1 Siis Iisak kutsus Jaakobi ja õnnistas teda; ja ta keelas teda ning ütles temale: „Ära võta naist kaananlaste tütreist!
2 Võta kätte, mine Mesopotaamiasse oma emaisa Betueli kotta ja võta sealt enesele naine oma ema venna Laabani tütreist.
3 Kõigeväeline Jumal õnnistagu sind, tehku sind viljakaks ja paljuks, et sinust tuleks hulk rahvaid!
4 Ta andku sulle Aabrahami õnnistust, sinule ja su soole ühes sinuga, et sa päriksid maa, kus sa võõrana elad, mille Jumal on andnud Aabrahamile!"
5 Ja Iisak saatis Jaakobi teele ning see läks Mesopotaamiasse süürlase Betueli poja Laabani juurde, kes oli Jaakobi ja Eesavi ema Rebeka vend.
6 Kui Eesav nägi, et Iisak oli õnnistanud Jaakobit ja oli saatnud ta Mesopotaamiasse sealt enesele naist võtma, olles teda õnnistanud ja keelanud, öeldes: „Ära võta naist kaananlaste tütreist!"
7 ja et Jaakob oli kuulanud oma isa ja ema ja oli läinud Mesopotaamiasse,
8 siis Eesav mõistis, et kaananlaste tütred olid pahad ta isa Iisaki silmis,
9 ja Eesav läks Ismaeli juurde ning võttis oma naiste kõrvale enesele naiseks Mahalati, Aabrahami poja Ismaeli tütre, Nebajoti õe.
10 Jaakob aga väljus Beer-Sebast ja läks Haarani poole.
11 Ta sattus ühte paika ja ööbis seal, sest päike oli loojunud; ta võttis selle paiga kividest ühe, pani enesele peaaluseks ja heitis sinna paika magama.
12 Ja ta nägi und, ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala Inglid astusid seda mööda üles ja alla!
13 Ja vaata, Issand seisis tema ees ning ütles: „Mina olen Issand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, Ma annan sinule ja su soole!
14 Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad!
15 Ja vaata, Mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed ning toon sind taas sellele pinnale, sest Ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis Ma sulle olen öelnud!"
16 Siis Jaakob ärkas unest ja ütles: „Issand on tõesti selles paigas, mina aga ei teadnud seda!"
17 Ja ta kartis ning ütles: „Küll on see paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!"
18 Ja Jaakob tõusis hommikul vara ning võttis kivi, mille ta oli pannud enesele peaaluseks, ja pani selle sambaks püsti ning valas selle otsa peale õli.
19 Ja ta pani sellele paigale nimeks Peetel; enne aga oli selle linna nimi Luus.
20 Ja Jaakob andis tõotuse, öeldes: „Kui Jumal on minuga ja hoiab mind teel, mida käin, ja annab mulle leiba süüa ja riided selga,
21 ja mina võin rahuga pöörduda oma isakotta, siis on Issand mulle Jumalaks,
22 ja see kivi, mille ma panin sambaks, saab Jumala kojaks! Ja kõigest, mis Sa mulle annad, ma annan Sulle täpselt kümnist!"
1 Isaque, pois, chamou a Jacó, deu-lhe a sua bênção, e ordenou-lhe, dizendo: Não tomarás mulher dentre as filhas de Canaã.
2 Levanta-te, vai a Padã-Arã, a casa de Betuel, pai de tua mãe; e toma de lá uma mulher das filhas de Labão, irmão de tua mãe.
3 Deus Todo-poderoso te abençoe, te faça frutificar e te multiplique, para que venhas a ser uma multidão de povos;
4 e te dê a bênção de Abraão, a ti, e à tua posteridade contigo, para que herdes a terra das tuas peregrinações, que Deus deu a Abraão.
5 Despediu Isaque a Jacó, que foi a Padã-Arã, à casa de Labão, filho de Betuel, o arameu, irmão de Rebeca, mãe de Jacó e de Esaú.
6 Vendo que Isaque tinha abençoado a Jacó e o tinha enviado a Padã-Arã, para tomar de lá mulher para si; vendo que, abençoando-o, lhe havia ordenado: Não tomarás mulher dentre as filhas de Canaã,
7 e que Jacó, obedecendo a seu pai e a sua mãe, fora a Padã-Arã:
8 vendo também que as filhas de Canaã eram más aos olhos de Isaque, seu pai;
9 Esaú foi à casa de Ismael e, além das mulheres que já tinha, tomou por mulher a Maalate, filha de Ismael, filho de Abraão, irmã de Nebaiote.
10 Jacó partiu de Berseba e foi para Harã.
11 Tendo chegado a um certo lugar, ali passou a noite, porque o sol já se havia posto; tomando uma das pedras do lugar e pondo-a debaixo de sua cabeça, deitou-se naquele lugar para dormir.
12 Sonhou, e eis posta sobre a terra uma escada, cujo topo chegava ao céu; os anjos de Deus subiam e desciam por ela.
13 Perto dele estava Jeová, que disse: Eu sou Jeová, Deus de teu pai Abraão, e Deus de Isaque. A terra em que estás deitado ta darei a ti e à tua posteridade;
14 a tua posteridade será como o pó da terra, e te dilatarás para o Ocidente, e para o Oriente, para o Norte e para o Sul. Por ti e por tua descendência serão benditas todas as famílias da terra.
15 Eis que estou contigo e te guardarei por onde quer que fores e te reconduzirei para esta terra; porque não te abandonarei até ter eu cumprido aquilo de que te hei falado.
16 Despertado Jacó do seu sono, disse: Na verdade Jeová está neste lugar; e eu não o sabia.
17 E, temendo, disse: Quão terrível é este lugar! este não é outro lugar senão a casa de Deus, é também a porta do céu.
18 Tendo-se Jacó levantado cedo de manhã, tomou a pedra que pusera debaixo de cabeça, po-la por coluna e sobre o topo dela derramou azeite.
19 Chamou àquele lugar Betel; porém o nome da cidade antes era Luz.
20 Fez também Jacó um voto, dizendo: Se Deus for comigo e me guardar neste caminho que eu vou seguindo, e me der pão para comer e vestidos para me cobrir,
21 de maneira que eu volte em paz à casa de meu pai, e Jeová for meu Deus,
22 então essa pedra, que tenho posto por coluna, será a casa de Deus; e de tudo quanto me deres certamente te darei o dízimo.