meelega, vennad ja õed, kuni Issanda tulemiseni! Vaadake, kuidas põllumees ootab pika meelega sügis- ja kevadvihma, et saada maa pealt kallihinnalist saaki. 8 Olge teiegi pika meelega ja südamelt julged, sest Issanda tulemine on lähedal! 9 Ärge nurisege üksteise vastu, vennad ja õed, et te ei satuks kohtu alla! Näe, kohtunik seisab juba uksel!

10 Võtke kannatlikkuse eeskujuks prohveteid, kes on rääkinud Issanda nimel ja talunud kurja kohtlemist. 11 Me kiidame õndsaks neid, kes on katsumustes vastu pidanud. Te olete kuulnud Iiobi kannatlikkusest ja teate, mida Issand talle lõpuks tegi; sest Issand on täis halastust ja kaastunnet.

12 Kuid eelkõige, mu vennad ja õed, ärge vanduge ei taeva ega maa nimel ega millegi muu nimel! Teie „jah" olgu „jah" ja teie „ei" olgu „ei" – et te ei satuks kohtu alla!

13 Kui kellelgi teie seast on raskust ja vaeva, siis ta palvetagu! Kui kellelgi on rõõmus meel, siis ta laulgu kiituselaule! 14 Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad ja need palvetagu tema kohal, võides teda õliga Issanda nimel! 15 Ja usupalve tervendab tõbise ning Issand tõstab ta jalule. Ja kui ta on teinud pattu, siis ta saab selle andeks. 16 Seepärast tunnistage üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese eestpalve saadab palju korda.

17 Eelija oli inimene, kes pidi kannatama nii nagu meiegi. Ta palus püsivalt, et ei sajaks vihma, ning kolm aastat ja kuus kuud ei langenud vihma maa peale. 18 Siis ta palvetas jälle ning taevas andis vihma ja maa kandis vilja.

19 Mu vennad ja õed, kui keegi teist on tõest kõrvale eksinud ja teine ta tagasi pöörab, 20 siis ta teadku: kes patuse eksiteelt tagasi pöörab, päästab tema hinge surmast ja katab kinni pattude hulga.