1 E, chegando a manhã, todos os principais sacerdotes, e os anciãos do povo, formavam juntamente conselho contra Jesus, para o matarem; 2 E amarrando-o, o levaram e entregaram ao presidente Pôncio Pilatos.

3 Então Judas, o que o traíra, vendo que fora condenado, trouxe, arrependido, as trinta moedas de prata aos principais sacerdotes e aos anciãos,

4 Dizendo: Pequei, traindo o sangue inocente. Eles, porém, disseram: Que nos importa? Isso é contigo.

5 E ele, atirando para o templo as moedas de prata, retirou-se e foi enforcar-se. 6 E os principais sacerdotes, tomando as moedas de prata, disseram: Não é lícito colocá-las no cofre das ofertas, porque são preço de sangue.

7 E, tendo deliberado em conselho, compraram com elas o campo de um oleiro, para sepultura dos estrangeiros. 8 Por isso foi chamado aquele campo, até ao dia de hoje, Campo de Sangue. 9 Então se realizou o que fora anunciado pelo profeta Jeremias, que diz: E tomaram as trinta moedas de prata, o preço daquele que foi avaliado, o qual os filhos de Israel avaliaram, 10 E deram-nas pelo campo do oleiro, segundo o que o Senhor me determinou.

11 E Jesus estava em pé diante do presidente, e o presidente o interrogou, dizendo: És tu o Rei dos Judeus? E disse-lhe Jesus: Tu o dizes.

12 E, sendo acusado pelos principais sacerdotes e pelos anciãos, nada respondeu. 13 Disse-lhe então Pilatos: Não ouves quanto testificam contra ti?

14 E nem uma palavra lhe respondeu, de sorte que o presidente estava muito maravilhado.

15 Ora, por ocasião da festa, costumava o presidente soltar um preso, escolhendo o povo aquele que quisesse. 16 E tinham então um preso bem conhecido, chamado Barrabás. 17 Portanto, estando eles reunidos, disse-lhes Pilatos: Qual quereis que vos solte? Barrabás, ou Jesus, chamado Cristo?

18 Porque sabia que por inveja o haviam entregado.

19 E, estando ele assentado no tribunal, sua mulher mandou-lhe dizer: Não entres na questão desse justo, porque num sonho muito sofri por causa dele.

20 Mas os principais sacerdotes e os anciãos persuadiram à multidão que pedisse Barrabás e matasse Jesus. 21 E, respondendo o presidente, disse-lhes: Qual desses dois quereis vós que eu solte? E eles disseram: Barrabás.

22 Disse-lhes Pilatos: Que farei então de Jesus, chamado Cristo? Disseram-lhe todos: Seja crucificado.

23 O presidente, porém, disse: Mas que mal fez ele? E eles mais clamavam, dizendo: Seja crucificado.

24 Então Pilatos, vendo que nada aproveitava, antes o tumulto crescia, tomando água, lavou as mãos diante da multidão, dizendo: Estou inocente do sangue deste justo. Considerai isso.

25 E, respondendo todo o povo, disse: O seu sangue caia sobre nós e sobre nossos filhos.

26 Então soltou-lhes Barrabás, e, tendo mandado açoitar a Jesus, entregou-o para ser crucificado.

27 E logo os soldados do presidente, conduzindo Jesus à audiência, reuniram junto dele toda a coorte. 28 E, despindo-o, o cobriram com uma capa de escarlate; 29 E, tecendo uma coroa de espinhos, puseram-lha na sua cabeça, e em sua mão direita uma cana; e, ajoelhando diante dele, o escarneciam, dizendo: Salve, Rei dos judeus.

30 E, cuspindo nele, tiraram-lhe a cana, e batiam-lhe com ela na cabeça. 31 E, depois de o haverem escarnecido, tiraram-lhe a capa, vestiram-lhe as suas vestes e o levaram para ser crucificado.

