1 Porque o reino dos céus é semelhante a um homem, pai de família, que saiu de madrugada a assalariar trabalhadores para a sua vinha. 2 E, ajustando com os trabalhadores a um dinheiro por dia, mandou-os para a sua vinha. 3 E, saindo perto da hora terceira, viu outros que estavam ociosos na praça, 4 E disse-lhes: Ide vós também para a vinha, e dar-vos-ei o que for justo. E eles foram. 5 Saindo outra vez, perto da hora sexta e nona, fez o mesmo. 6 E, saindo perto da hora undécima, encontrou outros que estavam ociosos, e perguntou-lhes: Por que estais ociosos todo o dia? 7 Disseram-lhe eles: Porque ninguém nos assalariou. Disse-lhes ele: Ide vós também para a vinha, e recebereis o que for justo.

8 E, aproximando-se a noite, disse o senhor da vinha ao seu mordomo: Chama os trabalhadores, e paga-lhes o salário, começando pelos derradeiros, até aos primeiros. 9 E, chegando os que tinham ido perto da hora undécima, receberam um dinheiro cada um. 10 Vindo, porém, os primeiros, cuidaram que haviam de receber mais; mas do mesmo modo receberam um dinheiro cada um. 11 E, recebendo-o, murmuravam contra o pai de família, 12 Dizendo: Estes derradeiros trabalharam só uma hora, e tu os igualaste conosco, que suportamos a fadiga e a calma do dia.

13 Mas ele, respondendo, disse a um deles: Amigo, não te faço agravo; não ajustaste tu comigo um dinheiro? 14 Toma o que é teu, e retira-te; eu quero dar a este derradeiro tanto como a ti. 15 Ou não me é lícito fazer o que quiser do que é meu? Ou é mau o teu olho porque eu sou bom?

16 Assim os derradeiros serão primeiros, e os primeiros derradeiros; porque muitos são chamados, mas poucos escolhidos.

17 E, subindo Jesus a Jerusalém, chamou à parte os seus doze discípulos, e no caminho disse-lhes:

18 Eis que vamos para Jerusalém, e o Filho do homem será entregue aos principais sacerdotes, e aos escribas, e condená-lo-ão à morte. 19 E o entregarão aos gentios para que dele escarneçam, e o açoitem e crucifiquem, e ao terceiro dia ressuscitará.

20 Então se aproximou dele a mãe dos filhos de Zebedeu, com seus filhos, adorando-o, e fazendo-lhe um pedido. 21 E ele diz-lhe: Que queres? Ela respondeu: Dize que estes meus dois filhos se assentem, um à tua direita e outro à tua esquerda, no teu reino.

22 Jesus, porém, respondendo, disse: Não sabeis o que pedis. Podeis vós beber o cálice que eu hei de beber, e ser batizados com o batismo com que eu sou batizado? Dizem-lhe eles: Podemos.

23 E diz-lhes ele: Na verdade bebereis o meu cálice e sereis batizados com o batismo com que eu sou batizado, mas o assentar-se à minha direita e à minha esquerda não me pertence dá-lo, mas é para aqueles para quem meu Pai o tem preparado.

24 E, quando os dez ouviram isto, indignaram-se contra os dois irmãos. 25 Então Jesus, chamando-os para junto de si, disse: Bem sabeis que pelos príncipes dos gentios são estes dominados, e que os grandes exercem autoridade sobre eles.

26 Não será assim entre vós; mas todo aquele que quiser entre vós fazer-se grande seja vosso serviçal; 27 E, qualquer que entre vós quiser ser o primeiro, seja vosso servo; 28 Bem como o Filho do homem não veio para ser servido, mas para servir, e para dar a sua vida em resgate de muitos.

29 E, saindo eles de Jericó, seguiu-o grande multidão. 30 E eis que dois cegos, assentados junto do caminho, ouvindo que Jesus passava, clamaram, dizendo: Senhor, Filho de Davi, tem misericórdia de nós!

31 E a multidão os repreendia, para que se calassem; eles, porém, cada vez clamavam mais, dizendo: Senhor, Filho de Davi, tem misericórdia de nós!

