Pular para o conteúdo
Publicidade

As 10 parábolas mais importantes de Jesus

Por Bíblia Online  - 

Jesus ensinou lições profundas por meio de parábolas, histórias curtas e simbólicas que comunicam verdades espirituais. Cada parábola tem um significado especial e atemporal, revelando o caráter de Deus e ensinando como viver como cristãos. Aqui estão 10 das parábolas mais marcantes e suas lições:

1. Parábola do Semeador (Mateus 13:3-9)

Ge pa ma kekiee ge penui de samgwa keda eh ranglia, "Ainie, hetaketame ge heleuh nrok zielie mie. Pa heleuh nrok gai ge, heleuh kesa lampui kungga cakmie di, nah nruinedung ne gwang cidungde pa tyeilu. Keda leuhdung tsura reu, tangdei kiee kemak ga cakmiedi. Cidungde pwak zette cuhlu, kedanemene pedeu siu kemakne. Dede tingnaimiak cuh luge, pe mah him ncuklu kemakne mabangdung de pu kidi. Keda leuhdung hetu bangdung kakga cakmiedi. Hetu bangdung lungh cuhlu delwe cidungde de zin tsetdi. Keda leuhdung tangdei keyi ga cakmielu eh petsi builu, kesa hai, kesa riakherok nah kesa camrei. Caugame pe kwen bambi, peu kingnei lulo."

A parábola do semeador fala sobre a receptividade das pessoas à Palavra de Deus. Cada tipo de solo representa diferentes maneiras de receber e aplicar o Evangelho em nossas vidas. Somente um coração fértil e comprometido pode dar frutos espirituais abundantes.

2. O Bom Samaritano (Lucas 10:25-37)

Samariame keyibe samgwa

Cu ainie, Jewme zai kecime ge pecu kedak zielie saplwe ranggai, "Keledeubo, Ih kelungta kering ngaulu kerane daipai tei maisia no?" Dede pa pe dage rangdi, "Hezai ga daipai raupwa lano? Nang dainzwa cide pei lano?" Pa samkeli eh rangdi, "Nang Tinggwang n Rampaube de n mlung pelane teu, nah n keringria pelane teu, nah n kengkieng pelane teu, nah n kecet pelane teu kulu zie, nah n kidabe de n katei ncu nzwa kulu." Pa pe dage rangdi, "Nang rangdau da. Aide teilu, iciude nang ring luzie." Dede pa pekatei pecule nzeulie neu eh, Jisu dage rangdi, "Cau a kidabe no?" Jisu sam keli eh rangdi, "Mige Jerusalem gade Jericho ga hungla ge pa sütketyeimedung kakga kaumie di, ge pe paini de gaudi nah penui pecu daptset nage gai eh tetdi. Cu cidau cingkume ge lampui cika tet nghung, nah pa pecu ngaulu ge, pa pe nbie kedale de mria tetdi. Cu cinzwa Levime gede, pa heni cika kegwang dau pecu ngaulu pe nbiele de mria tetdi. Dede Samariame ge, pa mbeu keladau, pa kebamni ga gwanglu, nah pa pecu ngau luge, pa ngau nggiadi. Cine peda gwang eh maca nah zau ruigai eh pe rejam jamdung kangdi. Delwe pecu pekaune reuga ge teu gailu hebeuhki ga ngngwa gwanglu, delwe pema pielu. Nah pecai benai pa denarii kena keu mpetlu, nah hebeuh ki kekwabe de peu eh rangdi, Pema pielu, nah nang keheige mpet sidi de, Ih nligwang kecu dau, Ih ncu peudai zie.Cipaume hangcum de n kecet gade caube sütketyeime kakga kauzeu kebambe gu kidabe no?" Pa rangdi, "Pecu ngaunggia kebeube de." Ge Jisu pe dage rangdi, "Gwang eh nang cinzwa tei lulo."

