Pular para o conteúdo
Publicidade

Mateus 8

LSG

Ka Whakaoratia e Īhu tētahi Repera

1 Ā, ka heke iho ia i te maunga, he rahi te hui i aru i a ia. 2 , ka haere tētahi repera, ka koropiko ki a ia, ka mea, "E te Ariki, ki te pai koe, e taea ahau e koe te mea kia ."

3 Ā, ka totoro te ringa o Īhu, ka ki a ia, ka mea, "E pai ana ahau; kia koe!" Ā, tonu iho tōna repera. 4 Kātahi, ka mea a Īhu ki a ia, "Kia mahara, kei kōrerotia ki te tangata; erangi haere, kia kite te tohunga i a koe, mauria atu hoki te whakahere i whakaritea e Mohi, hei mea whakaatu ki a rātou."

Ka Whakaora a Īhu i te Pononga a te Āpiha Rōma

5 Ā, ka tae a Īhu ki Kaperenauma, ka haere ki a ia tētahi keneturio, ka īnoi ki a ia, 6 ka mea, "E te Ariki, ko tāku pononga kei te whare e takoto ana, he pararūtiki, e ngaua kinotia ana."

7 Ā, ka mea a Īhu ki a ia, "Ka haere ahau ki te whakaora i a ia."

8 , ko te whakahokinga a te keneturio, ko te meatanga, "E te Ariki, ehara ahau i te tikanga tangata e haere ake ai koe ki raro i tōku tuanui; engari, kia puaki kau tāu kupu, ā, ka ora tāku pononga. 9 He tangata hoki ahau e whakahaua ana, he hōia anō āku hei whakahaunga māku; ka mea ahau ki tēnei, Haere,, ka haere ia; ki tētahi, Haere mai,ā, ka haere mai; ki tāku pononga hoki, Meatia tēnei,ā, ka meatia e ia."

10 Ā, te rongonga o Īhu, ka mīharo, ka mea ki te hunga e aru ana, "He pono tāku e mea nei ki a koutou, Kāhore ahau i kite noa i te whakapono hei rite tēnei te nui i roto i a Īharaira. 11 Ko tāku kupu anō tēnei ki a koutou, he tokomaha e haere mai i te rāwhiti, i te hauāuru, ā, e noho tahi i a Āperahama, i a Īhaka, i a Hākopa, ki te rangatiratanga o te rangi. 12 Ko ngā tamariki ia o te rangatiratanga ka makā ki te pōuri i waho; ko te wāhi tērā o te tangi, o te tetēā o ngā niho."

13 , ka mea a Īhu ki te keneturio, "Haere, kia rite ki tōu whakapono te meatanga ki a koe."

Ā, ora ake ana taua pononga i taua anō.

Ka Whakaoratia e Īhu te Tini Tāngata

14 Ā, ka tae a Īhu ki te whare o Pita, ka kite ia i tōna hungawai wahine e takoto mate ana, he kirikā. 15 , ka ia ki tōna ringaringa, ā, mutu ake tōna kirikā; ā, ara ake ana ia ki te taka mea rātou.

16 , i te ahiahi he tokomaha te hunga e nohoia ana e ngā rēwera i mauria mai ki a ia; , ka peia e tāna kupu ngā wairua ki waho, ā, whakaorangia ake e ia te hunga mate katoa. 17 I rite ai Ihāia poropiti i kōrero ai, i mea ai, "Nāna i tango ō tātou ngoikore, i waha ō tātou mate."

Te Hunga e Hia-Whai i a Īhu

18 , i te kitenga o Īhu he rahi te hui e mui ana ki a ia, ka whakahau ia kia whakawhiti ki tāwāhi. 19 Ā, ka haere tētahi karaipi, ka mea ki a ia, "E te Kaiwhakaako, ka aru ahau i a koe ki ngā wāhi katoa e haere ai koe."

20 Ā, ka mea a Īhu ki a ia, "He rua o ngā pokiha, he kōwhanga o ngā manu o te rangi; tēnā ko te Tama a te tangata, kāhore ōna wāhi e takoto ai tōna mātenga."