32 E Jesus, parando, chamou-os, e disse: Que quereis que vos faça?

33 Disseram-lhe eles: Senhor, que os nossos olhos sejam abertos.

34 Então Jesus, movido de íntima compaixão, tocou-lhes nos olhos, e logo seus olhos viram; e eles o seguiram.

1 „Taevariik on kui peremees, kes läks hommikul vara värbama töölisi oma viinamäele. 2 Kui ta oli nendega päevapalgaks kokku leppinud ühe teenari*20:2 Üks teenar oligi töölise keskmine päevapalk., läkitas ta nad viinamäele.

3 Kolmanda tunni*20:3 See on kell üheksa hommikul. Tunde loeti päikesetõusust, mis oli kella kuue ajal. Nii on kuues tund keskpäev, üheksas tund kell kolm pärast lõunat ja üheteistkümnes tund kell viis õhtul. paiku läks ta välja ja nägi turuplatsil teisi jõude seismas.

4 „Minge teiegi viinamäele!" ütles ta neile. „Ma annan teile õiglase tasu!" 5 Ja nad läksid.

Kuuendal ja üheksandal tunnil toimis peremees samamoodi. 6 Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta veel töölisi seismas ja ütles neilegi: „Miks teie siin kogu päeva ilma tööta seisate?"

7 „Meid ei ole keegi palganud," vastasid nad.

„Minge ka teie tööle mu viinamäele!" käskis peremees.

8 Kui õhtu kätte jõudis, ütles viinamäe isand töödejuhatajale: „Kutsu töölised ja maksa neile välja palk, alustades viimastest ja lõpetades esimestega!"

9 Need, kes olid üheteistkümnendal tunnil palgatud, tulid ning said igaüks ühe teenari. 10 Aga kui tuli esimeste kord, arvasid nemad, et nad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari. 11 Ja nad nurisesid peremehe üle: 12 „Need viimased tegid ainult ühe tunni tööd, ent sina oled nad teinud võrdseks meiega, kes me talusime päeva raskust ja palavust!"

13 Peremees aga vastas ühele neist: „Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühe teenari peale? 14 Võta oma palk ja mine! Ja kui ma tahan maksta sellele viimasele sama palju kui sulle, 15 kas ma ei tohi toimida oma varaga, nagu soovin? Või oled sa kade, et mina olen helde?"

16 Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud."

17 Kui Jeesus läks üles Jeruusalemma, viis ta kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile: 18 „Me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte. Need mõistavad ta surma 19 ja annavad tema uskmatute kätte mõnitada, piitsutada ja risti lüüa. Aga kolmandal päeval ta äratatakse üles."

20 Siis astus Sebedeuse poegade ema koos oma poegadega Jeesuse juurde ning kummardas ta ette, et temalt midagi paluda.

21 „Mida sa soovid?" küsis Jeesus.

„Luba, et need mu kaks poega istuvad sinu Kuningriigis üks su paremal ja teine vasakul käel!" ütles ta.

22 „Teie ei tea, mida te palute," vastas Jeesus. „Kas te suudate juua karikast, mida minul tuleb juua?"

„Suudame küll!" vastasid nad.

23 „Tõepoolest te joote minu karikast," ütles Jeesus, „kuid kohta mu paremal ja vasakul käel ei saa ma teile anda. See kuulub neile, kellele mu Isa on selle valmistanud."

24 Kui ülejäänud kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks nende kahe venna peale. 25 Ent Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles: „Te teate, et uskmatute valitsejad peremehetsevad nende üle ja võimukandjad kasutavad nende kallal jõudu. 26 Kuid nõnda ärgu olgu see teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, 27 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane – 28 nii nagu Inimese Poeg ei tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunastuseks paljude eest!"

29 Kui Jeesus ja jüngrid olid Jeerikost lahkumas, järgnes neile suur rahvahulk. 30 Kaks pimedat istusid tee ääres ja kui nad kuulsid, et Jeesus läheb mööda, hüüdsid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!"

31 Rahvas hurjutas neid, et nad vait jääksid, aga nemad kisendasid seda kõvemini: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!"

32 Jeesus jäi seisma, kutsus nad lähemale ja küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?"

33 „Issand, et meie silmad avaneksid!" ütlesid pimedad.

34 Jeesusel hakkas neist kahju ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nad nägid ning järgnesid talle.