Essa parábola nos ensina sobre o amor ao próximo, independentemente de raça ou religião. O samaritano ajudou um desconhecido, mostrando que a verdadeira fé se revela no amor ao próximo.

3. A Ovelha Perdida (Lucas 15:4-7)

"Nnui kakga cau ge, meurün haige bam nah pa cidung gade ket teinggah dicai, pa riakhekui eh hekui de renaam gage kainzeu eh mie gahkedi nade de ngaulu kemakta peeila lak ni? Nah pa cide ngau kelu dau, pa pesuiyi eh cide pwa pe hekeutu gage kailu la. Nah pa kilung gwanglu ge, pa pe zangme nah pe kidamedung de qu hekwa lwe, penui dade rang eh, Acu ngngwa nnui suiyi lulo, kedanemene Ih a meurünna ga kedina de ngaulu delu.Cinzwa Ih nnui dage ranglia zie, makesangme hangriakhekui-hekui helungnreu maisia kemakme swade kemaume hangge helung nreu kelu ziemne tinggim ga suiyi kieeki zie.

Deus é como o pastor que busca incessantemente uma ovelha perdida. Essa parábola revela o amor incansável de Deus pelos pecadores, celebrando a alegria no céu quando alguém se arrepende.

4. O Filho Pródigo (Lucas 15:11-32)

Gahkedi nabe samgwa

Ge pa rangdi, "Mige pena hangna bam, nah henabe pe pei dade rangdi, A pei, mabam a nzibe pwa acu peulo.Cine pa pema penaide nzibeudi. Ma tingtie mene pe na henabe pegu keu hekwa kaplu eh renam kemdei gega mie di, nah pa cika de lungh pesuira tei eh pema teizang kapdi. Nah pa ma peciakne teizang kap dige, renam cika herakum kum cudi, ge pa maga bamdi. Cine pa renam cika kelungme ge kiga mahi kera gwanglu, nah cipaude pecu hebak kwa kera peluh gage langgai. Nah pa hebaktak de tyei nggei gaineu bamdi, dede migede pecu ma gede peu ma. Dede pa pelung mraklu ge, pa rangdi, A pei mi zie luilwe pe kila tei kebammedung daikieege de ketyeipok kepui teibam no, dede Ih aika de nzeu eh tsai lau da! Ih culwe a pei da gwang zie da, nah Ih pe dade rangzie, "A pei, Ih tinggim dwade de nah ndwa gade de mau dida. Acu le pwa n na lie qulu dui da; acu mahi kebam n kilame ge nzwa eh ngngwa lulo."Cine pa culu delwe pe pei da gwang. Dede pa kemdei ga kela dau de, pepei pecu ngaulu nah pelungsia eh pak gwang pecu tui pwalwe kemam. Ge pe napei pe dade rangdi, A pei, Ih tinggim dage nah n dage kemau teigai dida. Ih n na lie kulu kera bui meda.Dede pe pei pe kilamedung dade rangdi, Pai yitube keu kelwa gwang, nah cide peu pecu balu, nah bakap de pe ba gage kailu, nah pe picum de pe pi gage kailu. Pecai hetumna pelui keyina de teu gwang, gilu, delwe anui tyei eh anui suiyi bamgo! Kedanemene ana aide tsaidi, nah pa cu ringdai luda; pa gahdi dege, pecu ngaudai luda.Ciciu eh penui penuisuiyi eh bamdi. Cidau pena kecingbe luhga la, nah pa kilung mna gwang kecu dau, pa lei ketei nah helim kelim kwa siulu. Cine pa kilame hangge de qu lwe aide daipai teizeu bi keteu. Ge pa pe dade rangdi, N caihereibe gwang bamda, nah n pei hetum pelui keyina de gilu da, kedanemene pa yimcang la eh pecu ngaudai kelu ziemne.Dede pa perata di nah kilung nlüt neu ta di, cine pepei hegwale pet eh pena dade penggia kie. Dede pa pepei sam keli eh rangdi, Ainie, Ih mmi aikie ge n gwatei gwang, nah Ih nsam mzai tadi ma, dede nang madau de Ih azangme de ngngwa renga kera hemeuna gede acu peu ma, dede n na aipaude n ma helipuidung de ngngwalwe tei ngkapdi eh lungh gwang, dede nang pe ziemne hetum pelui keyina de gibeu.Ge pa pe dage rangdi, Ana, nang acu ngngwabam muila, nah agu peciakne ngu ciakda. Dede anui ngngwa taktyei nah suiyi bam kera petaulu, kedanemene n caihereibe tsaidi, nah cu ringdai luda, nah pa gahdi dege, pecu ngaudai luda."

