Te Whakangārahu ki a Īhu
1 Ā, ka mutu ēnei kupu katoa a Īhu, ka mea ia ki āna ākonga, 2 "E mātau ana koutou kia rua ake rā ko te Kapenga, ā, ka tukua te Tama a te tangata kia rīpekatia."
3 Nā, ka whakamine ngā tohunga nui, ngā karaipi, me ngā kaumātua o te iwi, ki te whare o te tohunga nui, ko Kaiapa te ingoa, 4 ka whakatakoto tikanga nanakia e mau ai a Īhu, e whakamatea ai. 5 Otirā, i mea rātou, "Kauaka i te hākari, kei ngangau te iwi."
Ka Whakawahia a Īhu i Petani
6 Nā, i a Īhu i Petani i te whare o Haimona repera, 7 ka haere mai tētahi wahine ki a ia me te pouaka kōhatu, kī tonu i te hinu kakara utu nui, ā, ringihia ana ki runga ki tōna mātenga, i a ia e noho ana ki te kai. 8 Nō te kitenga ia o āna ākonga, ka riri, ka mea, "Hei aha tēnei maumau? 9 He nui hoki te utu me i hokona tēnei hinu kakara, ka hoatu ki te hunga rawakore."
10 Ā, i mōhio a Īhu, ka mea ki a rātou, "He aha tā koutou e whakapāwerawera i te wahine nei? He mahi pai hoki tāna i mea nei ki ahau. 11 Kei a koutou tonu hoki te hunga rawakore i ngā wā katoa; tēnā ko ahau e kore e noho tonu ki a koutou. 12 I ringihia ai hoki tēnei hinu kakara ki tōku tinana, he mea mō tōku tanumanga. 13 He pono tāku e mea nei ki a koutou, Ko ngā wāhi o te ao katoa e kauwhautia ai tēnei rongopai, ka kōrerotia anō tā tēnei wahine i mea ai, hei whakamahara ki a ia."
Ka Whakaae a Hūrā ki te Tuku i a Īhu
14 Kātahi, ka haere tētahi o te tekau mā rua, ko Hūrā Ikariote te ingoa, ki ngā tohunga nui, 15 ka mea, "He aha tā koutou e pai ai kia hōmai ki ahau, ā, māku ia e tuku ki a koutou?" Ā, ka pāunatia e rātou e toru tekau hiriwa ki a ia. 16 Ā, nō reira mai anō ia i rapu ai i te wā pai e tukua ai ia.
Ka Kainga e Īhu te Kapenga i te Taha i Āna Ākonga
17 Nā, i te rā tuatahi o te Taro Rēwenakore, ka haere ngā ākonga ki a Īhu, ka mea ki a ia, "Ko hea tāu e pai ai kia takā e mātou te Kapenga hei kai māu?"
18 Nā, ka mea ia, "Haere ki te pā, ki a mea, ka kī atu ki a ia, ‘E mea ana te Kaiwhakaako, Ka tata tōku tāima; hei a koe mātou ko āku ākonga mea ai i te Kapenga.’ "
19 Ā, meatia ana e ngā ākonga tā Īhu i whakarite ai ki a rātou; takā ana e rātou te Kapenga.
20 Ka ahiahi, ka noho ia me te tekau mā rua. 21 Ā, i a rātou e kai ana, ka mea ia, "He pono tāku e mea nei ki a koutou, mā tētahi o koutou ahau e tuku."
22 Ā, pōuri noa iho rātou, ka anga, ka kōrero takitahi ki a ia, "Ko ahau rānei, e te Ariki?"
23 Ā, ka whakahoki ia, ka mea, "Ko te tangata, e toutou tahi nei ō māua ringa ki te rīhi, māna ahau e tuku. 24 E haere ana hoki te Tama a te tangata, e pērā ana me te mea i tuhituhia mōna. Otiia, auē te mate mō te tangata e tukua ai te Tama a te tangata! He pai mō taua tangata me i kaua ia e whānau."
25 Kātahi a Hūrā, tōna kaituku, ka oho ake, ka mea, "E te Kaiwhakaako, ko ahau rānei?"
Anō rā ko ia ki a ia, "Kua kōrerotia nā e koe."
Te Hapa a te Ariki
26 Ā, i a rātou e kai ana, ka mau a Īhu ki te taro, ā, ka mutu te whakapai, ka whawhati. Ka hoatu ki ngā ākonga, ka mea, "Tangohia, kainga; ko tōku tinana tēnei."
