Morte di Giovanni il battista
1 In quel tempo Erode, il tetrarca, udì la fama di Gesù, 2 e disse ai suoi servitori: "Costui è Giovanni il battista; egli è risuscitato dai morti e perciò agiscono in lui le potenze miracolose". 3 Perché Erode, fatto arrestare Giovanni, lo aveva incatenato e messo in prigione a causa di Erodiade, moglie di Filippo suo fratello, perché Giovanni gli diceva: 4 "Non ti è lecito di averla". 5 E benché desiderasse farlo morire, temette il popolo che lo riteneva un profeta. 6 Ora, mentre si celebrava il compleanno di Erode, la figlia di Erodiade ballò nel convito e piacque a Erode; 7 ed egli promise con giuramento di darle tutto quello che avrebbe domandato. 8 Ella, istigata da sua madre, disse: "Dammi qui in un piatto la testa di Giovanni il battista". 9 E il re ne fu rattristato, ma, a motivo dei giuramenti e degli invitati, comandò che le fosse data 10 e mandò a far decapitare Giovanni nella prigione. 11 E la sua testa fu portata in un piatto e data alla fanciulla, che la portò a sua madre. 12 E i discepoli di Giovanni andarono a prenderne il corpo e lo seppellirono; poi vennero a dare la notizia a Gesù.
Prima moltiplicazione dei pani
13 Udito ciò, Gesù si ritirò di là in barca verso un luogo deserto, in disparte; le folle, saputolo, lo seguirono a piedi dalle città. 14 Egli, smontato dalla barca, vide una gran folla; ne ebbe compassione e ne guarì gli infermi. 15 Facendosi sera, i suoi discepoli gli si accostarono e gli dissero: "Il luogo è deserto e l’ora è già passata; congeda dunque le folle, affinché vadano per i villaggi a comprarsi da mangiare". 16 Ma Gesù disse loro: "Non hanno bisogno di andarsene; date loro voi da mangiare!". 17 Essi gli risposero: "Non abbiamo qui altro che cinque pani e due pesci". 18 Ed egli disse: "Portatemeli qua". 19 Avendo ordinato alla folla di accomodarsi sull’erba, prese i cinque pani e i due pesci e, alzati gli occhi verso il cielo, rese grazie; poi, spezzati i pani, li diede ai discepoli e i discepoli alla folla. 20 Tutti mangiarono e furono sazi e si portarono via, dei pezzi avanzati, dodici ceste piene. 21 E quelli che avevano mangiato erano circa cinquemila uomini, oltre le donne e i fanciulli.
Gesù cammina sul mare
22 Subito dopo, Gesù obbligò i suoi discepoli a salire nella barca e a precederlo sull’altra riva, mentre egli avrebbe congedato la gente. 23 Dopo aver congedato la folla, si ritirò in disparte sul monte per pregare. E fattosi sera, era lassù tutto solo. 24 Frattanto la barca, già di molti stadi lontana da terra, era sbattuta dalle onde, perché il vento era contrario. 25 Ma alla quarta vigilia della notte Gesù andò verso loro, camminando sul mare. 26 E i discepoli, vedendolo camminare sul mare, si turbarono e dissero: "È un fantasma!". E dalla paura gridarono. 27 Ma subito Gesù parlò loro e disse: "State di buon animo, sono io; non temete!". 28 E Pietro gli rispose: "Signore, se sei tu, comandami di venire a te sulle acque". 29 Ed egli disse: "Vieni!". E Pietro, smontato dalla barca, camminò sulle acque e andò verso Gesù. 30 Ma, vedendo il vento, ebbe paura e, cominciando a sommergersi, gridò: "Signore, salvami!". 31 E Gesù, stesa subito la mano, lo afferrò e gli disse: "O uomo di poca fede, perché hai dubitato?". 32 Quando furono montati nella barca, il vento si calmò. 33 Allora quelli che erano nella barca si prostrarono davanti a lui, dicendo: "Veramente tu sei Figlio di Dio!".
Guarigioni di Gesù a Gennesaret
34 Passati all’altra riva, vennero nel paese di Gennesaret. 35 La gente di quel luogo, avendolo riconosciuto, diffuse la notizia per tutto il paese intorno, e gli presentarono tutti i malati, 36 e lo pregavano che lasciasse loro toccare almeno il lembo della sua veste; e tutti quelli che lo toccarono furono completamente guariti.
