1 Y 11.1 Mt. 21.1-11. Lc. 19.29-38.COMO fueron cerca de Jerusalem, de Bethphagé, y de 11.1 Mt. 21.17.Bethania, al monte de las Olivas, envía dos de sus discípulos,
1 La entrada triunfal.
2 La higuera seca.
2 Y les dice: Id al lugar que está delante de vosotros, y luego entrados en él, hallaréis un pollino atado, 11.2 Nm. 19.2. Lc. 23.53.sobre el cual ningún hombre ha subido; desatadlo y traedlo.
3 Y si alguien os dijere: ¿Por qué hacéis eso? decid que el Señor lo ha menester: y luego lo enviará acá.
4 Y fueron, y hallaron el pollino atado á la puerta fuera, entre dos caminos; y le desataron.
5 Y unos de los que estaban allí, les dijeron: ¿Qué hacéis desatando el pollino?
6 Ellos entonces les dijeron como Jesús había mandado: y los dejaron.
7 Y 11.7 Jn. 12.12-15.trajeron el pollino á Jesús, y echaron sobre él sus vestidos, y se sentó sobre él.
8 Y muchos tendían sus vestidos por el camino, y otros cortaban hojas de los árboles, y las tendían por el camino.
9 Y los que iban delante, y los que iban detrás, daban voces diciendo: 11.9 Sal. 118.26.¡Hosanna! Bendito el que viene en el nombre del Señor.
10 Bendito el reino de nuestro padre David que viene: ¡Hosanna en las alturas!
11 Y 11.11 Mt. 21.10,12,17.entró Jesús en Jerusalem, y en el templo: y habiendo mirado alrededor todas las cosas, y siendo ya tarde, salióse á Bethania con los doce.
12 Y 11.12 Mt. 21.18,19.el día siguiente, como salieron de Bethania, tuvo hambre.
13 Y viendo de lejos una higuera que tenía hojas, se acercó, si quizá hallaría en ella algo: y como vino á ella, nada halló sino hojas; porque no era tiempo de higos.
14 Entonces Jesús respondiendo, dijo á la higuera: Nunca más coma nadie fruto de ti para siempre. Y lo oyeron sus discípulos.
15 11.15 Mt. 21.12-17. Lc. 19.45-47. Vienen, pues, á Jerusalem; y entrando Jesús en el templo, comenzó á echar fuera á los que vendían y compraban en el templo; y trastornó las mesas de los cambistas, y las sillas de los que vendían palomas;
16 Y no consentía que alguien llevase vaso por el templo.
17 Y les enseñaba diciendo: ¿No está escrito que 11.17 Is. 56.7.mi casa, casa de oración será llamada por todas las gentes? 11.17 Jer. 7.11.Mas vosotros la habéis hecho cueva de ladrones.
18 Y lo oyeron los escribas y los príncipes de los sacerdotes, y procuraban cómo le matarían; porque le tenían miedo, por cuanto todo el pueblo estaba maravillado de su doctrina.
19 Mas como fué tarde, Jesús salió de la ciudad.
20 Y 11.20 Mt. 21.19-22.pasando por la mañana, vieron que 11.20 ver. 14la higuera se había secado desde las raíces.
21 Entonces Pedro acordándose, le dice: Maestro, he aquí la higuera que maldijiste, se ha secado.
22 Y respondiendo Jesús, les dice: Tened fe en Dios.
23 Porque de cierto os digo que cualquiera que dijere á este monte: Quítate, y échate en la mar, y no dudare en su corazón, mas creyere que será hecho lo que dice, lo que dijere le será hecho.
24 Por tanto, os digo que todo lo que orando pidiereis, creed que lo recibiréis, y os vendrá.
25 Y cuando 11.25 Mt. 6.5. Lc. 18.11.estuviereis orando, 11.25 Mt. 6.14.perdonad, si tenéis algo contra alguno, para que vuestro Padre que está en los cielos os perdone también á vosotros vuestras ofensas.
26 Porque 11.26 Stg. 2.13.si vosotros no perdonareis, tampoco vuestro Padre que está en los cielos os perdonará vuestras ofensas.
27 Y volvieron á Jerusalem; 11.27 Mt. 21.23-27. Lc. 20.1-8.y andando él por el templo, vienen á él los príncipes de los sacerdotes, y los escribas, y los ancianos;
28 Y le dicen: ¿Con qué facultad haces estas cosas? ¿y quién te ha dado esta facultad para hacer estas cosas?
29 Y Jesús respondiendo entonces, les dice: Os preguntaré también yo una palabra; y respondedme, y os diré con qué facultad hago estas cosas:
30 El bautismo de Juan, ¿era del cielo, ó de los hombres? Respondedme.
1 Los labradores malvados.
2 La cuestión del tributo.
31 Entonces ellos pensaron dentro de sí, diciendo: Si dijéremos, del cielo, dirá: ¿Por qué, pues, no le creísteis?
32 Y si dijéremos, de los hombres, tememos al pueblo: porque todos juzgaban de Juan, que verdaderamente era profeta.
33 Y respondiendo, dicen á Jesús: No sabemos. Entonces respondiendo Jesús, les dice: Tampoco yo os diré con qué facultad hago estas cosas.
