1 I, the prisoner in the Lord, exhort you therefore to walk worthy of the calling wherewith ye have been called,

2 with all lowliness and meekness, with long-suffering, bearing with one another in love; 3 using diligence to keep the unity of the Spirit in the uniting bond of peace. 4 There is one body and one Spirit, as ye have been also called in one hope of your calling; 5 one Lord, one faith, one baptism; 6 one God and Father of all, who is over all, and through all, and in us all. 7 But to each one of us has been given grace according to the measure of the gift of the Christ. 8 Wherefore he says, Having ascended up on high, he has led captivity captive, and has given gifts to men. 9 But that he ascended, what is it but that he also descended into the lower parts of the earth? 10 He that descended is the same who has also ascended up above all the heavens, that he might fill all things; 11 and he has given some apostles, and some prophets, and some evangelists, and some shepherds and teachers, 12 for the perfecting of the saints; with a view to the work of the ministry, with a view to the edifying of the body of Christ; 13 until we all arrive at the unity of the faith and of the knowledge of the Son of God, at the full-grown man, at the measure of the stature of the fulness of the Christ; 14 in order that we may be no longer babes, tossed and carried about by every wind of that teaching which is in the sleight of men, in unprincipled cunning with a view to systematized error; 15 but, holding the truth in love, we may grow up to him in all things, who is the head, the Christ: 16 from whom the whole body, fitted together, and connected by every joint of supply, according to the working in its measure of each one part, works for itself the increase of the body to its self-building up in love.

17 This I say therefore, and testify in the Lord, that ye should no longer walk as the rest of the nations walk in the vanity of their mind, 18 being darkened in understanding, estranged from the life of God by reason of the ignorance which is in them, by reason of the hardness of their hearts, 19 who having cast off all feeling, have given themselves up to lasciviousness, to work all uncleanness with greedy unsatisfied lust. 20 But ye have not thus learnt the Christ, 21 if ye have heard him and been instructed in him according as the truth is in Jesus; 22 namely your having put off according to the former conversation the old man which corrupts itself according to the deceitful lusts; 23 and being renewed in the spirit of your mind; 24 and your having put on the new man, which according to God is created in truthful righteousness and holiness. 25 Wherefore, having put off falsehood, speak truth every one with his neighbour, because we are members one of another. 26 Be angry, and do not sin; let not the sun set upon your wrath, 27 neither give room for the devil. 28 Let the stealer steal no more, but rather let him toil, working what is honest with his hands, that he may have to distribute to him that has need. 29 Let no corrupt word go out of your mouth, but if there be any good one for needful edification, that it may give grace to those that hear it. 30 And do not grieve the Holy Spirit of God, with which ye have been sealed for the day of redemption. 31 Let all bitterness, and heat of passion, and wrath, and clamour, and injurious language, be removed from you, with all malice; 32 and be to one another kind, compassionate, forgiving one another, so as God also in Christ has forgiven you.

1 Mina, kes ma olen vang Issanda pärast, julgustan teid nüüd elama selle kutsumise vääriliselt, mis teile on antud. 2 Olge kõiges alandlikud ja leebed, kannatlikud ja leplikud üksteisega armastuses. 3 Püüdke teha kõik, et rahusideme kaudu hoida Vaimu ühtsust. 4 Sest on üks ihu ja üks Vaim, nagu te ka olete kutsutud osa saama ühest lootusest; 5 üks Issand, üks usk, üks ristimine, 6 üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle, kõikide läbi ja kõikide sees.

7 Kuid meile kõigile on antud armu nii, nagu Kristus seda jagas. 8 Seepärast öeldakse Pühakirjas:

„Tema läks üles kõrgele,

viis vangid vangi,

jagas inimestele ande!"

9 Aga kui ta on läinud üles, siis see tähendab, et ta on käinud ka maa sügavustes. 10 See, kes on tulnud alla, on sama, kes on läinud üles üle kõigi taevaste, et täita enesega kõik. 11 Tema on pannud mõned apostleiks, mõned prohveteiks, mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, 12 et Jumala rahvast valmistada teenimistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks, 13 kuni me kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse ning saavutame küpsuse, omandades täie mõõdu Kristuse täiusest.

14 Siis ei ole me enam vastsündinud, keda lained edasi-tagasi uhuvad, siia-sinna heidetud iga õpetuse tuules, inimeste eksitavate plaanide kavaluses ja osavuses. 15 Vaid me räägime siis tõtt armastuses ja kasvame kõiges kokku temaga, kes on pea – Kristus. 16 Temas on kogu ihu kokku liidetud ja hoitakse koos iga liigese ja toetava kõõlusega, vastavalt iga liikme tööle. Niiviisi kasvab kogudus, kuni ta on end ülesehitanud armastuses.

17 Aga seda ma ütlen ja kinnitan Issanda nimel: te ei tohi enam elada nii, nagu uskmatud elavad oma meelte tühisuses. 18 Nende arusaamine on tuhmunud, nad on võõrdunud elust Jumalaga oma teadmatuse ja südame paadumuse tõttu. 19 Olles kaotanud igasuguse tundlikkuse, on nad andunud kõlvatusele, tehes ahnelt kõike roppust.

20 Kuid mitte nii ei õppinud te Kristust tundma. 21 Kindlasti te kuulsite temast ja teid õpetati vastavalt sellele tõele, mis on Jeesuses. 22 Teil tuleb maha jätta endine eluviis ja vana loomus, mida rikuvad selle petlikud himud, 23 ning saada uueks oma mõtteviisilt 24 ja riietuda uue inimesega, kes on loodud Jumala sarnaseks tõe õiguses ja pühaduses.

25 Seepärast jätke vale ja rääkige tõtt üksteisele, sest me oleme sama ihu liikmed.

26 Kui te vihastute, siis ärge tehke pattu! Ärge laske päikesel loojuda, kui olete veel vihased! 27 Ärge andke kuradile võimalust!

28 Kes on varastanud, ärgu enam varastagu, vaid tehku tööd, tehes midagi kasulikku oma kätega, et tal oleks jagada neile, kellel on puudus.

29 Ükski vääritu sõna ärgu pääsegu üle teie huulte, vaid rääkige ainult seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks, et kuulajad saaksid sellest kasu. 30 Ja ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu, kes on kinnitanud teid oma pitseriga lunastuspäevani. 31 Kõik kibedus, raev ja viha, kisa ja sõim kadugu teie juurest koos kogu kurjusega. 32 Olge üksteise vastu lahked ja kaastundlikud ning andestage üksteisele, nagu Jumalgi on teile andeks andnud Kristuses.