1 Então foi conduzido Jesus pelo Espírito ao deserto, para ser tentado pelo diabo. 2 E, tendo jejuado quarenta dias e quarenta noites, depois teve fome; 3 E, chegando-se a ele o tentador, disse: Se tu és o Filho de Deus, manda que estas pedras se tornem em pães.

4 Ele, porém, respondendo, disse: Está escrito: Nem só de pão viverá o homem, mas de toda a palavra que sai da boca de Deus.

5 Então o diabo o transportou à cidade santa, e colocou-o sobre o pináculo do templo, 6 E disse-lhe: Se tu és o Filho de Deus, lança-te de aqui abaixo; porque está escrito: Que aos seus anjos dará ordens a teu respeito, e tomar-te-ão nas mãos, para que nunca tropeces com o teu pé em alguma pedra.

7 Disse-lhe Jesus: Também está escrito: Não tentarás o Senhor teu Deus.

8 Novamente o transportou o diabo a um monte muito alto; e mostrou-lhe todos os reinos do mundo, e a glória deles. 9 E disse-lhe: Tudo isto te darei se, prostrado, me adorares.

10 Então disse-lhe Jesus: Vai-te, Satanás, porque está escrito: Ao Senhor teu Deus adorarás, e só a ele servirás.

11 Então o diabo o deixa; e, eis que chegaram os anjos, e o serviam.

12 Jesus, porém, ouvindo que João estava preso, voltou para a Galileia; 13 E, deixando Nazaré, foi habitar em Cafarnaum, cidade marítima, nos confins de Zebulom e Naftali; 14 Para que se cumprisse o que foi dito pelo profeta Isaías, que diz:

15 A terra de Zebulom, e a terra de Naftali, junto ao caminho do mar, além do Jordão, a Galileia das nações;

16 O povo, que estava assentado em trevas, viu uma grande luz; e, aos que estavam assentados na região e sombra da morte, a luz raiou.

17 Desde então começou Jesus a pregar, e a dizer: Arrependei-vos, porque está próximo o reino dos céus.

18 E Jesus, andando junto ao mar da Galileia, viu a dois irmãos, Simão, chamado Pedro, e André, seu irmão, que lançavam a rede ao mar, porque eram pescadores; 19 E disse-lhes: Vinde após mim, e eu vos farei pescadores de homens.

20 Então eles, deixando logo as redes, seguiram-no.

21 E, adiantando-se dali, viu outros dois irmãos, Tiago, filho de Zebedeu, e João, seu irmão, num barco com seu pai, Zebedeu, consertando as redes; 22 E chamou-os; eles, deixando imediatamente o barco e seu pai, seguiram-no.

23 E percorria Jesus toda a Galileia, ensinando nas suas sinagogas e pregando o evangelho do reino, e curando todas as enfermidades e moléstias entre o povo. 24 E a sua fama correu por toda a Síria, e traziam-lhe todos os que padeciam, oprimidos por várias enfermidades e tormentos, os endemoninhados, os lunáticos, e os paralíticos, e ele os curava. 25 E seguia-o uma grande multidão da Galileia, de Decápolis, de Jerusalém, da Judeia, e de além do Jordão.

1 Siis juhtis Vaim Jeesuse kõrbe kuradi*4:1 Kreeka sõna diabolos tähendab laimajat, süüdistajat. kiusata. 2 Kui ta oli nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd paastunud, tuli talle nälg. 3 Talle lähenes kiusaja ning ütles: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis käsi sellel kivil siin muutuda leivaks!"

4 Jeesus vastas: „Kirjutatud on: „Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust." "

5 Siis viis kurat ta pühasse linna, pani seisma templi katusele 6 ja ütles: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta end siit alla! Sest kirjutatud on:

„Sinu pärast annab ta oma inglitele käsu

ja nemad kannavad sind kätel,

et sa oma jalga vastu kivi ei lööks." "

7 Jeesus vastas talle: „Samuti on kirjutatud: „Ära pane Issandat, oma Jumalat, proovile!" "

8 Veel võttis kurat ta kaasa väga kõrge mäe otsa ja näitas talle kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust. 9 „Need kõik ma annan sulle," ütles ta, „kui sa ainult maha langed ja mind ülistad."

10 Siis ütles Jeesus talle: „Hoia minust eemale, saatan!*4:10 Heebrea sõna satan tähendab mässajat, vastuhakkajat. Kirjutatud on: „Kummarda Issandat, oma Jumalat, ja teeni ainult teda!" "

11 Siis jättis kurat ta rahule. Seejärel tulid tema juurde inglid ja teenisid teda.

12 Kui Jeesus kuulis, et Johannes on kinni võetud, läks ta tagasi Galileasse. 13 Ta lahkus Naatsaretist ja asus elama Kapernauma, mis on järve ääres Sebuloni ja Naftali aladel. 14 Nõnda läks täide, mis oli öeldud prohvet Jesaja suu läbi:

15 „Sebulonimaa ja Naftalimaa,

teel mere äärde, piki Jordanit,

rahvaste Galilea,

16 rahvas, kes elab pimeduses,

on suurt valgust näinud;

neile, kes on elanud surma varjus,

on koitnud valgus."

17 Sellest ajast peale hakkas Jeesus kuulutama: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!"

18 Kõndides Galilea mere rannal, nägi Jeesus kaht venda, Siimonit, hüüdnimega Peetrus, ja tema venda Andreast võrku merre heitmas, sest nad olid kalurid. 19 Jeesus ütles neile: „Järgnege mulle ja ma teen teist inimestepüüdjad!" 20 Nad jätsid kohe oma võrgud ja järgnesid talle.

21 Sealt edasi minnes nägi ta veel kaht venda, Sebedeuse poega Jaakobust ja tema venda Johannest koos isaga paadis võrke parandamas. Jeesus kutsus ka neid. 22 Kohe jätsid nad paadi ja isa maha ning järgnesid talle.

23 Ja Jeesus rändas ringi kogu Galileas, õpetas sünagoogides, kuulutas evangeeliumi Kuningriigist ning tervendas rahvast igasugustest haigustest ja hädadest. 24 Kuuldus temast levis kogu Süürias ning tema juurde toodi kõik, kes kannatasid mitmesuguste haiguste ja valude käes, kurjadest vaimudest vaevatuid, langetõbiseid ja halvatuid – ning tema tegi nad terveks. 25 Ja Jeesuse kannul käis suur rahvahulk Galileast, Dekapolisest, Jeruusalemmast, Juudamaalt ja Jordani tagant.