1 Ko koe ia, kōrerotia ngā mea e rite ana ki tō te whakaako ora. 2 Ko ngā kaumātua kia āta whakahaere i a rātou, kia tū kaumātua, kia whai whakaaro, kia ora te whakapono, te aroha, te manawanui.
3 Me ngā wāhine taikaumātua hoki, kia rite ngā tikanga ki ā te hunga e whakaaro ana ki te tapu, kia kaua e ngautuarā, kia kaua e riro hei pononga mā te wāina, kia whakaako i ngā mea pai; 4 kia meinga e rātou ngā wāhine taitamariki kia whai whakaaro, kia aroha ki ā rātou tāne, kia aroha ki ā rātou tamariki. 5 Kia whai whakaaro, kia tika, kia pukumahi i te kāinga, kia atawhai, kia ngohengohe ki ā rātou tāne, kei kōrerotia kinotia te kupu a te Atua.
6 Me whakahau atu hoki ngā taitamariki kia whai whakaaro. 7 I ngā mea katoa kia kitea koe he tauira mō ngā mahi pai; ko tāu whakaako kia tapatahi, kia tū kaumātua, 8 kia ora te kupu, kei taea te whakahē; kia whakamā ai te tangata tikanga kē, tē ai he mea e kōrerotia kinotia ai tātou e ia.
9 Ko ngā pononga kia ngohengohe ki ō rātou rangatira, kia whakamānawarekatia rātou i ngā mea katoa; kaua e whakahoki kupu; 10 kaua e kaiā, engari kia kitea he pai he nui tō rātou pono; kia ai rātou i ngā mea katoa hei whakapaipai i te whakaako a te Atua, a tō tātou Kaiwhakaora.
11 Kua puta mai hoki te aroha noa o te Atua e ora ai ngā tāngata katoa, 12 hei whakaako i a tātou, kia whakakāhoretia e tātou te karakiakore me ngā hiahia o te ao, kia noho whakaaro tātou, i runga anō i te tika, i te karakia pai, i tēnei ao; 13 me te tatari anō ki te mea whakahari e tūmanakohia atu nei, ki te putanga korōria mai o tō tātou Atua nui, o tō tātou Kaiwhakaora anō hoki, o Īhu Karaiti. 14 I tuku nei i a ia mō tātou, hei hoko i a tātou i roto i ngā kino katoa, hei horoi hoki i a tātou hei iwi māna ake, e ngākau nui ana ki ngā mahi pai.
15 Kōrerotia ēnei mea, whakahaua; kia nui tōu māia ki te riri i te hē. Kei whakahāwea tētahi ki a koe.
1 O teu ensinamento, porém, seja conforme à sã doutrina.
2 Os mais velhos sejam sóbrios, graves, prudentes, fortes na fé, na caridade, na paciência.
3 Assim também as mulheres de mais idade mostrem no seu exterior uma compostura santa, não sejam maldizentes nem intemperantes, mas mestras de bons conselhos.
4 Que saibam ensinar as jovens a amarem seus maridos, a quererem bem seus filhos,
5 a serem prudentes, castas, cuidadosas da casa, bondosas, submissas a seus maridos, para que a Palavra de Deus não seja desacreditada.
6 Exorta igualmente os moços a serem morigerados,
7 e mostra-te em tudo modelo de bom comportamento: pela integridade na doutrina, gravidade,
8 linguagem sã e irrepreensível, para que o adversário seja confundido, não tendo a dizer de nós mal algum.
9 Exorta os servos a que sejam submissos a seus senhores e atentos em agradar-lhes. Em lugar de reclamar deles
10 e defraudá-los, procurem em tudo testemunhar-lhes incondicional fidelidade, para que por todos seja respeitada a doutrina de Deus, nosso Salvador.
11 Manifestou-se, com efeito, a graça de Deus, fonte de salvação para todos os homens.
12 Veio para nos ensinar a renunciar à impiedade e às paixões mundanas e a viver neste mundo com toda sobriedade, justiça e piedade,
13 na expectativa da nossa esperança feliz, a aparição gloriosa de nosso grande Deus e Salvador, Jesus Cristo,
14 que se entregou por nós, a fim de nos resgatar de toda a iniquidade, nos purificar e nos constituir seu povo de predileção, zeloso na prática do bem.
15 Eis o que deves ensinar, pregar e defender com toda a autoridade. E que ninguém te menospreze!