A parábola do filho pródigo fala sobre o perdão e o amor incondicional de Deus por Seus filhos, mesmo quando se desviam.

5. A Pérola de Grande Valor (Mateus 13:45-46)

Aipaucai de, tinggim hegwangram au mige heli keteime ge tsuga pemi kewhungdung peei kela nzwa da. Pa tsuga ket pemi whungsüt kecu ge ngau keludau, pa pegu kebam leune zwalu eh mie cide luilu.

Jesus ensina que o Reino de Deus é o bem mais precioso e devemos estar dispostos a renunciar tudo para possuí-lo.

6. O Fariseu e o Publicano (Lucas 18:9-14)

Phariseebe nah herakesiabe samgwa

Pecai pa samgwa aide de pwa mi penuikatei penuide le pwane masang lie mningkela nah kedame de malie la kemakmedung dage ranggai, "Mi hangna kerecaki ga kekie tei zielie hang, hangge Phariseeme, nah kedabe heraha kehame ge. Phariseebe pe ziemne saplwe aide kie bam, Tinggwang, Ih mi kedame, keregame, masangkemakme, kemmhame, mede heraha keha aipaude nzwa kemak ziemne ncu twala. Ih mtakkak ket gade piana mmwang la. Ih ma ngaukelu peciakne zi kerei tei eh zige kaibeu la.Dede heraha kehabe, kemdei gage saplwe, pemiak de tinggim le ngang cuhgai neu mene, dede pe hekarak kepeu eh, ranggai, Tinggwang, Ih kemaume ge, nang acu ngaunggia lo. Ih nnui dage rangla, Pharisee peide mene heraha kelabe pei aide pecu tei masanglwe pe ki ga nghung dida, kedanemene keheibe de pekatei pecu teimdi teu kelame de teihenah dizie, dede pekatei pecu teihenah teu kelamede teimdi beuzie."

Essa parábola nos lembra que Deus valoriza um coração humilde e arrependido, em contraste com a arrogância espiritual. O publicano, ao reconhecer seus pecados, foi justificado diante de Deus.