27 Nā, ka mau ia ki te kapu, ā, ka mutu te whakawhetai, ka hoatu ki a rātou, ka mea, "Inumia tētahi wāhi o tēnei e koutou katoa. 28 Ko ōku toto hoki ēnei, ko o te kawenata hou, e whakahekea ana mō te tini, hei murunga hara. 29 Nā, ko tāku kupu tēnei ki a koutou, e kore ahau e inu i tēnei hua o te wāina ā mua ake nei, kia taea rā anō taua rā e inumia houtia ai e tātou i te rangatiratanga o tōku Matua."
30 Ā, nō ka mutu tā rātou hīmene, ka haere ki Maunga Ōriwa.
Ka Poropiti a Īhu i Whakakāhore a Pita
31 Kātahi, a Īhu ka mea ki a rātou, "Ka hē katoa koutou ki ahau i tēnei pō, kua oti hoki te tuhituhi:
‘Ka patua e ahau te hēpara,
ā, ka whakamararatia ngā hipi o te kāhui.’
32 Otirā, muri iho i tōku aranga, ka haere ahau i mua i a koutou ki Karirī."
33 Nā, ka whakahoki a Pita, ka mea ki a ia, "Ahakoa hē noa te katoa ki a koe, e kore rawa ahau e hē."
34 Ka mea a Īhu ki a ia, "He pono tāku e mea nei ki a koe, ko tēnei pō anō, i te mea kāhore anō i tangi noa te tīkaokao, ka toru āu whakakāhoretanga i ahau."
35 Ka mea a Pita ki a ia, "Ahakoa kua takoto te tikanga kia mate tahi tāua, e kore ahau e whakakāhore i a koe." I pērā anō te kī a ngā ākonga katoa.
Ka Īnoi a Īhu i Kehemane
36 Kātahi, ka haere rātou ko Īhu ki tētahi wāhi, tōna ingoa nei ko Kehemane, ā, ka mea ia ki āna ākonga, "Hei konei koutou noho ai, kia haere ahau ki kōina īnoi ai." 37 Nā, ka mau ia ki a Pita rātou ko ngā tama tokorua a Heperi, ā, ka tīmata te pōuri, te tūmatatenga. 38 Nā, ka mea ia ki a rātou, "Kī tonu tōku wairua i te pōuri, tata pū ki te mate; hei konei koutou noho ai, kia mataara tahi tātou."
39 Ā, haere ana ia ki tahaki tata atu, ka takoto tāpapa, ka īnoi, ka mea, "E tōku Matua, ki te mea e āhei, kia pahemo atu tēnei kapu i ahau; otirā, kaua e waiho i tāku e pai ai, engari, i tāu."
40 Ā, ka haere ia ki āna ākonga, rokohanga atu e moe ana, nā, ka mea ia ki a Pita, "Ha, ko tā koutou tēnei, tē mataara tahi tātou kia kotahi hāora? 41 Kia mataara me te īnoi, kei uru ki te whakamātautauranga. He hihiko te wairua, ko te kikokiko ia he ngoikore."
42 Ka haere atu anō ia, ko te rua o ōna hokinga, ka īnoi, ka mea, "E tōku Matua, ki te kore e āhei kia pahemo atu tēnei kapu i ahau, ā, me inu anō e ahau, waiho i tāu i pai ai." 43 Ko tōna haerenga mai anō, nā, rokohanga mai e moe ana anō rātou; i taimaha hoki ō rātou kanohi.
44 Nā, ka waiho anō rātou e ia, ā, haere ana anō, ka īnoi, ko te toru o ngā īnoinga, me te whakahua i taua kupu anō. 45 Kātahi, ia ka haere ki āna ākonga, ka mea ki a rātou, "Moe tonu, takoto mārie. Nā, ka tata te hāora, ka tukua te Tama a te tangata ki ngā ringa o te hunga hara. 46 Maranga, ka haere tātou. Nanā, ka tata te kaituku i ahau."
Te Hopukanga o Īhu
47 Ā, i a ia anō e kōrero ana, nā, ka tae mai a Hūrā, tētahi o te tekau mā rua, he tini hoki ngā tāngata i a ia, me ngā hoari, me ngā patu, he mea tono mai nā ngā tohunga nui, nā ngā kaumātua o te iwi. 48 Kua oti hoki tētahi tohu te whakarite ki a rātou e tōna kaituku, i mea ia, "Nā, ko tāku tangata e kihi ai, koia tēnā; hopukia."
