1 Aga kui Tema astus mäelt alla, järgis Teda palju rahvast.
2 Ja vaata, pidalitõbine tuli ja heitis maha Tema ette ning ütles: „Issand, kui Sa tahad, võid Sa mind puhtaks teha!"
3 Siis Jeesus sirutas Oma käe ja puudutas teda ning ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!" Ja sedamaid sai ta oma pidalitõvest puhtaks.
4 Ja Jeesus ütles temale: „Katsu, et Sa seda ühelegi ei ütle, vaid mine näita ennast preestritele ja vii ohvriand, mille Mooses on seadnud, neile tunnistuseks!"
5 Aga kui Jeesus saabus Kapernauma, tuli Tema juure sõjapealik, palus Teda
6 ning ütles: „Issand, minu poiss on kodus halvatuna maas suures valus!"
7 Jeesus ütles temale: „Ma tulen ja teen ta terveks."
8 Aga sõjapealik kostis ja ütles: „Issand, mina pole väärt, et Sa mu katuse alla tuled, vaid ütle ainult sõna, siis mu poiss paraneb.
9 Sest ma isegi olen inimene valitsuse all, ja minu käsu all on sõjamehi. Ja kui ma ütlen ühele: Mine! siis ta läheb, ja teisele:
10 Kui Jeesus seda kuulis, imestas Ta ja ütles neile, kes Teda järgisid: „Tõesti Ma ütlen teile, mitte üheltki Iisraelis Ma ei ole leidnud nii suurt usku!
11 Ent Ma ütlen teile, et paljud tulevad idast ja läänest ja istuvad lauas Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga Taevariigis,
12 aga kuningriigi lapsed heidetakse välja kõige äärmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine!"
13 Ja Jeesus ütles sõjapealikule: „Mine! Nagu sa oled uskunud, nõnda sündigu sulle!" Ja tema poiss sai terveks selsamal tunnil.
14 Ja Jeesus tuli Peetruse kotta ja nägi tema ämma olevat maas palavikus.
15 Siis Jeesus võttis ta käest kinni, ja palavik lahkus temast. Ja ämm tõusis üles ja ümmardas teda.
16 Aga õhtu tulles toodi Tema juure palju seestunuid; ja Ta ajas vaimud välja sõnaga ja tegi haiged terveks,
17 et läheks täide, mis on üteldud prohvet Jesaja kaudu: „Tema võttis Enese peale meie haigused ja kandis meie tõved!"
18
19 Ja Tema juure tuli üks kirjatundja ja ütles Temale: „Õpetaja, ma tahan Sind järgida, kuhu Sa iganes lähed!"
20 Siis Jeesus ütles temale: „Rebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, kuid Inimese Pojal ei ole, kuhu Ta Oma pea võiks panna!"
21 Ka keegi teine jüngritest ütles Temale: „Issand, luba mind enne minna ja matta oma isa.
22 Aga Jeesus ütles temale: „Järgi mind ja lase surnuid oma surnud matta!"
23 Ja kui Tema astus paati, läksid Ta jüngrid Tema järele.
24 Ja vaata, suur maru tõusis merel, nõnda et paat lainetega kaeti. Aga Tema magas.
25 Siis jüngrid tulid Tema juure, äratasid Ta üles ja ütlesid: „Issand aita! Me hukkume!"
26 Tema ütles neile: „Miks te olete arad, te nõdrausulised?" Siis Ta tõusis üles ja sõitles tuult ja merd. ja meri jäi täiesti vaikseks.
27 Aga inimesed imestasid ja ütlesid: „Mis Mees See küll on, et isegi tuuled ja meri kuulevad Tema sõna!"
28
29 Ja vaata, nemad kisendasid ning ütlesid: „Mis on Sul meiega tegemist, Sa Jumala Poeg? Oled Sa siia tulnud meid enneaegu vaevama?"
30 Aga kaugel neist oli suur seakari söömas.
31 Ja kurjad vaimud palusid Teda ning ütlesid: „Kui Sa meid välja ajad, siis läheta meid seakarja sisse!"
32 Ja Ta ütles neile: „Minge!" Siis nad läksid sigade sisse. Ja vaata, kogu kari kukutas enese ülepeakaela kaldalt merre ja suri vette. 33. Aga karjased põgenesid ja läksid linna ning andsid teada kõik ja mis oli sündinud seestunutega.
