1 Y VINIERON de la otra parte de la mar á la provincia de los 5.1 Lc. 8.22,26,37.Gadarenos.
2 Y salido él del barco, luego le salió al encuentro, de los sepulcros, 5.2 Mt. 8.28.un hombre con un espíritu inmundo,
3 Que tenía domicilio en los sepulcros, y ni aun con cadenas le podía alguien atar;
1 El endemoniado Gadareno.
2 Una mujer enferma, curada.
4 Porque muchas veces había sido atado con grillos y cadenas, mas las cadenas habían sido hechas pedazos por él, y los grillos desmenuzados; y nadie le podía domar.
5 Y siempre, de día y de noche, andaba dando voces en los montes y en los sepulcros, é hiriéndose con las piedras.
6 Y como vió á Jesús de lejos, corrió, y le adoró.
7 Y clamando á gran voz, dijo: ¿Qué tienes conmigo, Jesús, Hijo del Dios Altísimo? Te conjuro por Dios que no me atormentes.
8 Porque le decía: Sal de este hombre, espíritu inmundo.
9 Y le preguntó: ¿Cómo te llamas? Y respondió diciendo: 5.9 Mt. 26.53.Legión me llamo; porque somos muchos.
10 Y le rogaba mucho que no le enviase fuera de aquella provincia.
11 Y estaba allí cerca del monte una grande manada de puercos paciendo.
12 Y le rogaron todos los demonios, diciendo: Envíanos á los puercos para que entremos en ellos.
13 Y luego Jesús se lo permitió. Y saliendo aquellos espíritus inmundos, entraron en los puercos, y la manada cayó por un despeñadero en la mar; los cuales eran como dos mil; y en la mar se ahogaron.
14 Y los que apacentaban los puercos huyeron, y dieron aviso en la ciudad y en los campos. 5.14 Mt. 8.34.Y salieron para ver qué era aquello que había acontecido.
15 Y vienen á Jesús, y ven al que había sido atormentado del demonio, y que había tenido la legión, sentado y 5.15 Lc. 8.27.vestido, y en su juicio cabal; y tuvieron miedo.
16 Y les contaron los que lo habían visto, cómo había acontecido al que había tenido el demonio, y lo de los puercos.
17 Y comenzaron á rogarle que se fuese de los términos de ellos.
18 Y entrando él en el barco, le rogaba 5.18 Lc. 8.38,39.el que había sido fatigado del demonio, para estar con él.
19 Mas Jesús no le permitió, sino le dijo: Vete á tu casa, á los tuyos, y cuéntales cuán grandes cosas el Señor ha hecho contigo, y cómo ha tenido misericordia de ti.
20 Y se fué, y comenzó á publicar en 5.20 Mt. 4.25. Lc. 8.39.Decápolis cuan grandes cosas Jesús había hecho con él: y todos se maravillaban.
21 Y pasando otra vez 5.21 Mt. 9.1. Lc. 8.40.Jesús en un barco á la otra parte, se juntó á él gran compañía; y estaba junto á la mar.
22 5.22 Hasta ver. 43 , Mt. 9.18-26. Lc. 8.41-56.Y vino uno de los príncipes de la sinagoga, llamado Jairo; y luego que le vió, se postró á sus pies,
23 Y le rogaba mucho, diciendo: Mi hija está á la muerte: ven y pondrás las manos sobre ella para que sea salva, y vivirá.
24 Y fué con él, y le seguía gran compañía, y le apretaban.
25 Y una mujer 5.25 Lc. 15.25.que estaba con flujo de sangre doce años hacía,
26 Y había sufrido mucho de muchos médicos, y había gastado todo lo que tenía, y nada había aprovechado, antes le iba peor,
27 Como oyó hablar de Jesús, llegó por detrás entre la compañía, y tocó su vestido.
28 Porque decía: Si tocare tan solamente su vestido, seré salva.
29 Y luego la fuente de su sangre se secó; y sintió en el cuerpo que estaba sana de aquel azote.
30 Y luego Jesús, conociendo en sí mismo 5.30 Lc. 6.19 y 8.46.la virtud que había salido de él, volviéndose á la compañía, dijo: ¿Quién ha tocado mis vestidos?
