1 Ja Jumal ütles Jaakobile: „Võta kätte, mine üles Peetelisse, ela seal ja tee sinna altar Jumalale, Kes sulle ennast ilmutas, kui sa põgenesid oma venna Eesavi eest!"
2 Ja Jaakob ütles oma perele ja kõigile, kes olid ühes temaga: „Kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja puhastage endid ning vahetage riided!
3 Ja me võtame kätte ning läheme üles Peetelisse ja teeme sinna altari Jumalale, Kes mind kuulis mu ahastuse ajal ja oli minuga teel, mida käisin!"
4 Siis nad andsid Jaakobile kõik nende käes olevad võõrad jumalad ja kõrvarõngad, mis neil kõrvus olid, ja Jaakob mattis need maha ühe Sekemi ligidal oleva tamme alla.
5 Ja nad läksid teele; aga hirm Jumala ees lasus ümberkaudseil linnadel ja need ei ajanud taga Jaakobi poegi.
6 Ja Jaakob jõudis Luusi, see on Peetelisse Kaananimaal, tema ja kogu rahvas, kes oli ühes temaga.
7 Ja ta ehitas sinna altari ning pani sellele paigale nimeks Eel-Peetel, sest seal oli Jumal ennast temale ilmutanud, kui ta põgenes oma venna eest.
8 Aga Deboora, Rebeka imetaja, suri, ja ta maeti ühe tamme alla allpool Peetelit, ja sellele pandi nimeks Nututamm.
9 Ja Jumal ilmutas Ennast taas Jaakobile, kui see Mesopotaamiast tuli, ja õnnistas teda.
10 Ja Jumal ütles temale: „Jaakob on su nimi! Ärgu hüütagu su nime enam Jaakobiks, vaid su nimi olgu Iisrael!" Ja Ta pani temale nimeks Iisrael.
11 Ja Jumal ütles temale: „Mina olen kõigeväeline Jumal! Ole viljakas ja paljune! Sinust saab rahvas, jah, rahvaste hulk, ja sinu niudeist väljuvad kuningad!
12 Ja maa, mille Ma andsin Aabrahamile ja Iisakile, Ma annan sinule; ka sinu soole pärast sind Ma annan selle maa!"
13 Ja Jumal läks tema juurest üles paigast, kus Ta temaga oli rääkinud.
14 Ja Jaakob püstitas samba sinna paika, kus Ta temaga oli rääkinud, kivisamba, ja kallas selle peale joomaohvri ning valas õli.
15 Ja Jaakob nimetas paiga, kus Jumal temaga oli rääkinud, Peeteliks.
16 Siis nad läksid Peetelist teele. Aga kui veel tükk maad oli minna Efratani, pidi Raahel sünnitama, ja tal oli raske sünnitus.
17 Tema raske sünnituse ajal ütles aitajanaine temale: „Ära karda, sest ka seekord on sul poeg!"
18 Ja kui ta hing oli välja minemas, sest varsti ta surigi, pani ta temale nimeks Ben-Ooni; aga selle isa kutsus teda Benjaminiks.
19 Ja Raahel suri ning ta maeti Efrata tee äärde, see on Petlemma.
20 Ja Jaakob püstitas tema hauale samba; see Raaheli hauasammas on alles tänapäevani.
21 Ja Iisrael läks teele ning lõi oma telgi üles teispoole Karjatorni.
22 Ja kui Iisrael elas seal maal, juhtus, et Ruuben läks ja magas oma isa liignaise Billa juures. Ja Iisrael sai sellest kuulda.
23 Jaakobil oli kaksteist poega; Lea pojad: Ruuben, Jaakobi esmasündinu, Siimeon, Leevi, Juuda, Issaskar ja Sebulon;
24 Raaheli pojad: Joosep ja Benjamin;
25 Billa, Raaheli ümmardaja pojad: Daan ja Naftali;
26 Silpa, Lea ümmardaja pojad: Gaad ja Aaser. Need olid Jaakobi pojad, kes sündisid temale Mesopotaamias.
27 Ja Jaakob jõudis oma isa Iisaki juurde Mamresse, Kirjat-Arbasse, see on Hebronisse, kus Aabraham ja Iisak olid võõrastena elanud.
