I dodici e la loro missione
1 Poi, chiamati a sé i suoi dodici discepoli, diede loro il potere di scacciare gli spiriti immondi e di sanare qualunque malattia e qualunque infermità.
2 I nomi dei dodici apostoli sono questi: il primo Simone detto Pietro e Andrea suo fratello; Giacomo di Zebedeo e Giovanni suo fratello; 3 Filippo e Bartolomeo; Tommaso e Matteo il pubblicano; Giacomo d’Alfeo e Taddeo; 4 Simone il Cananeo e Giuda Iscariota, quello stesso che poi lo tradì. 5 Questi sono i dodici mandati da Gesù, dando loro queste istruzioni:
"Non andate fra i Gentili e non entrate in alcuna città dei Samaritani, 6 ma andate piuttosto alle pecore perdute della casa d’Israele. 7 Andando, predicate e dite: ‘Il regno dei cieli è vicino’. 8 Guarite i malati, risuscitate i morti, purificate i lebbrosi, scacciate i demòni; gratuitamente avete ricevuto, gratuitamente date. 9 Non fate provvista né d’oro, né d’argento, né di rame nelle vostre cinture, 10 né di sacca da viaggio, né di due tuniche, né di calzari, né di bastone, perché l’operaio è degno del suo nutrimento. 11 In qualunque città o villaggio sarete entrati, informatevi se vi sia là qualcuno degno di ospitarvi e abitate da lui finché partirete. 12 Quando entrerete nella casa, salutatela. 13 E, se quella casa ne è degna, venga la pace vostra su lei: ma, se non ne è degna, la vostra pace torni a voi. 14 E, se qualcuno non vi riceve né ascolta le vostre parole, uscendo da quella casa o da quella città, scuotete la polvere dai vostri piedi. 15 In verità io vi dico che il paese di Sodoma e di Gomorra, nel giorno del giudizio, sarà trattato con meno rigore di quella città.
16 Ecco, io vi mando come pecore in mezzo ai lupi; siate dunque prudenti come i serpenti e semplici come le colombe. 17 E guardatevi dagli uomini, perché vi metteranno in mano dei tribunali e vi flagelleranno nelle loro sinagoghe 18 e sarete condotti davanti a governatori e re per causa mia, per servire di testimonianza davanti a loro e ai Gentili. 19 Ma quando vi metteranno nelle loro mani, non siate in ansietà di come parlerete o di quello che dovrete dire, perché in quell’ora stessa vi sarà dato ciò che dovrete dire. 20 Poiché non siete voi che parlate, ma è lo Spirito del Padre vostro che parla in voi. 21 Il fratello darà il fratello a morte, e il padre il figlio; e i figli insorgeranno contro i genitori e li faranno morire. 22 E sarete odiati da tutti a causa del mio nome, ma chi avrà perseverato sino alla fine sarà salvato. 23 E, quando vi perseguiteranno in una città, fuggite in un’altra, perché io vi dico in verità che non avrete finito di percorrere le città d’Israele, prima che il Figlio dell’uomo sia venuto.
24 Un discepolo non è da più del maestro, né un servo da più del suo signore. 25 Basti al discepolo essere come il suo maestro e al servo essere come il suo signore. Se hanno chiamato Belzebù il padrone, quanto più chiameranno così quelli di casa sua! 26 Non li temete dunque, poiché non c’è niente di nascosto che non debba essere scoperto, né di segreto che non sarà conosciuto. 27 Quello che io vi dico nelle tenebre, ditelo nella luce e quello che udite dettovi all’orecchio, predicatelo sui tetti. 28 E non temete quelli che uccidono il corpo, ma non possono uccidere l’anima; temete piuttosto colui che può far perire e l’anima e il corpo nella geenna. 29 Due passeri non si vendono per un soldo? Eppure non ne cade uno solo in terra senza il volere del Padre vostro. 30 Ma quanto a voi, perfino i capelli del vostro capo sono tutti contati. 31 Non temete dunque; voi valete più di molti passeri. 32 Chiunque dunque mi riconoscerà davanti agli uomini, anch’io riconoscerò lui davanti al Padre mio che è nei cieli. 33 Ma chiunque mi rinnegherà davanti agli uomini, anch’io rinnegherò lui davanti al Padre mio che è nei cieli.
34 Non pensate che io sia venuto a mettere pace sulla terra; non sono venuto a mettere pace, ma spada. 35 Perché sono venuto a dividere il figlio da suo padre, e la figlia da sua madre, e la nuora dalla suocera 36 e i nemici dell’uomo saranno quelli di casa sua. 37 Chi ama padre o madre più di me, non è degno di me; chi ama figlio o figlia più di me, non è degno di me 38 e chi non prende la sua croce e non viene dietro a me, non è degno di me. 39 Chi avrà trovato la vita sua, la perderà e chi avrà perduto la sua vita per causa mia, la troverà. 40 Chi riceve voi, riceve me e chi riceve me, riceve colui che mi ha mandato. 41 Chi riceve un profeta come profeta, riceverà premio di profeta e chi riceve un giusto come giusto, riceverà premio di giusto. 42 E chi avrà dato da bere soltanto un bicchiere d’acqua fresca a uno di questi piccoli, perché è un mio discepolo, io vi dico in verità che non perderà affatto il suo premio".
