Marcos 4

1 Y ✝4.1 Mt. 13.1-15. Lc. 8.4-10.OTRA vez comenzó á enseñar junto á la mar, y se juntó á él mucha gente; tanto, que entrándose él en ✝4.1 cp. 3.9.un barco, se sentó en la mar: y toda la gente estaba en tierra junto á la mar.

2 Y les enseñaba por parábolas muchas cosas, y les decía en su doctrina:

3 Oid: He aquí, el sembrador salió á sembrar.

4 Y aconteció sembrando, que una parte cayó junto al camino; y vinieron las aves del cielo, y la tragaron.

5 Y otra parte cayó en pedregales, donde no tenía mucha tierra; y luego salió, porque no tenía la tierra profunda:

6 Mas salido el sol, se quemó; y por cuanto no tenía raíz, se secó.

7 Y otra parte cayó en espinas; y subieron las espinas, y la ahogaron, y no dió fruto.

8 Y otra parte cayó en buena tierra, y dió fruto, que subió y creció: y llevó uno á treinta, y otro á sesenta, y otro á ciento.

9 Entonces les dijo: El que tiene oídos para oir, oiga.

10 Y cuando estuvo solo, le preguntaron los que estaban cerca de él con los doce, sobre la parábola.

11 Y les dijo: A vosotros es dado saber el misterio del reino de Dios; mas ✝4.11 1 Co. 5.12,13. Col. 4.5.a los que están fuera, por parábolas todas las cosas;

12 ✝ 4.12 Is. 6.9,10. Para que viendo, vean y no echen de ver; y oyendo, oigan y no entiendan: porque no se conviertan, y les sean perdonados los pecados.

13 ✝ 4.13 Hasta ver. 20 , Mt. 13.18-23. Lc. 8.11-15.Y les dijo: ¿No sabéis esta parábola? ¿Cómo, pues, entenderéis todas las parábolas?

1 Su explicación. Varias otras.

2 Jesús calma la tempestad.

14 El que siembra es el que siembra la palabra.

15 Y éstos son los de junto al camino: en los que la palabra es sembrada: mas después que la oyeron, luego viene Satanás, y quita la palabra que fué sembrada en sus corazones.

16 Y asimismo éstos son los que son sembrados en pedregales: los que cuando han oído la palabra, luego la toman con gozo;

17 Mas no tienen raíz en sí, antes son temporales, que en levantándose la tribulación ó la persecución por causa de la palabra, luego se escandalizan.

18 Y éstos son los que son sembrados entre espinas: los que oyen la palabra;

19 Mas los cuidados de este siglo, y el engaño de las riquezas, y las codicias que hay en las otras cosas, entrando, ahogan la palabra, y se hace infructuosa.

20 Y éstos son los que fueron sembrados en buena tierra: los que oyen la palabra, y la reciben, y hacen fruto, uno á treinta, otro á sesenta, y otro á ciento.

21 También les dijo: ✝4.21 Mt. 5.15.¿Tráese la antorcha para ser puesta debajo del almud, ó debajo de la cama? ¿No es para ser puesta en el candelero?

22 Porque ✝4.22 Mt. 10.26. Lc. 8.17 y 12.2.no hay nada oculto que no haya de ser manifestado, ni secreto que no haya de descubrirse.

23 Si alguno tiene oídos para oir, oiga.

24 Les dijo también: ✝4.24 Lc. 8.18.Mirad lo que oís: ✝4.24 Mt. 7.2.con la medida que medís, os medirán otros, y será añadido á vosotros los que oís.

25 Porque al que tiene, ✝4.25 Mt. 13.12.le será dado; y al que no tiene, aun lo que tiene le será quitado.

26 Decía más: ✝4.26 Mt. 13.24-30.Así es el reino de Dios, como si un hombre echa simiente en la tierra;

27 Y duerme, y se levanta de noche y de día, y la simiente brota y crece como él no sabe.

28 Porque de suyo fructifica la tierra, primero hierba, luego espiga, después grano lleno en la espiga;

29 Y cuando el fruto fuere producido, ✝4.29 Ap. 14.15.luego se mete la hoz, porque la siega es llegada.

30 Y decía: ✝4.30 Mt. 13.31,32. Lc. 13.18,19.¿A qué haremos semejante el reino de Dios? ¿ó con qué parábola le compararemos?

31 Es como el grano de mostaza, que, cuando se siembra en tierra, es la más pequeña de todas las simientes que hay en la tierra;

32 Mas después de sembrado, sube, y se hace ✝4.32 Mt. 13.32.la mayor de todas las legumbres, y echa grandes ramas, de tal manera que las aves del cielo puedan morar bajo su sombra.

33 Y con muchas tales parábolas les hablaba la palabra, ✝4.33 Jn. 16.12.conforme á lo que podían oir.

34 Y sin parábola no les hablaba; mas á sus discípulos ✝4.34 ver. 10en particular declaraba todo.

35 Y les dijo aquel día ✝4.35 Mt. 8.18,23. Lc. 8.22.cuando fué tarde: Pasemos de la otra parte.

36 ✝ 4.36 Hasta cp. 5.17 , Mt. 8.23-34. Lc. 8.23-37.Y despachando la multitud, le tomaron como estaba, en el barco; y había también con él otros barquitos.

37 Y se levantó una grande tempestad de viento, y echaba las olas en el barco, de tal manera que ya se henchía.

38 Y él estaba en la popa, durmiendo sobre un cabezal, y le despertaron, y le dicen: ¿Maestro, no tienes cuidado que perecemos?

