Jésus en Galilée. Multiplication des pains
1 Après cela, Jésus s’en alla de l’autre côté de la mer de Galilée, de Tibériade. 2 Une grande foule le suivait, parce qu’elle voyait les miracles qu’il opérait sur les malades. 3 Jésus monta sur la montagne, et là il s’assit avec ses disciples. 4 Or, la Pâque était proche, Ex 12:18.Lé 23:5,7.No 28:16.De 16:1.la fête des Juifs. 5 Mt 14:14.Mc 6:34.Lu 9:13.Ayant levé les yeux, et voyant qu’une grande foule venait à lui, Jésus dit à Philippe: Où achèterons-nous des pains, pour que ces gens aient à manger?6 Il disait cela pour l’éprouver, car il savait ce qu’il allait faire. 7 Philippe lui répondit: Les pains qu’on aurait pour deux cents deniers ne suffiraient pas pour que chacun en reçût un peu. 8 Un de ses disciples, André, frère de Simon Pierre, lui dit: 9 Il y a ici un jeune garçon qui a cinq pains d’orge et deux poissons; 2 R 4:43.mais qu’est-ce que cela pour tant de gens? 10 Jésus dit: Faites-les asseoir. Il y avait dans ce lieu beaucoup d’herbe. Ils s’assirent donc, au nombre d’environ cinq mille hommes. 11 Jésus prit les pains, 1 S 9:13.rendit grâces, et les distribua à ceux qui étaient assis; il leur donna de même des poissons, autant qu’ils en voulurent. 12 Lorsqu’ils furent rassasiés, il dit à ses disciples: Ramassez les morceaux qui restent, afin que rien ne se perde.13 Ils les ramassèrent donc, et ils remplirent douze paniers avec les morceaux qui restèrent des cinq pains d’orge, après que tous eurent mangé. 14 Ces gens, ayant vu le miracle que Jésus avait fait, disaient: Lu 7:16;24:19.Jn 4:19.Celui-ci est vraiment le prophète qui doit venir dans le monde. 15 Et Jésus, sachant qu’ils allaient venir l’enlever pour le faire roi, se retira de nouveau sur la montagne, lui seul.
Jésus marche sur les eaux
16 Mt 14:23.Mc 6:47.Quand le soir fut venu, ses disciples descendirent au bord de la mer. 17 Étant montés dans une barque, ils traversaient la mer pour se rendre à Capernaüm. Il faisait déjà nuit, et Jésus ne les avait pas encore rejoints. 18 Il soufflait un grand vent, et la mer était agitée. 19 Après avoir ramé environ vingt-cinq ou trente stades, ils virent Jésus marchant sur la mer et s’approchant de la barque. Et ils eurent peur. 20 Mais Jésus leur dit: C’est moi; n’ayez pas peur!21 Ils voulaient donc le prendre dans la barque, et aussitôt la barque aborda au lieu où ils allaient.
Le pain de vie. Abandon de quelques disciples
22 La foule qui était restée de l’autre côté de la mer avait remarqué qu’il ne se trouvait là qu’une seule barque, et que Jésus n’était pas monté dans cette barque avec ses disciples, mais qu’ils étaient partis seuls. 23 Le lendemain, comme d’autres barques étaient arrivées de Tibériade près du lieu où ils avaient mangé le pain après que le Seigneur eut rendu grâces, 24 les gens de la foule, ayant vu que ni Jésus ni ses disciples n’étaient là, montèrent eux-mêmes dans ces barques et allèrent à Capernaüm à la recherche de Jésus. 25 Et l’ayant trouvé au-delà de la mer, ils lui dirent: Rabbi, quand es-tu venu ici? 26 Jésus leur répondit: En vérité, en vérité, je vous le dis, vous me cherchez, non parce que vous avez vu des miracles, mais parce que vous avez mangé des pains et que vous avez été rassasiés.