49 Nā, tika tonu ia ki a Īhu, ka mea, "Tēnā koe, e te Kaiwhakaako!" ā, kihi ana i a ia.
50 Nā, ka mea a Īhu ki a ia, "E hoa, meinga tāu i haere mai ai ki te mahi."
Me i reira ka haere mai rātou, ka pā ō rātou ringa ki a Īhu, ā, hopukia ana ia. 51 Nā, ka totoro te ringa o tētahi o ngā hoa o Īhu, ā, unuhia ana tāna hoari, ka hāua iho te pononga a te tino tohunga, tapahia ana tōna taringa.
52 Kātahi, ka mea a Īhu ki a ia, "Whakahokia iho tāu hoari ki tōna pūkoro; ka mate hoki i te hoari te hunga hāpai hoari. 53 E hua koe e kore e āhei i ahau āianei te īnoi ki tōku Matua, ā, e hōmai e ia ki ahau he anahera maha atu i ngā rihiona kotahi tekau mā rua? 54 Nei rā, mā te aha ka rite ai tā ngā karaipiture, arā, ko tēnei kia meatia?"
55 I taua wā, ka mea a Īhu ki ngā mano, "He tāhae ahau i haere mai ai koutou me ngā hoari me ngā patu ki te hopu i ahau? I a koutou ahau e noho ana i te temepara, e ako ana i tēnā rā, i tēnā rā, ā, kīhai koutou i hopu i ahau. 56 Nā, i meatia tēnei katoa hei whakarite mō ngā karaipiture a ngā poropiti."
Nā, ka whakarere ngā ākonga katoa i a ia, ā, oma ana.
Ko Īhu i te Aroaro o te Rūnanga
57 Kātahi, ka kawea a Īhu e ngā kaihopu ki te whare o Kaiapa, o te tino tohunga, i reira hoki ngā karaipi me ngā kaumātua e huihui ana. 58 Ko Pita ia i aru i a ia i tawhiti ki te marae o te tino tohunga, ā, tomo atu ana, noho tahi ana me ngā kaimahi, kia kite i te mutunga.
59 Nā, ka rapu ngā tohunga nui, me ngā kaumātua, me te rūnanga katoa, ki te whakapae teka mō Īhu, kia mate ai ia. 60 Heoi, kīhai i kitea; ahakoa he tokomaha ngā kaiwhakapae teka i haere mai. Muri iho ka puta ngā kaiwhakapae teka tokorua, 61 ka kī, "I mea ia, ‘E taea e ahau te whakahoro te whare tapu o te Atua, ā, kia toru ngā rā ka oti i ahau te hanga.’ "
62 Nā, kua whakatika te tino tohunga, ka mea ki a ia, "Kāhore āu kupu? He aha tā ēnei e whakaatu nei mōu?" 63 Heoi, kīhai a Īhu i kuihi. Nā, ka kī anō te tino tohunga, ka mea ki a ia, "Ko te Atua ora tāku whakaoati mōu, nā, kōrero mai ki a mātou, ko te Karaiti rānei koe, ko te Tama a te Atua?"
64 Ka mea a Īhu ki a ia, "Kua kōrerotia mai nā e koe. Otirā, tēnei anō tāku kupu ki a koutou, ‘Tēnei ake ka kite koutou i te Tama a te tangata e noho ana ki matau o te kaha, e haere mai ana i runga i ngā kapua o te rangi.’ "
65 Kātahi, ka haehae te tino tohunga i ōna kākahu, ka mea, "Kua kohukohu! Hei aha atu mā tātou ngā kaiwhakaatu? Nā, kua rongo nei koutou i tāna kohukohu. 66 E pēhea ana ō koutou whakaaro?"
Nā, ka whakahoki rātou, ka mea, "Ka tika kia mate."
67 Nā, ka tuwhaina tōna mata e rātou, ka kurua ia; ko ētahi i papaki i a ia, 68 i mea, "Poropiti ki a mātou, e te Karaiti! Nā wai koe i papaki?"
Ka Whakakāhorengia a Īhu e Pita
69 Nā, i waho a Pita e noho ana, i te marae; ā, ka haere mai tētahi kōtiro ki a ia, ka mea, "Ko koe hoki i a Īhu o Karirī."