7. Os Talentos (Mateus 25:14-30)

Talentdung samgwa

Tinggim hegwangram au mige hebeuh tei lai kezeu dau, pe kilamedung de qulwe pe mabam penui ba gage kaikebeu nzwa delie. Pa hangge de kecak geu cang mengei peu, kedage de kecak geu cang na, nah kedage de kecak geu cang ge peu. Pa penui hange ge kecu de teilukebui nsam gade nzi beudi, delwe pe beuh ga tet jüja miedi. Kecak geu cang mengei ngau kelube de mie delwe heli tei eh keda kecak geu cang mengei ge tei silu. Cinzwa eh kecak geu cang na ngau kelube de kecak geu cang na mmi silu. Dede kecak geu cang ge ngau kelube de mie hangdeu kuilu, delwe pe mpaube rangkang de kebai nzeudi. Peting ketiee ge cai cipau kilamedung mpaube cailigwang delwe penuide qugai, penui pe rangkang teu daitei lubi kecu keteu kerane. Kecak geu cang mengei ngau kelube de kecak geu mengei keu gwang silu. Pa rangdi, Kedibo, nang acu kecak geu mengei peu. Dede ainie, Ih kecak geu cang mengei ge tei sidai luda.Pe mpaube pe dage ranggai, Tei dau da, kila keyi kesamsangbo! Nang makecam nage gade de samsang kelune. Ih ncu ma kekiee ge reu keteube tei beuzie. Gwang n mpaube suiyi mzi lulo.Kecak geu cang na ngau kelube de gwang eh rangdi, Kedibo, nang acu kecak geu kena peu. Dede ainie, Ih kecak geu cang na ge tei sidai luda.Pe mpaube pe dage rangdi, Tei hemi da, kila keyi kesamsangbo! Nang makecam gade de samsang kelune. Ih peu ncu ma kekiee ge reu keteube tei beuzie. N mpaube suiyi mzi lulo.Pecai kecak geu cang ge ngau kelube de gwang lu rangdi, Kedibo, Ih nang au mtingsüt kecu mege kecu ci. Nang ling gai kemak gade de rumla, nah teizanggai kemak gade de luhlüt la. Ih ngngidi, cine Ih mie delwe hangdeu gage n gu kecak geu de kebai nzeudi. Ainie, ngu aika bam delie.Dede pe mpaube sam keligai, Nang kesia nah kenghet kilabo, Ih ling gai kemak gade de rumla, nah tei zanggai kemak gade de luhlüt la kecu nang cicai. Ciciu cai nang a rangkang pwa rangkang keteume de peudi kerabe, nah Ih cailigwang kecudau Ih agu rangkang gage pekaide si eh ngaulu kera ge. Ciziemne pe dade kecak geu de keu dilu delwe kecak geu cang kerei kebam kilabe de peu dilu. Kedanemene keheibe de kebambe de peu si zie, nah pa kieesüt bam luzie. Dede kegahbe keheibe dade kecam nage kebamde de peda de keudai teu dizie. Kemta kilabe de hegwale kemui gage kelien gaidi, kehap nah geigim pung kebam gage.

Nesta história, Jesus ensina sobre a responsabilidade de usar bem os dons e recursos que Deus nos confiou. A fidelidade nas pequenas coisas abre portas para bênçãos maiores.

8. O Rico e Lázaro (Lucas 16:19-31)

Keheibe nah Lazarus

Cu makeheime ge pe pai gieremang nah langcim pai bahlwe tingnai ramsangne lungh kehega süt bamla. Nah ma kegah pei ge pezi Lazarus pe kirie ga zeubam, keteeizamle pui eh, nah pa ma keheibe taktyei bam gade tangra kemiebe de pa tyei neu eh bamla. Cirünne mene heteudung gwang pe mateei jamdung mniak bamla. Iciu la eh ma kegabe de tsaidi, nah pe rabe tinggimgwame ne pwa gwang Abraham taiga ge kaizeu di. Cidau ma keheibe de de tsaidi nah kungdi, nah Hades gade keherei süt eh, ngang cuh ge kemdei ga Abraham de pa ngaulu nah petaiga Lazarus kebam. Cine pa sahbak eh cu, Apei Abraham, acu ngau nggia eh Lazarus de langgai eh peu pecu dui gage pe zurangtün taulwe a mleu tei ngkung gai beulo, kedanemene Ih miheu aika de kehereisüt bamdi delu.Dede Abraham rangdi, Ana, n kering tingdau nang makeyidung ngaukelu, nah Lazarus de cinzwa kesia ngau kedi de nsung lulo. Dede pa au cu aika relui bamdi da, nah nang au keherei bamdi da. Nah cirünne mene, anui penai n kakga hekwa kecuk ge bam dida, cine aika de nnui lambie pet gailak ta, nah migede cika de anui lambie de pet gailak.Cidau pa rangdi, Ciciu cai Ih n dade a nggia kiela, a pei, pecu a pei ki gage langgai beulo, kedanemene Ih a siname hang mengei bam, peu penui de keherei bam aika gwang di melu kerane, peu pecu gwang rangbeu lo.Dede Abraham rangdi, Penui da Moses nah caihakecimedung de bam; penuide peu penui kwa kingnei lulo.Dede pa keligai, Ma, A pei Abraham, dede ketsai gade midungge penuida gwang cai, penui lung nreulu zie.Dede pa pe dage rangdi, Penui Moses nah caihakecime kwa kingnei mecai, penui ketsai gade mige nligwang de nlumlak."