32 E, quando saíam, encontraram um homem cireneu, chamado Simão, a quem constrangeram a levar a sua cruz. 33 E, chegando ao lugar chamado Gólgota, que se diz: Lugar da Caveira, 34 Deram-lhe a beber vinagre misturado com fel; mas ele, provando-o, não quis beber. 35 E, havendo-o crucificado, repartiram as suas vestes, lançando sortes, para que se cumprisse o que foi dito pelo profeta: Repartiram entre si as minhas vestes, e sobre a minha túnica lançaram sortes. 36 E, assentados, o guardavam ali. 37 E por cima da sua cabeça puseram escrita a sua acusação: este é jesus, o rei dos judeus. 38 E foram crucificados com ele dois salteadores, um à direita, e outro à esquerda. 39 E os que passavam blasfemavam dele, meneando as cabeças,

40 E dizendo: Tu, que destróis o templo, e em três dias o reedificas, salva-te a ti mesmo. Se és Filho de Deus, desce da cruz.

41 E da mesma maneira também os principais sacerdotes, com os escribas, e anciãos, e fariseus, escarnecendo, diziam:

42 Salvou os outros, e a si mesmo não pode salvar-se. Se é o Rei de Israel, desça agora da cruz, e creremos nele. 43 Confiou em Deus; livre-o agora, se o ama; porque disse: Sou Filho de Deus.

44 E o mesmo lhe lançaram também em rosto os salteadores que com ele estavam crucificados.

45 E desde a hora sexta houve trevas sobre toda a terra, até à hora nona. 46 E perto da hora nona exclamou Jesus em alta voz, dizendo: Eli, Eli, lamá sabactâni; isto é, Deus meu, Deus meu, por que me desamparaste?

47 E alguns dos que ali estavam, ouvindo isto, diziam: Este chama por Elias,

48 E logo um deles, correndo, tomou uma esponja, e embebeu-a em vinagre, e, pondo-a numa cana, dava-lhe de beber. 49 Os outros, porém, diziam: Deixa, vejamos se Elias vem livrá-lo.

50 E Jesus, clamando outra vez com grande voz, rendeu o espírito.

51 E eis que o véu do templo se rasgou em dois, de alto a baixo; e tremeu a terra, e fenderam-se as pedras; 52 E abriram-se os sepulcros, e muitos corpos de santos que dormiam foram ressuscitados; 53 E, saindo dos sepulcros, depois da ressurreição dele, entraram na cidade santa, e apareceram a muitos. 54 E o centurião e os que com ele guardavam a Jesus, vendo o terremoto, e as coisas que haviam sucedido, tiveram grande temor, e disseram: Verdadeiramente este era o Filho de Deus.

55 E estavam ali, olhando de longe, muitas mulheres que tinham seguido Jesus desde a Galileia, para o servir; 56 Entre as quais estavam Maria Madalena, e Maria, mãe de Tiago e de José, e a mãe dos filhos de Zebedeu.

57 E, vinda já a tarde, chegou um homem rico, de Arimateia, por nome José, que também era discípulo de Jesus. 58 Este foi ter com Pilatos, e pediu-lhe o corpo de Jesus. Então Pilatos mandou que o corpo lhe fosse dado. 59 E José, tomando o corpo, envolveu-o num fino e limpo lençol, 60 E o pôs no seu sepulcro novo, que havia aberto em rocha, e, rodando uma grande pedra para a porta do sepulcro, retirou-se. 61 E estavam ali Maria Madalena e a outra Maria, assentadas defronte do sepulcro.

62 E no dia seguinte, que é o dia depois da Preparação, reuniram-se os principais sacerdotes e os fariseus em casa de Pilatos, 63 Dizendo: Senhor, lembramo-nos de que aquele enganador, vivendo ainda, disse: Depois de três dias ressuscitarei.

64 Manda, pois, que o sepulcro seja guardado com segurança até ao terceiro dia, não se dê o caso que os seus discípulos vão de noite, e o furtem, e digam ao povo: Ressuscitou dentre os mortos; e assim o último erro será pior do que o primeiro.

65 E disse-lhes Pilatos: Tendes a guarda; ide, guardai-o como entenderdes.

66 E, indo eles, seguraram o sepulcro com a guarda, selando a pedra.

1 Koidikul võtsid kõik ülempreestrid ja rahvavanemad vastu otsuse, et Jeesus tuleb surmata. 2 Nad sidusid ta kinni, viisid ära ja andsid maavalitseja Pilaatuse kätte.

3 Kui nüüd tema äraandja Juudas nägi, et Jeesus oli mõistetud süüdi, kahetses ta ja viis need kolmkümmend hõbeseeklit ülempreestritele ja vanematele tagasi. 4 „Ma olen teinud pattu," ütles ta, „sest ma andsin ära süütu vere."