Jeesus läkitab kaksteist apostlit
1 Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit enda juurde ja andis neile meelevalla rüvedaid vaime välja ajada ning parandada kõiki haigusi ja hädasid.
2 Nende kaheteistkümne apostli nimed olid:
kõigepealt Siimon, keda hüüti Peetruseks, ja tema vend Andreas,
siis Sebedeuse poeg Jaakobus ja tema vend Johannes,
3 Filippus ja Bartolomeus,
Toomas ja maksukoguja Matteus,
Alfeuse poeg Jaakobus ja Taddeus,
4 Siimon Kaanalane ja Juudas Iskariot – Jeesuse äraandja.
5 Jeesus läkitas välja need kaksteist, juhendades neid nõnda: „Ärge minge teiste rahvaste sekka ega astuge ühessegi samaarlaste linna. 6 Vaid minge kadunud lammaste, Iisraeli rahva juurde! 7 Minnes kuulutage: „Taevariik on lähedal!" 8 Tehke terveks haiged, äratage üles surnud, tehke puhtaks pidalitõbised, ajage välja kurjad vaimud! Ilma olete saanud, ilma ka andke!
9 Ärge võtke kaasa kuld-, hõbe- ega vaskraha oma vöö vahele, 10 ei reisipauna ega teist särki ega jalatseid ega keppi. Sest töötegija on oma ülalpidamist väärt! 11 Kui te lähete mõnda külasse või linna, siis kuulake järele, kes on selles paigas väärt teid võõrustama, ja tema juurde jääge, kuni te lahkute. 12 Majja sisenedes tervitage seda! 13 Ja kui maja on seda väärt, jätke oma rahu selle peale, aga kui ei ole, tulgu teie rahu tagasi teie juurde. 14 Aga kui keegi teid vastu ei võta ja teie sõnumit ei kuula, siis sellest kodust või linnast lahkudes raputage maha selle koha tolmgi oma jalgadelt. 15 Tõesti, ma ütlen teile, isegi Soodomal ja Gomorral läheb kohtupäeval kergemini kui sellel linnal.
16 Ma saadan teid otsekui lambaid huntide sekka. Olge siis arukad nagu maod ja süütud kui tuvid! 17 Olge valvsad inimeste suhtes, sest nad annavad teid kohtute kätte ja lasevad piitsutada sünagoogides. 18 Minu pärast viiakse teid valitsejate ja kuningate ette, et te saaksite neile ja rahvastele tunnistada.
19 Kui nad teid kinni võtavad, siis ärge muretsege, mida või kuidas rääkida. Sel tunnil antakse teile see, mida öelda, 20 sest te ei räägi ise, vaid teie Isa Vaim kõneleb teie kaudu. 21 Vend saadab surma venna ja isa lapse ning lapsed tõusevad vanemate vastu ja lasevad nad surmata. 22 Minu nime pärast olete te kõigi poolt vihatud, ent kes peab vastu lõpuni, see pääseb. 23 Kui teid ühes linnas taga kiusatakse, põgenege teise! Tõesti, ma ütlen teile, te ei jõua Iisraeli linnu läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb.
24 Jünger ei ole üle õpetajast ega teener parem oma isandast. 25 Jünger olgu rahul, kui ta käsi käib nagu tema õpetajal, ja teener olgu rahul, kui ta käsi käib nagu isandal. Kui nad juba peremeest nimetasid Peltsebuliks, kui palju enam siis tema pereliikmeid!
26 Seepärast ärge kartke neid! Midagi ei ole varjatut, mida ei paljastataks, ega salajast, mis teatavaks ei saaks. 27 Mida mina räägin teile pimedas, ütelge valges, ja mida te kuulete kõrva sosistatavat, kuulutage katustelt! 28 Ärge kartke neid, kes ihu tapavad, aga hinge tappa ei suuda. Pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ka ihu põrgus hukata! 29 Eks kaks varblast müüda ühe penni eest? Ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa loata. 30 Ent teie juuksekarvadki on kõik ära loetud. 31 Ärge siis kartke, te olete rohkem väärt kui palju varblasi.
32 Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas. 33 Aga seda, kes salgab mind inimeste ees, salgan minagi oma Isa ees, kes on taevas.
34 Ärge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei tulnud tooma rahu, vaid mõõka! 35 Ma tulin pöörama
„meest tema isa vastu,
tütart tema ema vastu
ja miniat tema ämma vastu.
36 Ja mehe vaenlaseks saavad tema pereliikmed".
37 Kes isa või ema armastab rohkem kui mind, ei ole mind väärt. Kes poega või tütart armastab rohkem kui mind, ei ole mind väärt. 38 Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, ei ole mind väärt. 39 Kes oma elu hoiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.
40 Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu selle, kes minu saatis. 41 Kes prohveti vastu võtab kui prohveti, saab prohveti tasu, ja kes õiglase mehe vastu võtab, sest ta on õiglane, saab õiglase inimese tasu. 42 Kes iganes pakub kruusitäie jahedat vett ühele neist väikestest, kes on minu jünger – tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma tasust ilma."