27 Jn 3:16;4:14;6:40,54.Travaillez, non pour la nourriture qui périt, mais pour celle qui subsiste pour la vie éternelle, et que le Fils de l’homme vous donnera;Mt 3:17;17:5.Mc 1:11;9:7.Lu 3:22;9:35.Jn 1:33;5:37;8:18.2 Pi 1:17.car c’est lui que le Père, que Dieu a marqué de son sceau.28 Ils lui dirent: Que devons-nous faire, pour faire les œuvres de Dieu? 29 Jésus leur répondit: 1 Jn 3:23.L’œuvre de Dieu, c’est que vous croyiez en celui qu’il a envoyé.30 Quel Mt 12:38;16:1.Mc 8:11.Lu 11:29.1 Co 1:22.miracle fais-tu donc, lui dirent-ils, afin que nous le voyions, et que nous croyions en toi? Que fais-tu? 31 Ex 16:4,14.No 11:7.Nos pères ont mangé la manne dans le désert, selon ce qui est écrit:
Ps 78:24.1 Co 10:3.Il leur donna le pain du ciel à manger.
32 Jésus leur dit: En vérité, en vérité, je vous le dis, Moïse ne vous a pas donné le pain du ciel, mais mon Père vous donne le vrai pain du ciel;
33 car le pain de Dieu, c’est celui qui descend du ciel et qui donne la vie au monde.34 Ils lui dirent: Seigneur, donne-nous toujours ce pain. 35 Jésus leur dit: Je suis le pain de vie.És 55:1.Jn 4:14;7:37.Celui qui vient à moi n’aura jamais faim, et celui qui croit en moi n’aura jamais soif.
36 Mais, je vous l’ai dit, vous m’avez vu, et vous ne croyez point.37 Tous ceux que le Père me donne viendront à moi, et je ne mettrai pas dehors celui qui vient à moi;38 car je suis descendu du ciel pour faire,Mt 26:39.Mc 14:36.Lu 22:42.Jn 5:30.non ma volonté, mais la volonté de celui qui m’a envoyé.39 Or, la volonté de celui qui m’a envoyé, c’est que je ne perde rienJn 10:28;17:12;18:9.de tout ce qu’il m’a donné, mais que je le ressuscite au dernier jour.40 La volonté de mon Père,Jn 3:16;4:14;6:27,54.c’est que quiconque voit le Fils et croit en lui ait la vie éternelle; et je le ressusciterai au dernier jour.41 Les Juifs murmuraient à son sujet, parce qu’il avait dit: Je suis le pain qui est descendu du ciel. 42 Et ils disaient: Mt 13:55.Mc 6:3.N’est-ce pas là Jésus, le fils de Joseph, celui dont nous connaissons le père et la mère? Comment donc dit-il: Je suis descendu du ciel? 43 Jésus leur répondit: Ne murmurez pas entre vous.
44 Ca 1:4.Jn 6:65.Nul ne peut venir à moi, si le Père qui m’a envoyé ne l’attire; et je le ressusciterai au dernier jour.45 Il est écrit dans les prophètes:És 45:13.Jé 31:33.Hé 8:10;10:16.Ils seront tous enseignés de Dieu. Ainsi quiconque a entendu le Père et a reçu son enseignement vient à moi.46 Mt 11:27.Lu 10:22.Jn 1:18;7:29;8:19.C’est que nul n’a vu le Père, sinon celui qui vient de Dieu; celui-là a vu le Père.47 En vérité, en vérité, je vous le dis,Jn 3:16,36.celui qui croit en moi a la vie éternelle.48 Je suis le pain de vie.49 Ex 16:4.No 11:7.Ps 78:24.Vos pères ont mangé la manne dans le désert, et ils sont morts.50 C’est ici le pain qui descend du ciel, afin que celui qui en mange ne meure point.51 Je suis le pain vivant qui est descendu du ciel.Jn 11:26.Si quelqu’un mange de ce pain, il vivra éternellement;Hé 10:5,10.et le pain que je donnerai, c’est ma chair, que je donnerai pour la vie du monde.52 Là-dessus, les Juifs disputaient entre eux, disant: Jn 3:9.Comment peut-il nous donner sa chair à manger? 53 Jésus leur dit: En vérité, en vérité, je vous le dis, si vous ne mangez la chair du Fils de l’homme, et si vous ne buvez son sang, vous n’avez point la vie en vous-mêmes.