31 Y le dijeron sus discípulos: Ves que la multitud te aprieta, y dices: ¿Quién me ha tocado?
32 Y él miraba alrededor para ver á la que había hecho esto.
33 Entonces la mujer, temiendo y temblando, sabiendo lo que en sí había sido hecho, vino y se postró delante de él, y le dijo toda la verdad.
34 Y él le dijo: Hija, tu fe te ha hecho salva: ve en paz, y queda sana de tu azote.
35 Hablando aún él, vinieron de casa del príncipe de la sinagoga, diciendo: Tu hija es muerta; ¿para qué fatigas más al Maestro?
1 La hija de Jairo.
2 La misión de los doce.
36 Mas luego Jesús, oyendo esta razón que se decía, dijo al príncipe de la sinagoga: No temas, cree solamente.
37 Y no permitió que alguno viniese tras él sino 5.37 Mt. 17.1.Pedro, y Jacobo, y Juan hermano de Jacobo.
38 Y vino á casa del príncipe de la sinagoga, y vió el alboroto, los que lloraban y gemían mucho.
39 Y entrando, les dice: ¿Por qué alborotáis y lloráis? La muchacha no es muerta, mas duerme.
40 Y hacían burla de él: mas él, echados fuera todos, toma al padre y á la madre de la muchacha, y á 5.40 ver. 37. Lc. 8.51.los que estaban con él, y entra donde la muchacha estaba.
41 Y tomando la mano de la muchacha, le dice: 5.41 cp. 7.34.Talitha cumi; que es, si lo interpretares: Muchacha, á ti digo, levántate.
42 Y luego la muchacha se levantó, y andaba; porque tenía doce años. Y se espantaron de grande espanto.
43 Mas él 5.43 cp. 7.36 y 8.15 y 9.9.les mandó mucho que nadie lo supiese, y dijo que le diesen de comer.
Jeesus ajab välja rüvedad vaimud
1 Nad jõudsid järve vastaskaldale gerasalaste maale. 2 Kui Jeesus paadist välja astus, tuli tema juurde hauakoobastest tulnud rüveda vaimuga mees. 3 See mees elas haudades ja keegi ei olnud suutnud teda isegi ahelatega kinni hoida. 4 Teda oli korduvalt käsist ja jalust aheldatud, kuid ta oli katki rebinud ahelad ja purustanud jalarauad. Keegi ei olnud suutnud teda kinni hoida. 5 Ööl ja päeval viibis ta hauakoobastes ja mägedes, röökis ning tagus end kividega.
6 Kui mees märkas kaugelt Jeesust, jooksis ta ja langes põlvili ta ette maha. 7 Ta kisendas valju häälega: „Mida sa minust tahad, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Jumala nimel, ära piina mind!" 8 Sest Jeesus oli öelnud temale: „Rüve vaim, mine temast välja!"
9 „Mis su nimi on?" küsis Jeesus temalt.
„Mu nimi on Leegion, sest meid on palju," vastas ta 10 ja anus väga, et Jeesus neid ära ei ajaks sellelt maalt.
11 Seal lähedal oli mäeveerul suur seakari söömas. 12 Rüvedad vaimud anusid Jeesust: „Saada meid sigadesse, luba, et me läheksime neisse!" 13 Ta andis neile loa ning rüvedad vaimud lahkusid mehest ja läksid sigadesse. Seakari, kokku umbes kaks tuhat looma, tormas järsakust alla järve ja uppus.
14 Ja seakarjused põgenesid ning rääkisid sellest linnas ja maal ning inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud. 15 Kui nad tulid Jeesuse juurde ja nägid kurjast vaimust vaevatud meest, kelles oli olnud terve Leegion, istumas seal riietatuna ja täie mõistuse juures, valdas neid hirm. 16 Pealtnägijad kirjeldasid, mis oli juhtunud kurjast vaimust vaevatud mehe ja sigadega, 17 ja inimesed hakkasid paluma Jeesust, et ta nende piirkonnast lahkuks.
