1 Ja Aabram läks Egiptusest üles Lõunamaale, tema ja ta naine ja kõik, mis tal oli; ja Lott oli ühes temaga.

2 Ja Aabram oli väga rikas karja, hõbeda ja kulla poolest.

3 Ja ta rändas peatuspaigast teise, Lõunamaalt Peeteli poole, sinna paika, kus ta telk enne oli olnud Peeteli ja Ai vahel,

4 altari paika, mille ta varem sinna oli teinud; ja Aabram hüüdis seal appi Issanda nime.

5 Aga ka Lotil, kes rändas ühes Aabramiga, oli pudulojuseid, veiseid ja telke.

6 Kuid maa ei suutnud neid toita, et üheskoos elada, sest nende varandus oli nii suur, et neil oli võimatu üheskoos elada.

7 Ja Aabrami lojuste karjaste ja Loti lojuste karjaste vahel tekkis riid; kaananlased ja perislased elasid siis veel sellel maal.

8 Siis Aabram ütles Lotile: „Ärgu olgu riidu minu ja sinu vahel, minu karjaste ja sinu karjaste vahel. Meie, mehed, oleme ju vennad!

9 Eks ole kogu maa su ees lahti? Mine nüüd minu juurest ära, lähed sina vasakut kätt, lähen mina paremat kätt; lähed sina paremat kätt, lähen mina vasakut kätt."

10 Siis Lott tõstis oma silmad üles ja nägi, et kogu Jordani piirkond oli kõikjal veerikas; enne kui Issand Soodoma ja Gomorra hävitas, oli see kuni Soarini otsekui Issand rohuaed, samasugune nagu Egiptusemaa.

11 Ja Lott valis enesele kogu Jordani piirkonna; Lott läks teele hommiku poole ja nad lahkusid teineteisest.

12 Aabram jäi Kaananimaale ja Lott asus piirkonna linnadesse ning lõi oma telgid üles Soodomast saadik.

13 Aga Soodoma mehed olid väga pahad ja patused Issanda ees.

14 Ja Issand ütles Aabramile, pärast seda kui Lott tema juurest oli lahkunud: „Tõsta nüüd oma silmad üles ja vaata paigast, kus sa oled, põhja ja lõuna ja hommiku ja õhtu poole,

15 sest kogu maa, mida sa näed, Ma annan sinule ja su soole igaveseks ajaks!

16 Ja Ma teen su soo maapõrmu sarnaseks: kui keegi suudab maapõrmu ära lugeda, siis on sinugi sugu äraloetav!

17 Võta kätte, käi maa läbi pikuti ja põiki, sest Ma annan selle sinule!"

18 Ja Aabram võttis telgid ja tuli ning elas Mamre tammikus, mis on Hebroni juures; ja ta ehitas sinna altari Issandale.

1 Saiu do Egito Abrão com sua mulher e com tudo o que tinha, e Ló com ele, para o Neguebe.

2 Abrão era muito rico em gado, em prata e em ouro.

3 Fez as suas jornadas do Neguebe até Betel, até o lugar onde primeiro estivera a sua tenda, entre Betel e Ai,

4 até o lugar do altar, que dantes ali havia feito; ali invocou Abrão o nome de Jeová.

5 Ló também, que ia com Abrão, tinha rebanhos, gado e tendas.

6 A terra não podia sustentá-los, de maneira que habitassem juntos; porque eram muitos os seus bens, de modo que não podiam habitar juntos.

7 Houve contenda entre os pastores do gado de Abrão e os pastores do gado de Ló: naquele tempo habitavam os cananeus e os ferezeus na terra.

8 Disse Abrão a Ló: Não haja contenda entre mim e ti, e entre os meus pastores e os teus, porque somos irmãos.

9 Porventura não está toda a terra diante de ti? rogo-te que te apartes de mim: se tu fores para a esquerda, eu irei para a direita; porém, se tu fores para a direita, eu irei para a esquerda.

10 Ló levantou os olhos e viu toda a Planície do Jordão, e que era toda bem regada (antes de haver Jeová destruído Sodoma e Gomorra), como o jardim de Jeová, como a terra do Egito, até chegar a Zoar.

11 Assim Ló escolheu para si toda a Planície do Jordão, e partiu para o Oriente: apartaram-se um do outro.

12 Habitou Abrão na terra de Canaã, e Ló nas cidades da Planície, e foi armando a sua tenda até chegar a Sodoma.

13 Ora os homens de Sodoma eram maus e grandes pecadores contra Jeová.

14 Disse Jeová a Abrão, depois que Ló se separou dele: Levanta agora os olhos, desde o lugar onde estás olha para o Norte, para o Sul, para o Oriente e para o Ocidente;

15 porque toda essa terra que vês, te hei de dar a ti e à tua semente para sempre.

16 Farei a tua semente como o pó da terra; de maneira que se alguém poder contar o pó da terra, então também poderá ser contada a tua semente.

17 Levanta-te, percorre essa terra no seu comprimento e na sua largura: porque a hei de dar a ti.

18 Abrão mudou a sua tenda, e foi habitar perto dos terebintos de Manre, que está em Hebrom, e ali edificou um altar a Jeová.