33
34 Ja vaata, kogu linn läks välja Jeesusele vastu. Ja kui nad Teda nägid, palusid nad Teda, et Ta nende rajadest ära läheks.
1 Quando Jesus desceu do monte, acompanharam-no grandes multidões.
2 Aproximando-se um leproso, adorava-o, dizendo: Senhor, se quiseres, bem podes tornar-me limpo.
3 Jesus, estendendo a mão, tocou-o, dizendo: Quero; fica limpo. No mesmo instante ficou limpa a sua lepra.
4 Disse-lhe Jesus: Olha, não o digas a alguém, mas vai mostrar-te ao sacerdote e fazer a oferta que Moisés ordenou, para lhes servir de testemunho.
5 Tendo Jesus entrado em Cafarnaum, chegou-se a ele um centurião e rogou-lhe:
6 Senhor, o meu criado jaz em casa paralítico, padecendo horrivelmente.
7 Disse-lhe ele: Eu irei curá-lo.
8 Mas o centurião respondeu: Senhor, não sou digno de que entres em minha casa; porém dize somente uma palavra, e o meu criado há de sarar.
9 Pois também eu sou homem sujeito à autoridade, e tenho soldados às minhas ordens, e digo a um: Vai ali, e ele vai; a outro: Vem cá, e ele vem; e ao meu servo: Faze isto, e ele o faz.
10 Jesus, ouvindo isto, admirou-se e disse aos que o acompanhavam: Em verdade vos afirmo que nem mesmo em Israel achei tamanha fé.
11 Digo-vos que muitos virão do oriente e do ocidente, e hão de sentar-se com Abraão, Isaque e Jacó no reino dos céus;
12 mas os filhos do reino serão lançados nas trevas exteriores; ali haverá o choro e o ranger de dentes.
13 Disse Jesus ao centurião: Vai-te e como creste, assim te seja feito. Naquela mesma hora sarou o criado.
14 Tendo entrado Jesus na casa de Pedro, viu que a sogra deste estava de cama e com febre;
15 e tocando-lhe a mão, a febre a deixou. Ela se levantou, e o servia.
16 À tarde trouxeram-lhe muitos endemoninhados; ele com a sua palavra expeliu os espíritos, e curou todos os doentes;
17 para se cumprir o que foi dito pelo profeta Isaías: Ele mesmo tomou as nossas enfermidades e carregou com as nossas doenças.
18 Vendo Jesus uma multidão ao redor de si, mandou passar para a outra margem do lago.
19 Chegou um escriba e disse-lhe: Mestre, seguir-te-ei para onde quer que fores.
20 Respondeu-lhe Jesus: As raposas têm covis, e as aves do céu pousos; mas o Filho do homem não tem onde reclinar a cabeça.
21 Um outro discípulo disse-lhe: Senhor, deixa-me ir primeiro enterrar meu pai.
22 Porém Jesus respondeu-lhe: Segue-me, e deixa que os mortos enterrem os seus mortos.
23 Entrando ele na barca, seus discípulos acompanharam-no.
24 Eis que se levantou no mar tão grande tempestade, que as ondas cobriam a barca; mas Jesus dormia.
25 Os discípulos, aproximando-se, acordaram-no, dizendo: Salva-nos, Senhor, que perecemos.
26 Ele lhes disse: Por que temeis, homens de pouca fé? Então erguendo-se, repreendeu os ventos e o mar; e fez-se grande bonança.
27 Todos se maravilharam, dizendo: Que homem é este, que até os ventos e o mar lhe obedecem?
28 Tendo ele chegado à outra banda, à terra dos gadarenos, dois endemoninhados, em extremo furiosos, de modo que ninguém podia passar por aquele caminho, saindo dos túmulos, vieram-lhe ao encontro.
29 Eles gritaram: Que temos nós contigo, Filho de Deus? vieste aqui atormentar-nos antes do tempo?
30 Ora a alguma distância deles pastava uma grande manada de porcos.
31 Os demônios rogavam-lhe: Se nos expeles, envia-nos para a manada de porcos.
32 Disse-lhes Jesus: Ide. Tendo eles saído, passaram para os porcos; toda a manada precipitou-se pelo declive no mar, e ali se afogaram.
33 Os pastores fugiram, foram à cidade e contaram todas estas coisas, e o que tinha acontecido aos endemoninhados.
34 Então a cidade toda saiu ao encontro de Jesus; e ao verem-no, rogaram-lhe que se retirasse daqueles termos.