Ristija Johannese surm
1 Sel ajal jõudsid nelivürst Heroodese14:1 Heroodes Suure poeg Heroodes Antipas. kõrvu kuuldused Jeesusest. 2 „See on Ristija Johannes," ütles ta oma kaaskondlastele. „Tema on üles äratatud surnuist, seepärast ongi tal vägi neid imesid teha."
3 Heroodes oli ju Johannese kinni võtnud, aheldanud ja vangi pannud oma venna Filippuse naise Heroodiase pärast, 4 sest Johannes oli talle öelnud: „Sul pole õigust teda omada!" 5 Heroodes oleks tahtnud Johannest tappa, kuid kartis rahvast, kes pidas Johannest prohvetiks.
6 Aga kui peeti Heroodese sünnipäeva, tantsis Heroodiase tütar nende ees ja see meeldis Heroodesele. 7 Ta tõotas tüdrukule anda, mida ta iganes palub. 8 Tüdruk aga ütles oma ema õhutusel:14:8 Heroodiase tütre (pärimuse järgi oli ta nimi Saloome) vanus võis olla 12 kuni 20 aastat. „Anna mulle siinsamas kandikul Ristija Johannese pea!" 9 Kuningas kurvastas, kuid piduliste kuuldes antud vande pärast käskis ta soovi täita 10 ja laskis Johannesel vanglas pea maha raiuda. 11 Pea toodi kandikul ja anti tüdrukule, kes viis selle oma emale. 12 Siis tulid Johannese jüngrid, võtsid ta surnukeha ja matsid maha ning läksid ja teatasid sellest Jeesusele.
Viie tuhande mehe söötmine
13 Kui Jeesus sai sellest kuulda, lahkus ta paadiga kõrvalisse paika, et olla omaette. Sellest kuuldes järgnes rahvas talle jalgsi linnadest. 14 Kui Jeesus astus paadist kaldale ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist kahju; ja ta tegi terveks nende haiged.
15 Õhtu hakul tulid jüngrid tema juurde ja ütlesid: „See paik on üksildane ja aeg juba hiline. Saada rahvas minema, et nad läheksid küladesse endale süüa ostma!"
16 „Neil pole tarvis ära minna," vastas Jeesus. „Andke teie neile süüa!"
17 „Meil pole siin rohkem kui viis leiba ja kaks kala," kostsid jüngrid.
18 „Tooge need siia minu kätte!" ütles Jeesus. 19 Ta käskis rahval istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning ulatas jüngritele, need aga omakorda rahvale. 20 Kõik sõid ja said söönuks ning ülejäänud palukesi korjati kaksteist korvitäit. 21 Sööjaid oli seal ligi viis tuhat meest, arvestamata naisi ja lapsi.
Jeesus kõnnib vee peal
22 Ja Jeesus saatis kohe jüngrid paati, et nad enne teda teisele kaldale läheksid, sellal kui tema rahval minna laseb. 23 Saatnud rahva ära, läks ta üles mäele üksipäini palvetama. Hilisõhtul oli ta seal üksinda. 24 Paat aga oli juba kaldast kaugel lainete pillutada vastutuule pärast.
25 Neljanda öövalvekorra ajal14:25 See on kella kolme ja kuue vahel hommikul. tuli Jeesus nende suunas järve peal kõndides. 26 Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: „See on vaim!" ja kisendasid hirmust.
27 Jeesus aga kõnetas neid: „Olge julged, see olen mina! Ärge kartke!"
28 Peetrus vastas talle: „Issand, kui see oled sina, siis käsi mul vee peal sinu juurde tulla!"
29 „Tule!" ütles Jeesus.
Peetrus astus paadist välja, kõndis vee peal ja tuli Jeesuse poole. 30 Kuid tuule tugevust nähes lõi ta kartma ning hüüdis vajuma hakates: „Issand, päästa mind!"
31 Jeesus sirutas kohe käe, võttis temast kinni ja ütles talle: „Miks sa kahtlesid, sa nõdrausuline?"
32 Ja kui nad astusid paati, rauges tuul. 33 Paadisolijad aga ülistasid Jeesust, öeldes: „Tõesti, sina oled Jumala Poeg!"
34 Kui nad olid ületanud järve, tulid nad maale Genneesaretis. 35 Ja kui selle paiga mehed Jeesuse ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümbruskonda ja tema juurde toodi kõik haiged. 36 Need anusid teda, et nad saaksid puudutada kasvõi tema kuuepalistust. Ja kes iganes teda puudutasid, said terveks.