Jeesus tuleb Kuningana Jeruusalemma
1 Kui nad lähenesid Jeruusalemmale ning tulid Betfagesse ja Betaaniasse Õlimäe juurde, läkitas Jeesus kaks oma jüngritest 2 sõnadega: „Minge külla, mis on teie ees. Kohe sinna jõudes te leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud veel keegi. Siduge ta lahti ja tooge siia! 3 Ja kui keegi küsib, miks te seda teete, siis öelge, et Issand vajab teda ja saadab ta peatselt tagasi!"
4 Jüngrid läksid, leidsid sälu ukse külge seotuna tänaval ja päästsid ta lahti. 5 Mõned sealseisjatest küsisid: „Miks te sälu köidikuist vabastate?" 6 Ja jüngrid vastasid neile nõnda, nagu Jeesus oli käskinud, ja neil lasti minna. 7 Nad tõid sälu Jeesuse juurde, heitsid oma kuued ta peale ning Jeesus istus sälu selga. 8 Ja paljud laotasid tee peale oma rõivaid, ja teised väljadelt lõigatud oksi. 9 Ja need, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid:
„Hoosanna!"
„Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!"
10 „Õnnistatud olgu meie isa Taaveti saabuv kuningriik!"
„Hoosanna kõrgeimas taevas!"
11 Jeesus saabus Jeruusalemma. Ta sisenes templisse ja silmitses kõike ümberringi, kuid kuna aeg oli juba hiline, läks ta koos nende kaheteistkümnega Betaaniasse.
Jeesus neab viigipuu ja puhastab templi
12 Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus nälga. 13 Nähes eemal lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas seal ka vilju on. Puu juurde jõudes ei leidnud ta aga midagi peale lehtede, sest ei olnud viigimarjade aeg. 14 Jeesus ütles puule: „Ärgu keegi enam iialgi söögu sinu vilja!" Ja ta jüngrid kuulsid seda.
15 Jeruusalemma jõudes läks Jeesus templisse ning hakkas välja ajama neid, kes seal müüsid ja ostsid. Ta lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid 16 ega lubanud, et keegi kannaks kaupa läbi pühakoja. 17 Ta õpetas neid: „Eks ole kirjutatud: „Minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele"? Aga teie olete teinud selle röövlikoopaks!"
18 Ülempreestrid ja kirjatundjad said sellest kuulda ning otsisid võimalust Jeesust tappa, sest nad kartsid teda, kuna kogu rahvas oli vapustatud tema õpetusest.
19 Õhtu saabudes läksid Jeesus ja jüngrid linnast välja.
20 Varahommikul nägid nad viigipuust möödudes, et see oli juurteni ära kuivanud. 21 Peetrusele meenus, mis oli juhtunud, ja ta ütles Jeesusele: „Rabi, vaata! Viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!"
22 Jeesus vastas neile: „Olgu teil usku Jumalasse! 23 Tõesti, ma ütlen teile, kui keegi ütleb sellele mäele: „Tõuse paigast ja lange merre!" ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta ütleb, sünnib, siis see saabki talle! 24 Seepärast ma ütlen teile, kõike, mida te palves palute – uskuge, et te olete selle saanud, ja see saabki teile! 25 Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa, kes on taevas, annaks teie eksimused teile andeks. 26 Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie eksimusi teile andeks."
Jeesuselt päritakse aru meelevalla kohta
27 Nad tulid taas Jeruusalemma. Kui Jeesus kõndis templis, astusid ülempreestrid, kirjatundjad ja rahvavanemad tema juurde. 28 Nad nõudsid temalt: „Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Kes on andnud sulle selle meelevalla neid asju teha?"
29 Jeesus vastas: „Minagi küsin teilt midagi. Teie vastake mulle, ja siis ma ütlen teile, millise meelevallaga ma seda teen. 30 Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Öelge mulle!"
31 Nad arutasid omavahel: „Kui me ütleme, et taevast, siis ta ütleb: „Miks te siis ei uskunud teda?" 32 Aga kui me ütleme, et inimestest…" (Nad kartsid rahvast, sest kõikide meelest oli Johannes tõepoolest olnud prohvet.)
33 Nii nad vastasid Jeesusele: „Me ei tea!"
„Ega siis minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda teen," ütles Jeesus.