1 Então falou Jesus à multidão, e aos seus discípulos,

2 Dizendo: Na cadeira de Moisés estão assentados os escribas e fariseus. 3 Todas as coisas, pois, que vos disserem que observeis, observai-as e fazei-as; mas não procedais em conformidade com as suas obras, porque dizem e não fazem; 4 Pois atam fardos pesados e difíceis de suportar, e os põem aos ombros dos homens; eles, porém, nem com seu dedo querem movê-los; 5 E fazem todas as obras a fim de serem vistos pelos homens; pois trazem largos filactérios, e alargam as franjas das suas vestes, 6 E amam os primeiros lugares nas ceias e as primeiras cadeiras nas sinagogas, 7 E as saudações nas praças, e o serem chamados pelos homens; Rabi, Rabi. 8 Vós, porém, não sejais chamados Rabi, porque um só é o vosso Mestre, a saber, o Cristo, e todos vós sois irmãos. 9 E a ninguém na terra chameis vosso pai, porque um só é o vosso Pai, o qual está nos céus. 10 Nem vos chameis mestres, porque um só é o vosso Mestre, que é o Cristo. 11 O maior dentre vós será vosso servo. 12 E o que a si mesmo se exaltar será humilhado; e o que a si mesmo se humilhar será exaltado.

13 Mas ai de vós, escribas e fariseus, hipócritas! Pois que fechais aos homens o reino dos céus; e nem vós entrais nem deixais entrar aos que estão entrando.

14 Ai de vós, escribas e fariseus, hipócritas! Pois que devorais as casas das viúvas, sob pretexto de prolongadas orações; por isso sofrereis mais rigoroso juízo.

15 Ai de vós, escribas e fariseus, hipócritas! Pois que percorreis o mar e a terra para fazer um prosélito; e, depois de o terdes feito, o fazeis filho do inferno duas vezes mais do que vós.

16 Ai de vós, condutores cegos! Pois que dizeis: Qualquer que jurar pelo templo, isso nada é; mas o que jurar pelo ouro do templo, esse é devedor. 17 Insensatos e cegos! Pois qual é maior: o ouro, ou o templo, que santifica o ouro? 18 E aquele que jurar pelo altar isso nada é; mas aquele que jurar pela oferta que está sobre o altar, esse é devedor. 19 Insensatos e cegos! Pois qual é maior: a oferta, ou o altar, que santifica a oferta? 20 Portanto, o que jurar pelo altar, jura por ele e por tudo o que sobre ele está; 21 E, o que jurar pelo templo, jura por ele e por aquele que nele habita; 22 E, o que jurar pelo céu, jura pelo trono de Deus e por aquele que está assentado nele.

23 Ai de vós, escribas e fariseus, hipócritas! Pois que dizimais a hortelã, o endro e o cominho, e desprezais o mais importante da lei, o juízo, a misericórdia e a fé; deveis, porém, fazer estas coisas, e não omitir aquelas. 24 Condutores cegos! Que coais um mosquito e engolis um camelo.

25 Ai de vós, escribas e fariseus, hipócritas! Pois que limpais o exterior do copo e do prato, mas o interior está cheio de rapina e de intemperança. 26 Fariseu cego! Limpa primeiro o interior do copo e do prato, para que também o exterior fique limpo.

27 Ai de vós, escribas e fariseus, hipócritas! Pois que sois semelhantes aos sepulcros caiados, que por fora realmente parecem formosos, mas interiormente estão cheios de ossos de mortos e de toda a imundícia. 28 Assim também vós exteriormente pareceis justos aos homens, mas interiormente estais cheios de hipocrisia e de iniquidade.

29 Ai de vós, escribas e fariseus, hipócritas! Pois que edificais os sepulcros dos profetas e adornais os monumentos dos justos, 30 E dizeis: Se existíssemos no tempo de nossos pais, nunca nos associaríamos com eles para derramar o sangue dos profetas. 31 Assim, vós mesmos testificais que sois filhos dos que mataram os profetas. 32 Enchei vós, pois, a medida de vossos pais.

33 Serpentes, raça de víboras! Como escapareis da condenação do inferno? 34 Portanto, eis que eu vos envio profetas, sábios e escribas; a uns deles matareis e crucificareis; e a outros deles açoitareis nas vossas sinagogas e os perseguireis de cidade em cidade; 35 Para que sobre vós caia todo o sangue justo, que foi derramado sobre a terra, desde o sangue de Abel, o justo, até ao sangue de Zacarias, filho de Baraquias, que matastes entre o santuário e o altar. 36 Em verdade vos digo que todas estas coisas hão de vir sobre esta geração.

37 Jerusalém, Jerusalém, que matas os profetas, e apedrejas os que te são enviados! Quantas vezes quis eu ajuntar os teus filhos, como a galinha ajunta os seus pintos debaixo das asas, e tu não quiseste! 38 Eis que a vossa casa vos é deixada deserta; 39 Porque eu vos digo que desde agora me não vereis mais, até que digais: Bendito o que vem em nome do Senhor.