„Mis meil sellest?" vastasid nemad. „See on su oma asi."

5 Juudas viskas raha templisse maha ja läks ära. Siis ta läks ja poos end üles.

6 Ülempreestrid aga võtsid raha üles ja ütlesid: „Seaduse järgi ei tohi seda templikassasse panna, sest see on vere hind." 7 Nii nad otsustasid kasutada seda raha pottsepa põllu ostmiseks võõraste matmispaigaks. 8 Seepärast hüütakse seda põldu Verepõlluks tänaseni. 9 Nii läks täide, mis prohvet Jeremija suu läbi on öeldud: „Nad võtsid kolmkümmend hõberaha, hinna, mille vääriliseks Iisraeli lapsed ta olid hinnanud, 10 ja maksid selle pottsepa põllu eest, nii nagu Issand mind oli käskinud."

11 Jeesus aga seisis maavalitseja ees. „Kas sina oled juutide kuningas?" küsis maavalitseja temalt.

„Need on sinu sõnad," vastas Jeesus.

12 Ent kui ülempreestrid ja rahvavanemad teda süüdistasid, ei vastanud ta midagi. 13 Siis küsis Pilaatus temalt: „Kas sa ei kuule, mida kõike nad sinu vastu tunnistavad?" 14 Ent Pilaatuse suureks imestuseks ei vastanud Jeesus enam sõnagi.

15 Maavalitsejal oli kombeks paasapühade ajal vabastada üks vang, keda rahvas soovis. 16 Tookord oli vangis kurikuulus mees nimega Jeesus Barabas. 17 Kui siis rahvas oli kogunenud, küsis Pilaatus neilt:

„Kumma te tahate, et ma lasen teile vabaks: Jeesus Barabase või Jeesuse, keda hüütakse Messiaks?" 18 Sest ta teadis, et nad olid Jeesuse kadeduse pärast tema kätte andnud.

19 Aga kui Pilaatus istus kohtujärjel, saatis ta naine temale sõna: „Ärgu olgu sul midagi tegemist selle süütu mehega, sest ma olen täna öösel und nähes tema pärast rängalt kannatanud!"

20 Kuid ülempreestrid ja rahvavanemad keelitasid rahvast, et nad nõuaksid Barabast, Jeesuse aga laseksid hukata.

21 Siis maavalitseja küsis neilt veel kord: „Kumma neist kahest te tahate, et ma vabaks laseksin?"

„Barabase!" vastasid nad.

22 „Mida ma siis teen Jeesusega, keda hüütakse Messiaks?" küsis Pilaatus. „Löö ta risti!" hüüdsid kõik.

23 „Mispärast? Mis kurja ta on teinud?" küsis Pilaatus.

Nemad aga karjusid veel enam: „Löö ta risti!"

24 Kui Pilaatus nägi, et ta midagi ei saavuta, vaid rahva rahutus üha kasvas, võttis ta vett, pesi rahva ees oma käed ja ütles: „Mina olen süütu selle mehe verest! See on teie vastutus!"

25 Ja kogu rahvas kostis talle: „Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!"

26 Siis Pilaatus vabastas neile Barabase, Jeesust aga laskis piitsutada ja andis ta sõdurite kätte risti lüüa.

27 Siis viisid maavalitseja sõdurid Jeesuse pretooriumisse ja kogusid tema ümber terve väesalga. 28 Nad kiskusid ära ta riided ja panid talle selga punase mantli. 29 Ja nad punusid kibuvitstest pärja, surusid talle pähe ning andsid kätte pillirookepi. Siis põlvitasid nad tema ette maha ja mõnitasid teda: „Tervitus, juutide kuningas!" 30 Nad sülitasid ta peale, võtsid pillirookepi ja peksid teda pähe. 31 Ja kui nad olid teda küllalt mõnitanud, võtsid nad tal mantli seljast, panid ta oma riided selga tagasi ja viisid ta ära ristilöömiseks.

32 Välja minnes kohtasid nad Küreene meest nimega Siimon. Nad sundisid teda kandma Jeesuse risti. 33 Ja kui nad jõudsid paika nimega Kolgata (mis tähendab Pealuu koht), 34 pakkusid nad Jeesusele sapiga segatud veini. Kui ta oli seda maitsnud, keeldus ta joomast. 35 Aga kui nad tema olid risti löönud, jagasid nad liisku heites ta riided omavahel 36 ja istusid sinna teda valvama. 37 Ta pea kohale kinnitati silt tema süüga:

See on Jeesus, juutide kuningas.