A parábola alerta sobre as consequências de negligenciar os necessitados e viver para si mesmo. Também destaca a realidade do julgamento e da vida após a morte.

9. O Joio e o Trigo (Mateus 13:24-30)

Tseheidung samgwa

Jisu penui dage samgwa kedage ranglia dai. Pa rangdi, "Tinggim hegwangram au mige heleuh keyibe pe luh gage nrok kegai nzwa delie. Dede mina ziep kezeu dau, pe ngauraume gwang eh reima leuh herei kakgage nrokgai di eh tetdi. Cidungde pwaklu cuh eh pe tsi bui keludau, reimadungde lungh cuhlu. Hangdeu mpaube kilame peda gwang eh rangdi, Kedibo, nang heleuh keyibe n luh gage nrok gai meni? Dainzwa eh reima lungh dino?Pa penui dage rangdi, A ngauraume ne aide tei gaida.Kilame pe dade rangdi, Iciucai nang peu anuide mie cidungde pai mpetdi neuni?Dede mpaube rangdi, Lak. Kedanemene nnui reimadung pai mpet keladau, nnui cidungde si eh wheat de pai dilu builu. Peu penaide luhlüt kemaktane ngngwalung ncüt bamlu. Luhlüt ting daune Ih luh rumkelame dage rangzie, "Keraibe reimadung pai mpetlu eh cidungde kanglwe rudi, dede wheat de a bau gage hekwalu.""

Essa história simboliza o bem e o mal coexistindo no mundo até o julgamento final, quando Deus fará a separação entre os justos e os ímpios.

10. As Dez Virgens (Mateus 25:1-13)

Releime kerei samgwa

Pecai Tinggim hegwangram au relei kemcime hangkerei penui mitaubung pwalwe lakciube de dau zielie mie kecu nzwa delie. Penui hangmengei bau au mie nah hangmengei bau au mriak. Kedanemene kemieme bau de penui mitaubung pwa keludau, penui midui gede keusi ma. Dede kemriakme bau penui mitaubung nah miduibung gage midui keusilu. Lakciubepei gwang ridi ge, penui ziangmui eh zip kapdi. Dede tingmui muisum dau mage sahbak eh, Ainie, lakciube! Tetpet delwe pecu redau lulo.Ge relei kemcimedung de cuhlu delwe penui mitaubung mtei kaplu. Kemieme bau kemriakme bau dade kiedi, Nnui midui kesa anuide peulo, kedanemene anui mitaubungdung mmütdi zeu delu.Dede kemriakmebau sam keligai, Anui nah nnui ziemne cang gailak ta. Kezwame da mie delwe nnui ziemne lui lulo.Penui lui zie lie mie kedidau, lakciubepei gwang eh mtei teu kebamme de ngngwa meunui ngyi ga mi di, nah kikambe ngkuidi. Pecai releime kedame bau gwang eh rangdi, Kedibo, kedibo, anuide kikam ngkei beulo.Dede pa sam keligai, Ih nnui dage rangsiakte gaila, Ih nnuide cima.Cine kwabam lulo, kedanemene nnui pe tingba mede pe bamdakkak ci melu.

Jesus enfatiza a necessidade de estarmos sempre preparados espiritualmente para Sua segunda vinda, pois ninguém sabe o momento exato.

As parábolas de Jesus continuam sendo fontes ricas de sabedoria e direção para a vida cristã. Ao aplicarmos esses ensinamentos, nos aproximamos mais de Deus e de Sua vontade.

Se este artigo te ajudou, faça sua parte e compartilhe a Palavra de Deus com aqueles que você ama.

Seja o primeiro