70 Otirā, ka whakakāhore ia i te aroaro o rātou katoa, ka mea, "Kāhore ahau e mōhio ki tāu e kī mai nā."
71 Ā, ka puta atu ia ki waho ki te whakamahau, ka kite anō tētahi atu kōtiro i a ia, ā, ka mea tērā ki te hunga i reira, "I a Īhu anō o Nahareta tēnei."
72 Ā, ka whakakāhore anō ia, me te oati anō, "Kāhore ahau e mōhio ki tēnā tangata."
73 Ā muri tata iho, ka haere mai te hunga e tū ana, ka mea ki a Pita, "Koia anō, ko koe tētahi o rātou; nā tōu reo koe i whakaatu."
74 Kātahi ia, ka tīmata te kanga, te oati, "Kāhore rawa ahau e mōhio ki tēnā tangata!"
Ā, tangi tonu iho te tīkaokao, 75 nā, ka mahara a Pita ki tā Īhu kupu i mea ai ki a ia, "E kore e tangi te tīkaokao, ka toru āu whakakāhoretanga i ahau." Nā, haere ana ia ki waho, ā, nui atu tōna tangi.
Histoire de la passion. Complot contre Jésus
1 Lorsque Jésus eut achevé tous ces discours, il dit à ses disciples:
2 Mc 14:1.Lu 22:1.Jn 13:1.Vous savez que la Pâque a lieu dans deux jours, et que le Fils de l’homme sera livré pour être crucifié.3 Ps 2:2.Jn 11:47.Ac 4:27.Alors les principaux sacrificateurs et les anciens du peuple se réunirent dans la cour du souverain sacrificateur, appelé Caïphe; 4 et ils délibérèrent sur les moyens d’arrêter Jésus par ruse, et de le faire mourir. 5 Mais ils dirent: Que ce ne soit pas pendant la fête, afin qu’il n’y ait pas de tumulte parmi le peuple.
Parfum répandu sur la tête de Jésus à Béthanie
6 Comme Jésus était à Béthanie, dans la maison de Simon le lépreux, 7 Mc 14:3.Lu 7:37.Jn 11:2;12:3.une femme s’approcha de lui, tenant un vase d’albâtre, qui renfermait un parfum de grand prix; et, pendant qu’il était à table, elle répandit le parfum sur sa tête. 8 Les disciples, voyant cela, s’indignèrent, et dirent: A quoi bon cette perte? 9 On aurait pu vendre ce parfum très cher, et en donner le prix aux pauvres. 10 Jésus, s’en étant aperçu, leur dit: Pourquoi faites-vous de la peine à cette femme? Elle a fait une bonne action à mon égard;
11 De 15:11.Mc 14:7.Jn 12:8.car vous avez toujours des pauvres avec vous, mais vous ne m’avez pas toujours.12 En répandant ce parfum sur mon corps, elle l’a fait pour ma sépulture.13 Je vous le dis en vérité, partout où cette bonne nouvelle sera prêchée, dans le monde entier, on racontera aussi en mémoire de cette femme ce qu’elle a fait.
Trahison de Judas
14 Mc 14:10.Lu 22:4.Alors l’un des douze, appelé Judas Iscariot, alla vers les principaux sacrificateurs, 15 et dit: Que voulez-vous me donner, et je vous le livrerai? Et ils lui payèrent Za 11:12.trente pièces d’argent. 16 Depuis ce moment, il cherchait une occasion favorable pour livrer Jésus.
Célébration de la Pâque et institution de la sainte cène
17 Mc 14:12.Lu 22:7.Le premier jour Ex 12:17.des pains sans levain, les disciples s’adressèrent à Jésus, pour lui dire: Où veux-tu que nous te préparions le repas de la Pâque? 18 Il répondit: Allez à la ville chez un tel, et vous lui direz: Le maître dit: Mon temps est proche; je ferai chez toi la Pâque avec mes disciples.19 Les disciples firent ce que Jésus leur avait ordonné, et ils préparèrent la Pâque. 20 Mc 14:17.Lu 22:14.Jn 13:21.Le soir étant venu, il se mit à table avec les douze. 21 Pendant qu’ils mangeaient, il dit: Je vous le dis en vérité,Ac 1:17.l’un de vous me livrera.22 Ils furent profondément attristés, et chacun se mit à lui dire: Est-ce moi, Seigneur? 23 Il répondit: Ps 41:10.Lu 22:21.Jn 13:18.Celui qui a mis avec moi la main dans le plat, c’est celui qui me livrera.