38 Siis nad lõid koos Jeesusega risti kaks kurjategijat, üks temast paremale ja teine vasakule käele. 39 Möödakäijad aga pilkasid teda päid vangutades: 40 „Noh, templi lammutaja ja kolme päevaga üles ehitaja! Päästa nüüd iseennast! Kui sa oled Jumala Poeg, siis astu ristilt alla!" 41 Samamoodi pilkasid teda ka ülempreestrid koos kirjatundjate ja vanematega: 42 „Teisi on ta päästnud, aga iseennast ei suuda ta päästa. Ta on ju Iisraeli kuningas! Astugu nüüd ristilt alla ja me usume temasse! 43 Ta on lootnud Jumala peale. Las Jumal ta nüüd päästab, kui ta teda tahab, ta ju ütleb, et ta on Jumala Poeg." 44 Samamoodi pilkasid teda ka koos temaga risti löödud kurjategijad.

45 Kuuendal tunnil*27:45 Kuues tund on keskpäev. langes pimedus üle kogu maa ja kestis üheksanda tunnini*27:45 Üheksas tund on kell kolm pärastlõunal.. 46 Üheksandal tunnil kisendas Jeesus valju häälega: „Elii, elii, lemaa sabahtani?" – see tähendab „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?"

47 Aga mõned sealseisjatest ütlesid seda kuuldes: „Ta hüüab Eelijat!"

48 Ja kohe jooksis üks nendest ja tõi hapu veiniga*27:48 Arvatavasti hapu veini, veiniäädika ja vee segu, mis oli tavapärane sõdurite jook. immutatud käsna, pistis selle kepi otsa ja andis Jeesusele juua. 49 Teised aga ütlesid: „Aitab küll! Saame näha, kas Eelija tuleb teda päästma!"

50 Aga Jeesus kisendas jälle suure häälega ja heitis hinge.

51 Siis rebenes templi eesriie ülalt alla kaheks, maapind rappus, kaljud lõhenesid 52 ja hauad läksid lahti. Ja ärkas üles palju magama uinunud pühade ihusid 53 ja need tulid hauakambritest välja ja läksid pärast tema surnuist ülesäratamist pühasse linna, kus paljud neid nägid.

54 Kui sadakonna ülem ja need, kes Jeesust koos temaga valvasid, nägid maavärinat ja kõike, mis sündis, lõid nad väga kartma. „Tõepoolest, see mees oli Jumala Poeg!" ütlesid nad.

55 Aga seal oli toimuvat eemalt vaatamas palju naisi. Nad olid järgnenud Jeesusele Galileast alates ja hoolitsenud tema eest. 56 Nende seas olid Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ja Joosepi ema Maarja ning Sebedeuse poegade ema.

57 Õhtu hakul tuli Arimaatiast rikas mees nimega Joosep, kes oli samuti Jeesuse jünger. 58 Tema läks Pilaatuse juurde ja palus ta käest Jeesuse surnukeha, ning Pilaatus käskis selle temale anda. 59 Joosep võttis surnukeha, mähkis selle puhtasse linariidesse 60 ja pani oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse. Siis veeretas ta haua sissekäigu ette suure kivi ja läks minema. 61 Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja istusid seal haua vastas.

62 Järgmisel päeval, pärast pühade ettevalmistuspäeva, tulid ülempreestrid ja variserid üheskoos Pilaatuse juurde. 63 „Isand," ütlesid nad, „meil on meeles, et see eksitaja ütles, kui ta alles elas: „Mind äratatakse kolme päeva pärast üles!" 64 Seepärast käsi hoida tema hauda kuni kolmanda päevani kindlalt suletuna, et jüngrid ei tuleks ja teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale, et ta on üles äratatud. Siis oleks see viimane pettus hullem kui esimene."

65 „Võtke valvesalk," ütles Pilaatus neile, „minge ning pidage valvet, nii kindlalt kui oskate!" 66 Nemad läksid ja võtsid haua valve alla, pannes kivi pitseriga kinni ja seades sinna valvurid.