54 Jn 3:16;4:14;6:27,40.Celui qui mange ma chair et qui boit mon sang a la vie éternelle; et je le ressusciterai au dernier jour.55 Car ma chair est vraiment une nourriture, et mon sang est vraiment un breuvage.56 Celui qui mange ma chair et qui boit mon sang demeure en moi, et je demeure en lui.57 Comme le Père qui est vivant m’a envoyé, et que je vis par le Père, ainsi celui qui me mange vivra par moi.58 C’est ici leJn 3:13.pain qui est descendu du ciel. Il n’en est pas comme de vos pères qui ont mangé la manne et qui sont morts: celui qui mange ce pain vivra éternellement.59 Jésus dit ces choses dans la synagogue, enseignant à Capernaüm.
Confession de Pierre
60 Plusieurs de ses disciples, après l’avoir entendu, dirent: Cette parole est dure; qui peut l’écouter? 61 Jésus, sachant en lui-même que ses disciples murmuraient à ce sujet, leur dit: Cela vous scandalise-t-il?
62 EtMc 16:19.Lu 24:50.Jn 3:13.Ac 1:9.Ép 4:8.si vous voyez le Fils de l’homme monter où il était auparavant?…63 2 Co 3:6.C’est l’esprit qui vivifie; la chair ne sert de rien. Les paroles que je vous ai dites sont esprit et vie.64 Mais il en est parmi vous quelques-uns qui ne croient point.Jn 2:25.Car Jésus savait dès le commencement qui étaient ceux qui ne croyaient point, Jn 13:11.et qui était celui qui le livrerait. 65 Et il ajouta: Jn 6:44.C’est pourquoi je vous ai dit que nul ne peut venir à moi, si cela ne lui a été donné par le Père.66 Dès ce moment, plusieurs de ses disciples se retirèrent, et ils n’allaient plus avec lui. 67 Jésus donc dit aux douze: Et vous, ne voulez-vous pas aussi vous en aller?68 Simon Pierre lui répondit: Seigneur, à qui irions-nous? Tu as les paroles de la Ac 5:20.vie éternelle. 69 Et nous avons cru et nous avons connu Mt 16:16.Mc 8:29.Lu 9:20.Jn 11:27.que tu es le Christ, le Saint de Dieu. 70 Jésus leur répondit: Lu 6:13.N’est-ce pas moi qui vous ai choisis, vous les douze? Et l’un de vous est un démon!71 Il parlait de Judas Iscariot, fils de Simon; car c’était lui qui devait le livrer, lui, l’un des douze.
Viie tuhande toitmine
1 Pärast seda läks Jeesus teisele poole Galilea merd (ehk Tibeeria merd). 2 Talle järgnes suur rahvahulk, sest nad olid näinud tunnustähti, mida ta oli haigeid tervendades teinud. 3 Jeesus aga läks üles mäeseljale ja istus seal koos oma jüngritega maha. 4 Juutide paasapühad olid lähedal.
5 Kui ta nüüd ringi vaatas, nägi ta suurt rahvahulka enda poole tulemas, ja Jeesus küsis Filippuselt: „Kust peaksime me leiba ostma, et neile süüa anda?" 6 Kuid seda küsis Jeesus, et teda proovile panna, sest ta teadis, mida ta kavatses teha.
7 Filippus vastas: „Isegi kui me ostaksime leiba kasvõi kahesaja teenari6:7 Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk, nii et see oleks olnud rohkem kui kellegi poole aasta palk. eest, ei jätkuks igaühele ikka üht suutäitki."
8 Siis ütles teine jünger, Siimon Peetruse vend Andreas: 9 „Siin on poisike, kellel on viis odrakakku ja kaks kala. Aga kui kauaks sellest sellise rahvahulga jaoks jagub?"