24 Le Fils de l’homme s’en va, selon ce qui est écrit de lui. Mais malheur à l’homme par qui le Fils de l’homme est livré! Mieux vaudrait pour cet homme qu’il ne fût pas né.25 Judas, qui le livrait, prit la parole et dit: Est-ce moi, Rabbi? Jésus lui répondit: Tu l’as dit.
26 Mc 14:22.Lu 22:19.1 Co 11:23.Pendant qu’ils mangeaient, Jésus prit du pain; et, après avoir rendu grâces, il le rompit, et le donna aux disciples, en disant: Prenez, mangez, ceci est mon corps.27 Il prit ensuite une coupe; et, après avoir rendu grâces, il la leur donna, en disant: Buvez-en tous;
28 car ceci est mon sang,Ex 24:8.le sang de l’alliance, qui est répandu pour plusieurs, pour la rémission des péchés.29 Je vous le dis, je ne boirai plus désormais de ce fruit de la vigne, jusqu’au jour où j’en boirai du nouveau avec vous dans le royaume de mon Père.
Gethsémané
30 Mc 14:26.Lu 22:39.Jn 18:1.Après avoir chanté les cantiques, ils se rendirent à la montagne des oliviers. 31 Alors Jésus leur dit: Je serai pour vous tous, cette nuit, une occasion de chute; car il est écrit:Za 13:7.Jn 16:32.Je frapperai le berger, et les brebis du troupeau seront dispersées.
32 Mc 14:28;16:7.Mais, après que je serai ressuscité, je vous précèderai en Galilée.33 Pierre, prenant la parole, lui dit: Lu 22:33.Quand tu serais pour tous une occasion de chute, tu ne le seras jamais pour moi. 34 Jésus lui dit: Jn 13:38.Je te le dis en vérité, cette nuit même, avant que le coq chante, tu me renieras trois fois.35 Pierre lui répondit: Quand il me faudrait mourir avec toi, je ne te renierai pas. Et tous les disciples dirent la même chose.
36 Mc 14:32.Lu 22:39.Jn 18:1.Là-dessus, Jésus alla avec eux dans un lieu appelé Gethsémané, et il dit aux disciples: Asseyez-vous ici, pendant que je m’éloignerai pour prier.37 Il prit avec lui Pierre et les deux fils de Zébédée, et il commença à éprouver de la tristesse et des angoisses. 38 Jn 12:27.Il leur dit alors: Mon âme est triste jusqu’à la mort; restez ici, et veillez avec moi.39 Puis, ayant fait quelques pas en avant, il se jeta sur sa face, et pria ainsi: Lu 22:41.Mon Père, s’il est possible, que cetteMt 20:22,23.coupe s’éloigne de moi!Jn 6:38.Toutefois, non pas ce que je veux, mais ce que tu veux.40 Et il vint vers les disciples, qu’il trouva endormis, et il dit à Pierre: Vous n’avez donc pu veiller une heure avec moi!
41 Veillez et priez, afin que vous ne tombiez pas dans la tentation;Ga 5:17.l’esprit est bien disposé, mais la chair est faible.42 Il s’éloigna une seconde fois, et pria ainsi: Mon Père, s’il n’est pas possible que cette coupe s’éloigne sans que je la boive, que ta volonté soit faite!43 Il revint, et les trouva encore endormis; car leurs yeux étaient appesantis. 44 Il les quitta, et, s’éloignant, il pria pour la troisième fois, répétant les mêmes paroles. 45 Puis il alla vers ses disciples, et leur dit: Vous dormez maintenant, et vous vous reposez! Voici, l’heure est proche, et le Fils de l’homme est livré aux mains des pécheurs.
46 Levez-vous, allons; voici, celui qui me livre s’approche.
Arrestation de Jésus
47 Mc 14:43.Lu 22:47.Jn 18:3.Comme il parlait encore, voici, Judas, l’un des douze, arriva, et avec lui une foule nombreuse armée d’épées et de bâtons, envoyée par les principaux sacrificateurs et par les anciens du peuple. 48 Celui qui le livrait leur avait donné ce signe: Celui que je baiserai, c’est lui; saisissez-le. 49 Aussitôt, s’approchant de Jésus, il dit: Salut, Rabbi! 2 S 20:9.Et il le baisa. 50 Jésus lui dit: Mon ami, ce que tu es venu faire, fais-le. Alors ces gens s’avancèrent, mirent la main sur Jésus, et le saisirent. 51 Et voici, un de ceux qui étaient avec Jésus étendit la main, et tira son épée; il frappa le serviteur du souverain sacrificateur, et lui emporta l’oreille. 52 Alors Jésus lui dit: Remets ton épée à sa place;Ge 9:6.Ap 13:10.car tous ceux qui prendront l’épée périront par l’épée.