1 Jeesus rääkis rahvale ja oma jüngritele: 2 „Moosese asemele on ennast pannud kirjatundjad ja variserid," ütles ta. 3 „Kõike nüüd, mis nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga nende tegude järgi ärge tehke, sest nad ütlevad küll, aga ise ei tee. 4 Nad seovad kokku raskeid koormaid ja panevad neid inimeste õlgadele, aga ise ei taha sõrmeotsagagi neid liigutada.

5 Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvevööd laiemaks ja ääretutid oma rüüdel suuremaks. 6 Nad armastavad aukohti pidulauas ja esimesi istmeid sünagoogides, 7 tervitusi turuplatsidel ja inimeste suust austavat nimetust „rabi"*23:7 Arameakeelset tiitlit rabbi ehk „mu auväärne" kasutati õpetajate poole pöördumisel..

8 Teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest teil on ainult üks Õpetaja ja teie kõik olete vennad. 9 Ja ärge hüüdke kedagi siin maa peal isaks, sest ainult üks on teie Isa, kes on taevas. 10 Samuti ärge laske end hüüda juhatajaks, sest ainult üks on teie Juhataja – Messias! 11 Aga suurim teie seast olgu teie teenija! 12 Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse!

13 Kuid häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te lukustate taevariigi ukse inimeste eest! Ise te ei lähe sinna sisse ega lase sisse ka neid, kes tahavad minna.

14 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te neelate alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitate palvetused pikaks! Seda rängem on teie kohtuotsus.

15 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te käite läbi mered ja maad, et pöörata ühtainustki oma usku. Ja kui see teil korda läheb, siis te teete temast kaks korda hullema põrgu lapse kui te ise olete!

16 Häda teile, pimedad teejuhid, kes ütlete: „Kes iganes vannub templi juures, selle vanne ei loe midagi. Aga kes iganes vannub templi kulla juures, siis tuleb vannet pidada." 17 Te pimedad narrid! Kumb on tähtsam – kas kuld või tempel, mis kulla pühitseb? 18 Te ütlete: „Kes iganes vannub altari juures, selle vanne ei loe midagi. Aga kes iganes vannub altaril oleva ohvri juures, see on kohustatud vannet täitma." 19 Te pimedad! Kumb siis on tähtsam: kas ohvriand või altar, mis ohvrianni pühitseb? 20 Seepärast, kes vannub altari juures, vannub nii altari kui kõige juures, mis on altaril, 21 ja kes vannub templi juures, vannub nii templi kui ka tema juures, kes templis elab, 22 ja kes vannub taeva juures, vannub nii Jumala trooni kui troonil istuja juures.

23 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te maksate kümnist mündist, tillist ja köömnest, kuid jätate kõrvale kaalukama osa Seaduses – õigluse, halastuse ja ustavuse. Seda oleksite pidanud täitma ja ülejäänut mitte unarusse jätma! 24 Te pimedad teejuhid, te sõelute välja sääsed, kuid kaamelid neelate alla!

25 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te puhastate karika ja vaagna väljastpoolt, aga seest on need täis ahnust ja isekust. 26 Pime variser! Puhasta esmalt karika sisemus, et see ka väljast saaks puhtaks!

27 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te olete nagu lubjatud hauad, mis paistavad väljastpoolt kenad, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõike roojast. 28 Nõnda paistate ka teie inimestele õigetena, aga seestpoolt olete täis silmakirjatsemist ja ülekohut.

29 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te ehitate prohvetitele haudu ja kaunistate õigete mälestusmärke. 30 Te ütlete: „Kui meie oleksime elanud oma esiisade päevil, siis meie küll ei oleks koos nendega prohvetite verd valanud." 31 Nõnda te tunnistate ise eneste kohta, et olete prohvetite tapjate lapsed. 32 Täitke siis teiegi oma esiisade patu mõõt!

33 Te ussid! Te rästikute sugu! Kuidas te võiksite põgeneda ära karistuse eest põrgus? 34 Seepärast ma läkitan teie juurde prohveteid ja tarku ja õpetajaid. Mõned neist te tapate ja lööte risti, teisi te piitsutate oma sünagoogides ja jälitate linnast linna. 35 Et teie peale tuleks kõik õigete veri, mis on valatud maa peal alates õige Aabeli verest kuni Berekja poja Sakarja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel. 36 Tõesti, ma ütlen teile, see kõik tuleb selle sugupõlve peale!

37 Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks sinu juurde läkitatuid! Kui sageli olen ma soovinud su lapsed kokku koguda, otsekui kana kogub oma pojad tiibade alla, kuid teie ei ole tahtnud! 38 Pange tähele, teie maja jäetakse teile tühjana! 39 Sest mina ütlen teile, teie ei näe mind nüüdsest enam, kuni te ütlete: „Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!" "