10 „Seadke inimesed istuma!" käskis Jeesus. Kõik istusidki maha haljale rohule; ainuüksi mehi oli kokku umbes viis tuhat. 11 Siis võttis Jeesus leivad, tänas Jumalat ning jagas inimestele nii palju, kui nad soovisid. Samamoodi tegi ta kaladega.
12 Kui kõigil said kõhud täis, ütles Jeesus jüngritele: „Korjake ülejääk kokku, et midagi raisku ei läheks!" 13 Siis nad korjasid viiest odraleivast ülejäänud palukesed kokku ja said kaksteist korvitäit.
14 Pärast seda, kui inimesed nägid Jeesuse antud tunnustähte, hakkasid nad rääkima: „Tõesti, tema on see prohvet, kes on siia maailma tulnud." 15 Jeesus aga teadis, et rahvas tahab tulla ja teda vägisi kuningaks teha. Seepärast pöördus ta üksi tagasi mägedesse.
Jeesus kõnnib vee peal
16 Kui õhtu kätte jõudis, läksid jüngrid alla järve äärde, 17 astusid paati ning sõitsid üle järve Kapernauma. Väljas oli juba pime ja Jeesus ei olnud tulnud nende juurde. 18 Puhus kõva tuul ja tõusid tormilained. 19 Olles sõudnud kolm või neli miili, nägid jüngrid Jeesust järvel kõndimas ja paadile lähenemas, ning neid haaras hirm. 20 „See olen mina," hüüdis Jeesus, „ärge kartke!" 21 Nad kutsusid ta paati, ja kohe oligi paat kaldal, kuhu nad olid tahtnud jõuda.
22 Järgmisel päeval sai teisele poole järve jäänud rahvahulk teada, et kaldal oli olnud ainult üks paat, kuid Jeesus ei olnud läinud sellesse koos jüngritega, vaid jüngrid olid lahkunud ilma temata. 23 Siis maabusid mõned teised paadid Tibeeriast selle paiga lähedal, kus nad olid söönud Issanda õnnistatud leiba. 24 Kui nüüd inimesed nägid, et Jeesust ega ta jüngreid seal ei olnud, astusid nad paatidesse ja sõitsid teda Kapernauma otsima.
Jeesus – eluleib
25 Nad leidsid ta järve teiselt kaldalt ja küsisid: „Rabi, millal sina siia tulid?"
26 „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile," vastas Jeesus, „te ei otsi mind mitte sellepärast, et nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja saite kõhud täis! 27 Ärge töötage toidu nimel, mis rikneb, vaid hankige toitu, mis säilib igaveseks eluks – mida Inimese Poeg teile annab. Sest tema peale on Jumal Isa pannud oma heakskiidu pitseri."
28 „Mida me peame tegema, et meie teod oleksid Jumalale meelepärased?" küsisid nad temalt.
29 „Jumalale meelepärane tegu on see," vastas Jeesus, „et te usute sellesse, kelle tema on läkitanud."
30 Nemad ütlesid: „Millise tunnustähe sa meile annad, et me võiksime sind uskuda? Mis teo sa teed? 31 Meie esivanemad sõid kõrbes mannat, nagu Pühakirjas öeldakse: „Ta andis neile taevast leiba süüa." "
32 „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile," vastas Jeesus, „mitte Mooses ei andnud teile taevast leiba, vaid minu Isa; tema annab teile ka nüüd tõelise leiva taevast. 33 Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu."
34 Siis ütlesid nad talle: „Issand, anna meile alati seda leiba!"
35 „Mina olengi eluleib," vastas Jeesus. „Kes tuleb minu juurde, ei tunne iial nälga; kes usub minusse, ei tunne iial janu. 36 Aga ma ju ütlesin, te olete mind näinud, kuid siiski te ei usu. 37 Kõik, kelle Isa mulle annab, tulevad minu juurde, ja seda, kes minu juurde tuleb, ei tõuka ma ära. 38 Sest mina ei ole tulnud taevast, et teha oma tahtmist, vaid oma Läkitaja tahtmist. 39 Ent minu Läkitaja tahtmine on see, et ma ei kaotaks ühtki neist, keda tema on mulle andnud, vaid tõstaksin nad üles viimasel päeval. 40 Sest minu Isa tahtmine on, et igaühel, kes näeb Poega ja usub temasse, oleks igavene elu. Ja mina tõstan nad üles viimasel päeval."
