He Wā mō ngā Mea Katoa
1 He tāima anō kua takoto mō ngā mea katoa, me te wā mō ngā meatanga katoa i raro i te rangi:
2 he wā e whānau ai, he wā e mate ai;
he wā e whakatō ai, he wā e hūtia ai te mea i whakatōkia;
3 he wā e patu ai, he wā e rongoā ai;
he wā e wāwāhi iho ai, he wā e hanga ake ai;
4 he wā e tangi ai, he wā e kata ai;
he wā e auē ai, he wā e kanikani ai;
5 he wā e ākiritia atu ai ngā kōhatu,
he wā e kohikohia ai ngā kōhatu,
he wā e awhi ai, he wā e kore ai e awhi;
6 he wā e rapu ai, he wā e ngaro ai;
he wā e tiaki ai, he wā e ākiri atu ai;
7 he wā e haehae ai, he wā e tuitui ai;
he wā e whakarongo puku ai, he wā e kōrero ai;
8 he wā e aroha ai, he wā e mauāhara ai;
he wā e whawhai ai, he wā e mau ai te rongo.
Te Mahi mai nā te Atua
9 He aha te pai ki te kaimahi i tāna mea i māuiui ai ia? 10 Kua kite ahau i te raruraru e hōmai ana e te Atua ki ngā tama a te tangata hei whakararu i a rātou. 11 I hangā e ia ngā mea katoa kia ātaahua i tōna wā anō; ā, i whakanohoia e ia te ao ki ō rātou ngākau, engari kia kaua te tangata e kite i tā te Atua mahi i mahi ai, mai i te tīmatanga ā taea noatia te mutunga. 12 E mōhio ana ahau kāhore he mea pai atu mō rātou i te ngākau hari, i te mahi i te pai i a rātou e ora ana; 13 ā, he mea hoki nā te Atua kia kai ngā tāngata katoa, kia inu, kia kite anō hoki i te pai o tō rātou māuiui katoa. 14 E mōhio ana ahau ko ngā mea katoa e hangā ana e te Atua, ka mau tonu ā ake ake; e kore tētahi mea e honoa mai, e kore anō hoki tētahi wāhi e tangohia atu. I meatia hoki e te Atua kia wehi ai ngā tāngata i tōna aroaro. 15 Ko tō mua mea koia anō tēnei ināianei; nā, ko te mea e puta mai ā mua kua puta noa ake; e rapua ana anō e te Atua te mea onamata.
He Tūkino i roto i te Ao
16 Nā, i kitea anō e ahau i raro i te rā, ko te wāhi o te whakawā i reira ia te kino, ā, ko te wāhi o te tika ko te kino i reira. 17 Ka mea ahau i roto i tōku ngākau, "Tērā e whakawākia e te Atua te tangata tika rāua ko te tangata kino; nō te mea kua takoto te wā i reira mō ngā meatanga katoa, mō ngā mahi katoa."
18 I mea ahau i roto i tōku ngākau, "Nā te mea mō ngā tama a te tangata, he mea nā te Atua hei whakaatu i a rātou, kia kite ai rātou he pērā noa iho rātou i te kararehe." 19 Ko te mea hoki e pā ana ki ngā tama a te tangata, e pā ana ki ngā kararehe; kotahi tonu te mea e pā ana ki a rātou; ko te matenga o tētahi rite tonu ki te matenga o tētahi. Āe rā, kotahi tonu anō manawa ō rātou katoa; kīhai hoki te tangata i hipa ake i te kararehe; he horihori hoki te katoa. 20 E haere ana te katoa ki te wāhi kotahi; nō te puehu nei te katoa, ka hoki anō te katoa ki te puehu. 21 Ko wai e mātau ana ki te wairua o te tangata, e haere ana rānei ki runga, ki te wairua rānei o te kararehe, mehemea rānei e heke iho ana ki raro ki te whenua?
22 Nā, ka kite ahau kāhore he pai nui atu i tēnei, arā kia koa te tangata ki āna mahi; ko te wāhi hoki tērā māna; mā wai ia e whakahoki mai, e mea kia kite i ngā mea e puta mai i muri i a ia?
1 천하에 범사가 기한이 있고 모든 목적이 이룰 때가 있나니 2 날 때가 있고 죽을 때가 있으며 심을 때가 있고 심은 것을 뽑을 때가 있으며 3 죽일 때가 있고 치료 시킬 때가 있으며 헐 때가 있고 세울 때가 있으며 4 울 때가 있고 웃을 때가 있으며 슬퍼할 때가 있고 춤출 때가 있으며 5 돌을 던져 버릴 때가 있고 돌을 거둘 때가 있으며 안을 때가 있고 안는 일을 멀리 할 때가 있으며 6 찾을 때가 있고 잃을 때가 있으며 지킬 때가 있고 버릴 때가 있으며 7 찢을 때가 있고 꿰맬 때가 있으며 잠잠할 때가 있고 말할 때가 있으며 8 사랑할 때가 있고 미워할 때가 있으며 전쟁할 때가 있고 평화할 때가 있느니라 9 일하는 자가 그 수고로 말미암아 무슨 이익이 있으랴 10 하나님이 인생들에게 노고를 주사 애쓰게 하신 것을 내가 보았노라 11 하나님이 모든 것을 지으시되 때를 따라 아름답게 하셨고 또 사람에게 영원을 사모하는 마음을 주셨느니라 그러나 하나님의 하시는 일의 시종을 사람으로 측량할 수 없게 하셨도다
12 사람이 사는 동안에 기뻐하며 선을 행하는 것보다 나은 것이 없는 줄을 내가 알았고 13 사람마다 먹고 마시는 것과 수고함으로 낙을 누리는 것이 하나님의 선물인 줄을 또한 알았도다 14 무릇 하나님의 행하시는 것은 영원히 있을 것이라 더 할 수도 없고 덜 할 수도 없나니 하나님이 이같이 행하심은 사람으로 그 앞에서 경외하게 하려 하심인 줄을 내가 알았도다 15 이제 있는 것이 옛적에 있었고 장래에 있을 것도 옛적에 있었나니 하나님은 이미 지난 것을 다시 찾으시느니라 16 내가 해 아래서 또 보건대 재판하는 곳에 악이 있고 공의를 행하는 곳에도 악이 있도다
17 내가 심중에 이르기를 의인과 악인을 하나님이 심판하시리니 이는 모든 목적과 모든 일이 이룰 때가 있음이라 하였으며 18 내가 심중에 이르기를 인생의 일에 대하여 하나님이 저희를 시험하시리니 저희로 자기가 짐승보다 다름이 없는 줄을 깨닫게 하려 하심이라 하였노라 19 인생에게 임하는 일이 짐승에게도 임하나니 이 둘에게 임하는 일이 일반이라 다 동일한 호흡이 있어서 이의 죽음 같이 저도 죽으니 사람이 짐승보다 뛰어남이 없음은 모든것이 헛됨이로다 20 다 흙으로 말미암았으므로 다 흙으로 돌아가나니 다 한 곳으로 가거니와 21 인생의 혼은 위로 올라가고 짐승의 혼은 아래 곧 땅으로 내려가는 줄을 누가 알랴 22 그러므로 내 소견에는 사람이 자기 일에 즐거워하는 것보다 나은 것이 없나니 이는 그의 분복이라 그 신후사를 보게 하려고 저를 도로 데리고 올 자가 누구이랴