1 Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami saavutanud olevat?
2 Sest kui Aabraham on õigeks mõistetud tegudest, on temal kiitlemist, kuid mitte Jumala ees.
3 Sest mis ütleb Kiri? „Aabraham uskus Jumalat ja see arvati temale õiguseks!"
4 Aga tegude tegijale ei arvata palka mitte armust, vaid teenet mööda.
5 Aga kes tegusid ei tee, vaid usub Temasse, Kes mõistab õigeks jumalatu, sellele arvatakse tema usk õiguseks,
6 nõnda nagu Taavet kiidab õndsaks inimest, kellele Jumal arvab õiguse osaks ilma tegudeta:
7 „Õndsad need, kelle ülekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud.
8 Õnnis see, kellele Jumal pattu ei arvesta!"
9 Kas nüüd see õndsakskiitmine käib ainult ümberlõigatute kohta või ka ümberlõikamatute kohta? Me ju ütleme, et Aabrahamile usk arvati õiguseks.
10 Kuidas see siis arvati? Kas siis, kui ta oli ümberlõigatu või kui ta oli ümberlõikamatu? Mitte kui ta oli ümberlõigatu, vaid kui ta oli ümberlõikamatu.
11 Ja ümberlõikamise märgi ta sai selle usu õiguse kinnituseks, mis tal oli ümberlõikamata põlves, et ta oleks kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamatutena, et õigus arvatakse ka neile osaks
12 ja et ta oleks ka ümberlõigatute isa, nende isa, kes mitte ainult ei ole ümber lõigatud, vaid ka käivad meie isa Aabrahami usu jälgedes, mis tal oli juba ümberlõikamatuna.
13 Sest see tõotus, et Aabraham saab maailma pärijaks, ei antud temale ega tema soole mitte käsu läbi, vaid usu õiguse kaudu.
14 Sest kui need, kes on käsust, on pärijad, siis on usk tühistatud ja tõotus on tehtud mõjutuks.
15 Sest käsk toob viha; aga kus ei ole käsku, seal ei ole ka üleastumist.
16 Sellepärast on see usust, et see oleks armust, et tõotus oleks kindel kogu soole, mitte üksnes sellele, mis on pärit käsust, vaid ka sellele, mis on pärit Aabrahami usust, kes on meie kõikide isa -
17 nagu on kirjutatud: „Ma olen sind pannud paljude rahvaste isaks!" - selle Jumala ees, Keda ta uskus ja Kes teeb elavaks surnud ja kutsub esile olematuid asju otsekui olevaid.
18 Tema uskus üle lootuse lootuses, et ta saab paljude rahvaste isaks vastavalt sõnale: „Nõnda peab olema sinu sugu!"
19 Ja ta ei läinud usus nõdraks tähele pannes oma ihu, mis oli elatanud - oli ta ju umbes saja-aastane - ja et Saara lapsekoda oli surnud.
20 Ent Jumala tõotusest ta ei mõtelnud uskmatuses kaksipidi, vaid sai vägevaks usus, andes Jumalale austust
21 ja olles täiesti julge selles, et Jumal on vägev tegema, mis Ta on tõotanud.
22 Sellepärast see arvatigi temale õiguseks.
23 Aga ei ole mitte üksnes tema pärast kirjutatud, et see arvati temale õiguseks,
24 vaid ka meie pärast, kellele see peab arvatama õiguseks, sest me usume Temasse, Kes surnuist üles äratas meie Issanda Jeesuse,
25 Kes loovutati meie üleastumiste pärast ja üles äratati meie õigekssaamise pärast.
1 那么， 论到在血统（"血统"原文作"肉身"）上作我们祖先的亚伯拉罕所经验的， 我们可以说什么呢？
2 亚伯拉罕若是因行为称义， 就有可夸的， 只是不能在 神面前夸口。
3 经上怎么样说呢？"亚伯拉罕信 神， 这就算为他的义。"
4 作工的得工资， 不算是恩典， 是他应得的。
5 可是， 那不作工而只信那称不敬虔的人为义的 神的， 他的信就算为义了。
6 大卫也是这样说， 那不靠行为而蒙 神算为义的人是有福的！
7 "过犯得蒙赦免， 罪恶得到遮盖的人， 是有福的；
8 主不算为有罪的， 这人是有福的。"
9 这样看来， 那有福的人， 是指受割礼的呢， 还是指没有受割礼的呢？因为我们说： "亚伯拉罕的信算为他的义。"
10 那么， 是怎样算的呢？是在他受割礼以后呢， 还是在他受割礼之前呢？不是在他受割礼以后， 而是在他受了割礼以前。
11 他领受了割礼为记号， 作他受割礼之前因信称义的印证， 使他作所有没有受割礼而信之人的父， 使他们也被算为义；
12 又作受割礼之人的父， 就是作那些不仅受割礼， 并且照着我们祖宗亚伯拉罕未受割礼时就信的那脚踪而行之人的父。
13 原来 神给亚伯拉罕和他后裔承受世界的应许， 并不是因着律法， 而是借着因信而来的义。
14 如果属于律法的人才能成为后嗣， 信就没有作用， 应许也就落空了。
15 因为律法带来刑罚， 没有律法， 就没有违背律法的事。
16 所以， 成为后嗣是因着信， 为的是要按着 神的恩典， 使给所有后裔的应许坚定不移， 不但临到那属于律法的人， 也临到那效法亚伯拉罕而信的人。亚伯拉罕在 神面前作我们众人的父，
17 如经上所记： "我已经立了你作万国的父。"他所信的， 是叫死人得生命、使无变为有的 神。
18 在他没有盼望的时候， 仍然怀着盼望去信， 因此就成了万国的父， 正如 神所说： "你的后裔将要这样众多。"
19 他快到一百岁的时候， 想到自己的身体好像已经死了， 撒拉也不能生育， 他的信心还是不软弱，
20 也没有因着不信而疑惑 神的应许， 反倒坚信不移， 把荣耀归给 神，
21 满心相信 神所应许的， 神必能成就。
22 因此， 这就算为他的义。
23 "算为他的义"这一句话， 不是单为他写的，
24 也是为我们这将来得算为义的人写的， 就是为我们这信 神使我们的主耶稣从死人中复活的人写的。
25 耶稣为我们的过犯被交去处死， 为我们的称义而复活。