39 Y levantándose, increpó al viento, y dijo á la mar: Calla, enmudece. Y cesó el viento, y fué hecha grande bonanza.

40 Y á ellos dijo: ¿Por qué estáis así amedrentados? ¿Cómo no tenéis fe?

41 Y temieron con gran temor, y decían el uno al otro. ¿Quién es éste, que aun el viento y la mar le obedecen?

Tähendamissõna külvajast

1 Jeesus hakkas taas õpetama järve ääres. Tema juurde kogunes nii palju rahvast, et ta pidi astuma paati ja istuma selles järvel, samal ajal kui inimesed seisid piki kallast vee serval. 2 Ta õpetas neile palju asju tähendamissõnadega ja rääkis neile oma õpetuses: 3 „Kuulake! Põllumees läks välja külvama. 4 Kui ta külvas, kukkus osa seemet teeveerele ning linnud tulid ja nokkisid selle. 5 Osa kukkus kivisele maale, kus ei olnud palju mulda, ja see idanes kohe, sest muld ei olnud sügav. 6 Aga kui päike tõusis, kuivasid taimed ära, sest neil ei olnud juurt. 7 Osa seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad sirgusid ja lämmatasid taimed, nii et need ei kandnud vilja. 8 Aga osa seemet kukkus heasse mulda. See idanes ja kasvas ja kandis vilja: mõni kolmkümmend, mõni kuuskümmend, mõni sada korda rohkem."

9 Ja ta ütles: „Kellel kõrvad on kuulda, see kuulgu!"

10 Kui Jeesus üksi oli, küsisid kaksteist jüngrit, ja teised tema ümber, temalt seletust tähendamissõnade kohta. 11 Ta ütles neile: „Teie kätte on antud Jumala riigi saladus, aga neile, kes on väljas, räägitakse kõike tähendamissõnadega,

12 „et nad vaataksid ega näeks

ja kuuleksid ega mõistaks,

sest muidu nad pöörduksid, ja neile antaks andeks." "

13 Siis ütles Jeesus neile: „Kas te ei mõista selle tähendamissõna tähendust? Kuidas te siis võiksite mõista ühtki tähendamissõna? 14 Külvaja külvab sõna. 15 Mõned inimesed on nagu teeveered, kuhu sõna langeb. Niipea kui nad seda kuulevad, tuleb saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna. 16 Kivisele maale külvatu sarnased on need, kes sõna kuuldes võtavad selle kohe rõõmuga vastu, 17 ent neil pole juurt ja nad püsivad lühikest aega. Kui siis sõna pärast tuleb tüli või tagakius, langevad nad kiiresti. 18 Ohakate sekka külvatu sarnased on need, kes sõna küll kuulevad, 19 ent elumured ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud soovid tulevad ja lämmatavad sõna nii, et see jääb viljatuks. 20 Kuid heasse mulda külvatu on need, kes sõna kuulevad ja selle vastu võtavad ja vilja kannavad: mõni kolmkümmend, mõni kuuskümmend, mõni sada korda rohkem."

Tähendamissõna lambist

21 Jeesus ütles neile: „Kas lamp tuuakse tuppa selleks, et see panna vaka või voodi alla? Eks panda see pigem lambijalale? 22 Sest kõik peidetu on olemas vaid avalikuks saamiseks, kõik varjatu vaid ilmsiks tulemiseks. 23 Kui kellelgi on kõrvad kuulda, see kuulgu!"

24 Ja Jeesus ütles neile: „Pange tähele, mida te kuulete! Mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile, ja enamgi veel. 25 Kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, selle käest võetakse seegi, mis tal on."

Tähendamissõna kasvavast seemnest

26 Jeesus ütles ka: „Just selline on Jumala riik: mees viskab seemne mulda. 27 Ta heidab magama või ärkab üles, öösel ja päeval, ning seeme idaneb ja kasvab, kuid ta ei tea, kuidas. 28 Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, siis päid, siis täit tera viljapea sees. 29 Aga niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes."

Tähendamissõna sinepiseemnest

30 Ja Jeesus ütles: „Millega võiks võrrelda Jumala riiki või millise tähendamissõnaga seda kujutada? 31 See on nagu sinepiseeme, mis on väikseim kõigist seemneist maa peal. 32 Ent kui see on külvatud, siis see võrsub ja kasvab suuremaks kõigist aiataimedest ja kasvatab suured oksad, nii et taeva linnud võivad pesitseda selle varjus."

33 Ja Jeesus rääkis neile Jumala sõna paljude selliste tähendamissõnadega, nii palju kui nad suutsid mõista. 34 Aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi. Kuid omavahel olles seletas ta jüngritele kõike.

Jeesus vaigistab tormi

35 Samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus jüngritele: „Lähme vastaskaldale!" 36 Nad jätsid rahvahulga maha ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga. 37 Järsku tõusis tugev raju ja lained lõid üle paadi, nii et paat juba täitus veest. 38 Aga Jeesus magas paadipäras, pea padjal. „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me upume?" hüüdsid jüngrid teda üles äratades.

39 Jeesus tõusis püsti, sõitles tuult ja ütles lainetele: „Vait! Olge tasa!" Ja tuul rauges ning järvepind muutus täiesti tasaseks.

40 Jeesus ütles jüngritele: „Miks te olete nii hirmul? Kuidas teil ei ole usku?"

41 Neid valdas aga suur aukartus ja nad küsisid üksteiselt: „Kes see mees küll on, et isegi tuul ja lained kuuletuvad talle?"