21 Ā, i mea tētahi atu o āna ākonga ki a ia, "E te Ariki tukua ahau kia mātua haere ki te tanu i tōku pāpā."

22 , ka mea a Īhu ki a ia, "Arumia ahau, ā, waiho ngā tūpāpaku e tanu ō rātou tūpāpaku."

Ka Whakamarinotia e Īhu tētahi Puehu

23 Ā, ka eke ia ki te kaipuke, ka aru āna ākonga i a ia. 24 , ka tutū te puehu o te moana, ā, ngaro iho te kaipuke i te ngaru; i te moe hoki ia. 25 Ā, ka haere āna ākonga, ka whakaara i a ia, ka mea, "E te Ariki, whakaorangia tātou! Ka ngaro tātou."

26 Ā, ka mea ia ki a rātou, "He aha koutou e wehi, e te hunga whakapono iti?" Me i reira ka ara ia, ā, rīria iho te hau me te moana; ā, takoto ana he marino nui.

27 Ā, mīharo noa ngā tāngata, ka mea, "He tangata aha tēnei? Inā, rongo rawa te hau me te moana ki a ia!"

Ka Whakaorangia e Īhu ngā Tokorua, he Rēwera ō Rāua

28 Ā, ka whiti ia ki tarawāhi, ki te whenua o ngā Kerekehini, ka tūtaki ki a ia ētahi tāngata tokorua e nohoia ana e te rēwera, e puta ana mai i roto i ngā urupā, he hunga tutū rawa, taea taua ara te haere e te tangata. 29 , ka karanga ake rāua, ka mea, "He aha māua nāu, e Īhu, e te Tama a te Atua? Kua tae mai oti koe ki te whakamamae i a māua i te mea kāhore anō i rite te tāima?"

30 , tērā tētahi kāhui poaka i tawhiti atu i a rātou e kai ana, he tini. 31 Ā, ka īnoi ngā rēwera ki a ia, ka mea, "Ki te pei koe i a mātou, tukua mātou kia haere ki roto ki te kāhui poaka."

32 , ka mea ia ki a rātou, "Haere!" , ko rātou putanga ki waho, haere ana ki roto ki te kāhui poaka; , ko te tino rerenga o te kāhui poaka katoa te pari ki te moana, ā, mate iho ki roto ki te wai.

33 , ka whati ngā kaiwhāngai, ā, haere ana ki te , kōrero ana i ngā mea katoa, me te meatanga ki te hunga i nohoia e ngā rēwera. 34 , puta katoa ana te ki waho, ki te whakatau i a Īhu; ā, ka kite i a ia, ka tohe kia haere atu ia i ō rātou wāhi.

Guérison d’un lépreux

1 Lorsque Jésus fut descendu de la montagne, une grande foule le suivit. 2 Mc 1:40.Lu 5:12.Et voici, un lépreux s’étant approché se prosterna devant lui, et dit: Seigneur, si tu le veux, tu peux me rendre pur. 3 Jésus étendit la main, le toucha, et dit: Je le veux, sois pur. Aussitôt il fut purifié de sa lèpre. 4 Puis Jésus lui dit: Garde-toi d’en parler à personne;Lu 5:14.mais va te montrer au sacrificateur, et présente l’offrande queLé 13:2;14:2.Moïse a prescrite, afin que cela leur serve de témoignage.

Guérison du serviteur d’un centenier

5 Lu 7:1.Comme Jésus entrait dans Capernaüm, un centenier l’aborda, 6 le priant et disant: Seigneur, mon serviteur est couché à la maison, atteint de paralysie et souffrant beaucoup. 7 Jésus lui dit: J’irai, et je le guérirai.8 Le centenier répondit: Seigneur, je ne suis pas digne que tu entres sous mon toit; mais Ps 107:20.dis seulement un mot, et mon serviteur sera guéri. 9 Car, moi qui suis soumis à des supérieurs, j’ai des soldats sous mes ordres; et je dis à l’un: Va! Et il va; à l’autre: Viens! Et il vient; et à mon serviteur: Fais cela! Et il le fait. 10 Après l’avoir entendu, Jésus fut dans l’étonnement, et il dit à ceux qui le suivaient: Je vous le dis en vérité, même en Israël je n’ai pas trouvé une aussi grande foi.