41 Siis hakkasid juudid tema üle nurisema, kuna ta oli öelnud: „Mina olen taevast tulnud leib." 42 Nad ütlesid: „Eks see ole ju Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis nüüd ütleb „Mina olen taevast alla tulnud"?"
43 Jeesus vastas neile: „Lõpetage see omavaheline nurisemine! 44 Keegi ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, minu Läkitaja; ning mina tõstan ta üles viimasel päeval. 45 Prohvetite raamatutes on kirjutatud: „Siis õpetab neid kõiki Jumal." Kõik, kes on kuulnud Isa ja temalt õppinud, tulevad minu juurde. 46 Mitte keegi pole Isa näinud peale selle, kes on tulnud Jumala juurest – tema on Isa näinud. 47 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu! 48 Mina olen eluleib. 49 Teie esivanemad sõid kõrbes mannat, aga surid siiski. 50 See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene seda sööks ega sureks. 51 Mina olen taevast tulnud elav leib. Kes seda leiba sööb, elab igavesti. Leib, mille mina annan selleks, et maailm võiks elada, on minu liha."
52 Siis puhkes kuulajate seas äge vaidlus. „Kuidas saab see mees anda meile süüa oma liha?" küsisid nad.
53 Jeesus aga vastas neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, siis teis ei ole elu. 54 Kes sööb minu liha ja joob minu verd, sellel on igavene elu, ja mina äratan ta üles viimasel päeval. 55 Sest minu liha on tõeline söök ja minu veri on tõeline jook. 56 Kes sööb minu liha ja joob minu verd, jääb minusse, ja mina jään temasse. 57 Nii nagu Isa on mind saatnud ja ma elan Isa pärast, elab minu pärast see, kes minust sööb. 58 See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. Teie esivanemad sõid mannat ja surid, aga kes iganes seda leiba sööb, elab igavesti." 59 Nii õpetas Jeesus Kapernauma sünagoogis.
Paljud loobuvad järgimast Jeesust
60 Seda kuuldes ütlesid paljud ta jüngritest: „See õpetus on raske. Kes suudab seda vastu võtta?"
61 Jeesus teadis, et jüngrid nurisevad tema üle, ning ütles neile: „Kas teid pahandab see, mida ma rääkisin? 62 Mis te veel siis teete, kui te näete Inimese Poega minevat üles sinna, kus ta oli kõigepealt? 63 Vaim on see, kes annab elu. Lihast ei ole abi. Sõnad, mis ma teile rääkisin, on täis Vaimu ja elu. 64 Kuid teie seas on mõned, kes ei usu." Sest Jeesus teadis ju algusest peale, kes temasse ei usu ja kes ta lõpuks ära annab. 65 Ta ütles veel: „Seepärast ma ütlesingi teile, et keegi ei saa tulla minu juurde, kui seda ei ole talle andnud Isa."
66 Sellest ajast alates pöörasid paljud jüngrid talle selja ja loobusid talle järgnemast.
67 Siis küsis Jeesus oma kaheteistkümnelt: „Kas teiegi tahate lahkuda?"
68 Talle vastas Siimon Peetrus: „Issand, kelle juurde oleks meil minna? Sinul on igavese elu sõnad! 69 Me usume ja teame, et sina oled Jumala Püha."
70 Jeesus vastas neile: „Eks valinud ju mina teid kahtteistkümmet. Aga üks teie seast on kurat." 71 Seda ütles ta Juudase, Siimon Iskarioti poja kohta, sest see, üks kaheteistkümnest, andis ta hiljem ära.