18 Ja kui Jeesus oli paati astumas, palus mees, kes oli olnud kurjast vaimust vaevatud, luba minna koos temaga. 19 Ent Jeesus ei lubanud, vaid ütles: „Mine koju omade juurde ja tunnista neile, mida Issand on sinu heaks teinud ja kuidas ta sinu peale on halastanud." 20 Mees läks ära ja hakkas Dekapolises kuulutama, mida Jeesus oli talle teinud. Ja kõik panid seda imeks.
Surnud tüdruk ja haige naine
21 Ja kui Jeesus oli sõitnud paadiga taas vastaskaldale, kogunes suur rahvahulk tema ümber, kui ta alles oli järve ääres. 22 Siis tuli Jairus, üks sünagoogi ülemaist, ja langes Jeesuse ette maha. 23 Ta palus teda tungivalt: „Mu tütreke on suremas! Tule ometi ja pane käed tema peale, et ta saaks terveks ja jääks ellu!" 24 Ja Jeesus läks temaga.
Suur rahvahulk käis tema järel ja tungles tema ümber. 25 Nende hulgas oli kaksteist aastat verejooksu käes kannatanud naine, 26 kes oli palju pidanud vaevlema arstide käes ja ära kulutanud kogu oma vara, kuid polnud saanud abi, vaid haigus oli läinud aina hullemaks. 27 See naine oli kuulnud lugusid Jeesusest ning tuli nüüd rahvahulga seas Jeesuse selja taha ja puudutas tema kuube, 28 sest ta arvas: „Kui ma saaksin kasvõi tema rõivaid puudutada, siis ma paraneksin!" 29 Kohe lakkaski verejooks ning ta tundis oma ihus, et ta oli vabastatud kannatustest.
30 Samal hetkel tundis Jeesus, kuidas vägi temast väljus, ta pööras rahvahulga seas ümber ja küsis: „Kes puudutas mu kuube?"
31 Ta jüngrid ütlesid talle: „Sa näed ju, milline tunglemine on su ümber, ja küsid veel: „Kes mind puudutas?" "
32 Ent Jeesus vaatas ringi, et näha, kes seda oli teinud. 33 Naine, mõistes, mis talle oli sündinud, tuli kartlikult värisedes ning langes Jeesuse jalge ette maha ja rääkis talle kogu tõe. 34 Jeesus lausus talle: „Tütar, sinu usk on sind terveks teinud, mine rahus ja ole vaba oma kannatustest!"
35 Kui Jeesus alles rääkis, tuldi sünagoogi ülema kodust ja öeldi: „Su tütar on surnud, ära enam ilmaaegu Õpetajat tülita!" 36 Ent Jeesus ei hoolinud nende jutust, vaid ütles sünagoogi ülemale: „Ära karda, usu vaid!"
37 Ta ei lubanud kedagi enesega kaasa tulla peale Peetruse, Jaakobuse ja tema venna Johannese. 38 Kui nad saabusid sünagoogi ülema majja, nägi Jeesus käratsemist ja valjult nutvaid ja halisevaid inimesi. 39 Ta astus sisse ja küsis neilt: „Miks te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!" 40 Ja nad naersid tema üle.
Aga kui ta oli nad kõik välja saatnud, võttis ta kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ja astus lapse juurde. 41 Ta võttis kinni lapse käest ja ütles talle: „Talitaa kuum!" See tähendab „Tüdruk, tõuse üles!" 42 Ja tüdruk tõusis otsekohe püsti ja kõndis ringi; ta oli juba kaheteistkümneaastane. Ja neid kõiki valdas tohutu hämmastus. 43 Aga Jeesus keelas neid karmilt sellest rääkimast, ja käskis anda tüdrukule süüa.