53 Penses-tu que je ne puisse pas invoquer mon Père, qui me donnerait à l’instant plus de douze légions d’anges?54 Comment donc s’accompliraient lesPs 22:7;69:2,10.Lu 24:25.Écritures, d’après lesquelles il doit en être ainsi?55 En ce moment, Jésus dit à la foule: Vous êtes venus, comme après un brigand, avec des épées et des bâtons, pour vous emparer de moi. J’étais tous les jours assis parmi vous, enseignant dans le temple, et vous ne m’avez pas saisi.
56 Mais tout cela est arrivé afin que les écrits des prophètes fussent accomplis. Alors tous les disciples l’abandonnèrent, et Job 19:13.Ps 88:9.prirent la fuite.
Jésus devant le Sanhédrin présidé par Caïphe
57 Mc 14:53.Lu 22:54.Jn 18:12.Ceux qui avaient saisi Jésus l’emmenèrent chez le souverain sacrificateur Caïphe, où les scribes et les anciens étaient assemblés. 58 Pierre le suivit de loin jusqu’à la cour du souverain sacrificateur, y entra, et s’assit avec les serviteurs, pour voir comment cela finirait. 59 Mc 14:55.Ac 6:13.Les principaux sacrificateurs et tout le sanhédrin cherchaient quelque faux témoignage contre Jésus, suffisant pour le faire mourir. 60 Mais ils n’en trouvèrent point, quoique plusieurs faux témoins se fussent présentés. Enfin, il en vint deux, qui dirent: 61 Celui-ci a dit: Jn 2:19.Je puis détruire le temple de Dieu, et le rebâtir en trois jours. 62 Mc 14:60.Le souverain sacrificateur se leva, et lui dit: Ne réponds-tu rien? Qu’est-ce que ces hommes déposent contre toi? 63 És 53:7.Mt 27:12,14.Jésus garda le silence. Et le souverain sacrificateur, prenant la parole, lui dit: Je t’adjure, par le Dieu vivant, de nous dire si tu es le Christ, le Fils de Dieu. 64 Jésus lui répondit: Tu l’as dit.Ps 110:1.Da 7:13.Mt 16:27;24:30.Mc 14:62.Lu 22:69.Ac 1:11.Ro 14:10.1 Th 4:16.Ap 1:7.De plus, je vous le déclare, vous verrez désormais le Fils de l’homme assis à la droite de la puissance de Dieu, et venant sur les nuées du ciel.65 Alors le souverain sacrificateur déchira ses vêtements, disant: Il a blasphémé! Qu’avons-nous encore besoin de témoins? Voici, vous venez d’entendre son blasphème. Que vous en semble? 66 Ils répondirent: Lé 24:16.Il mérite la mort. 67 És 50:6.Là-dessus, ils lui crachèrent au visage, et Job 16:10.Jn 19:3.lui donnèrent des coups de poing et des soufflets en disant: 68 Christ, prophétise; Lu 22:64.dis-nous qui t’a frappé.
Reniement de Pierre
69 Mc 14:66.Lu 22:55.Jn 18:16,25.Cependant, Pierre était assis dehors dans la cour. Une servante s’approcha de lui, et dit: Toi aussi, tu étais avec Jésus le Galiléen. 70 Mais il le nia devant tous, disant: Je ne sais ce que tu veux dire. 71 Comme il se dirigeait vers la porte, une autre servante le vit, et dit à ceux qui se trouvaient là; Celui-ci était aussi avec Jésus de Nazareth. 72 Il le nia de nouveau, avec serment: Je ne connais pas cet homme. 73 Peu après, ceux qui étaient là, s’étant approchés, dirent à Pierre: Certainement tu es aussi de ces gens-là, car ton langage te fait reconnaître. 74 Alors il se mit à faire des imprécations et à jurer: Je ne connais pas cet homme. Aussitôt le coq chanta. 75 Et Pierre se souvint de la parole que Jésus avait dite: Mt 26:34.Mc 14:30.Lu 22:61.Jn 13:38.Avant que le coq chante, tu me renieras trois fois. Et étant sorti, il pleura amèrement.