28 Ja Iisaki elupäevi oli sada kaheksakümmend aastat.
29 Siis Iisak heitis hinge ja suri; ta koristati oma rahva juurde, vana ja elatanud; ta pojad Eesav ja Jaakob matsid tema.
1 Disse Deus a Jacó: Levanta-te, sobe a Betel e habita ali; faze ali um altar ao Deus, que te apareceu quando fugiste da face de Esaú, teu irmão.
2 Então disse Jacó a sua família e a todos os que estavam com ele: Lançai fora os deuses estrangeiros que estão no meio de vós, purificai-vos e mudai os vossos vestidos;
3 levantemo-nos e subamos a Betel. Ali farei um altar ao Deus que me respondeu no dia da minha angústia e esteve comigo no caminho em que andei.
4 Deram, pois, a Jacó todos os deuses estrangeiros que possuíam, e as arrecadas que pendiam das suas orelhas; Jacó escondeu-os debaixo do terebinto que está junto a Siquém.
5 Então partiram; veio o terror de Deus sobre as cidades que lhes eram circunvizinhas, e não perseguiram os filhos de Jacó.
6 Assim chegou Jacó a Luz, que está na terra de Canaã (esta é Betel), ele e todo o povo que estava com ele.
7 Edificou ali um altar e chamou ao lugar El-Betel; porque ali Deus se lhe revelou, quando fugiu da face de seu irmão.
8 Morreu Débora, ama de Rebeca, e foi sepultada ao pé de Betel debaixo do carvalho, que se chamava Alom-Bacute.
9 Apareceu Deus a Jacó outra vez, quando voltou de Padã-Arã, e o abençoou.
10 Disse-lhe Deus: O teu nome é Jacó. Não te chamarás mais Jacó, porém o teu nome será Israel. E chamou-lhe Israel.
11 Disse-lhe mais: Eu sou Deus Todo-poderoso; frutifica e multiplica-te. Uma nação e uma multidão de nações sairão de ti, e reis procederão dos teus lombos.
12 A terra que dei a Abraão e a Isaque, a ti a darei; também à tua descendência depois de ti darei a terra.
13 Deus retirou-se dele no lugar onde lhe falou.
14 Jacó erigiu uma coluna, uma coluna de pedra, no lugar onde Deus lhe falara, sobre ela derramou uma libação, e deitou-lhe azeite.
15 Jacó chamou Betel ao lugar onde Deus lhe falara.
16 Partiram de Betel, e ainda havia um trecho antes de chegar a Efrata. Raquel estava de parto, e custou-lhe o dar à luz.
17 Quando ela estava nas dores do parto, disse-lhe a parteira: Não temas; pois ainda terás este filho.
18 Ao sair-lhe a alma (porque morreu), chamou-lhe Benoni; mas seu pai chamou- lhe Benjamim.
19 Morreu Raquel, e foi sepultada no caminho que vai a Efrata (esta é Betlém).
20 Jacó erigiu sobre a sepultura de Raquel uma coluna que existe até o dia de hoje.
21 Partiu Israel e armou a sua tenda além da torre de Eder.
22 Habitando Israel naquela terra, foi Rúben e deitou-se com Bila, concubina de seu pai; e Israel o soube. Os filhos de Jacó eram doze:
23 Rúben, o primogênito de Jacó, Simeão, Levi, Judá, Issacar e Zebulom, filhos de Lia;
24 José e Benjamim, filhos de Raquel;
25 Dã e Naftali, filhos de Bila, serva de Raquel:
26 e Gade e Aser, filhos de Zilpa, serva de Lia. Estes são os filhos de Jacó, que lhe nasceram em Padã-Arã.
27 Veio Jacó a Isaque, seu pai, a Manre, a Quiriate-Arba (esta é Hebrom), onde peregrinaram Abraão e Isaque.
28 Foram os dias de Isaque cento e oitenta anos.
29 Exalando Isaque o seu espírito, morreu e foi reunido ao seu povo, velho e cheio de dias: e sepultaram-no Esaú e Jacó, seus filhos.