11 Lu 13:29.Or, je vous déclare que plusieurs viendront de l’orient et de l’occident, et seront à table avec Abraham, Isaac et Jacob, dans le royaume des cieux.12 Mt 21:43.Mais les fils du royaume seront jetés dans les ténèbres du dehors,Mt 13:42;22:13;24:51.Lu 13:28.il y aura des pleurs et des grincements de dents.13 Puis Jésus dit au centenier: Va, qu’il te soit fait selon ta foi. Et à l’heure même le serviteur fut guéri.

Guérison de la belle-mère de Pierre et de plusieurs malades

14 Mc 1:29.Lu 4:38.Jésus se rendit ensuite à la maison de Pierre, dont il vit la belle-mère couchée et ayant la fièvre. 15 Il toucha sa main, et la fièvre la quitta; puis elle se leva, et le servit. 16 Le soir, on amena auprès de Jésus plusieurs démoniaques. Il chassa les esprits par sa parole, et il guérit tous les malades, 17 afin que s’accomplît ce qui avait été annoncé par Ésaïe, le prophète: És 53:4.1 Pi 2:24.Il a pris nos infirmités, et il s’est chargé de nos maladies.

Comment suivre Jésus

18 Jésus, voyant une grande foule autour de lui, donna l’ordre de passer à l’autre bord. 19 Lu 9:57.Un scribe s’approcha, et lui dit: Maître, je te suivrai partout tu iras. 20 Jésus lui répondit: Les renards ont des tanières, et les oiseaux du ciel ont des nids; mais le Fils de l’homme n’a pas reposer sa tête.21 Un autre, d’entre les disciples, lui dit: Seigneur, permets-moi d’aller d’abord ensevelir mon père. 22 Mais Jésus lui répondit: Suis-moi, et1 Ti 5:6.laisse les morts ensevelir leurs morts.

Tempête apaisée

23 Mc 4:35.Lu 8:22.Il monta dans la barque, et ses disciples le suivirent. 24 Et voici, il s’éleva sur la mer une si grande tempête que la barque était couverte par les flots. Et lui, il dormait. 25 Les disciples s’étant approchés le réveillèrent, et dirent: Seigneur, sauve-nous, nous périssons! 26 Il leur dit: Pourquoi avez-vous peur, gens de peu de foi?Job 26:12.Ps 107:29.És 51:10.Alors il se leva, menaça les vents et la mer, et il y eut un grand calme. 27 Ces hommes furent saisis d’étonnement: Quel est celui-ci, disaient-ils, à qui obéissent même les vents et la mer?

Jésus sur le territoire des Gadaréniens; deux démoniaques guéris

28 Mc 5:1.Lu 8:26.Lorsqu’il fut à l’autre bord, dans le pays des Gadaréniens, deux démoniaques, sortant des sépulcres, vinrent au-devant de lui. Ils étaient si furieux que personne n’osait passer par . 29 Et voici, ils s’écrièrent: Qu’y a-t-il entre nous et toi, Fils de Dieu? Es-tu venu ici pour nous tourmenter avant le temps? 30 Il y avait loin d’eux un grand troupeau de pourceaux qui paissaient. 31 Les démons priaient Jésus, disant: Si tu nous chasses, envoie-nous dans ce troupeau de pourceaux. 32 Il leur dit: Allez! Ils sortirent, et entrèrent dans les pourceaux. Et voici, tout le troupeau se précipita des pentes escarpées dans la mer, et ils périrent dans les eaux. 33 Ceux qui les faisaient paître s’enfuirent, et allèrent dans la ville raconter tout ce qui s’était passé et ce qui était arrivé aux démoniaques. 34 Alors toute la ville sortit à la rencontre de Jésus; et, dès qu’ils le virent, ils le Ac 16:39.supplièrent de quitter leur territoire.

Veja também