1 Now him that is weak in the faith receive, not to the determining of questions of reasoning. 2 One man is assured that he may eat all things; but the weak eats herbs. 3 Let not him that eats make little of him that eats not; and let not him that eats not judge him that eats: for God has received him. 4 Who art thou that judgest the servant of another? to his own master he stands or falls. And he shall be made to stand; for the Lord is able to make him stand. 5 One man esteems day more than day; another esteems every day alike. Let each be fully persuaded in his own mind. 6 He that regards the day, regards it to the Lord. And he that eats, eats to the Lord, for he gives God thanks; and he that does not eat, it is to the Lord he does not eat, and gives God thanks. 7 For none of us lives to himself, and none dies to himself. 8 For both if we should live, it is to the Lord we live; and if we should die, it is to the Lord we die: both if we should live then, and if we should die, we are the Lord’s. 9 For to this end Christ has died and lived again, that he might rule over both dead and living. 10 But thou, why judgest thou thy brother? or again, thou, why dost thou make little of thy brother? for we shall all be placed before the judgment-seat of God. 11 For it is written, I live, saith the Lord, that to me shall bow every knee, and every tongue shall confess to God. 12 So then each of us shall give an account concerning himself to God. 13 Let us no longer therefore judge one another; but judge ye this rather, not to put a stumbling-block or a fall-trap before his brother. 14 I know, and am persuaded in the Lord Jesus, that nothing is unclean of itself; except to him who reckons anything to be unclean, to that man it is unclean. 15 For if on account of meat thy brother is grieved, thou walkest no longer according to love. Destroy not him with thy meat for whom Christ has died. 16 Let not then your good be evil spoken of; 17 for the kingdom of God is not eating and drinking, but righteousness, and peace, and joy in the Holy Spirit. 18 For he that in this serves the Christ is acceptable to God and approved of men. 19 So then let us pursue the things which tend to peace, and things whereby one shall build up another. 20 For the sake of meat do not destroy the work of God. All things indeed are pure; but it is evil to that man who eats while stumbling in doing so. 21 It is right not to eat meat, nor drink wine, nor do anything in which thy brother stumbles, or is offended, or is weak. 22 Hast thou faith? have it to thyself before God. Blessed is he who does not judge himself in what he allows. 23 But he that doubts, if he eat, is condemned; because it is not of faith; but whatever is not of faith is sin.

1 Võtke lahkesti vastu usus nõdrad ja ärge vaielge erimeelsuste üle. 2 Üks usub, et süüa võib kõike, aga kes on nõder, sööb ainult taimetoitu. 3 Kes sööb, ärgu põlastagu seda, kes ei söö. Ja kes ei söö, ärgu mõistku kohut selle üle, kes sööb, sest Jumal on tema vastu võtnud. 4 Kes oled sina, et mõistad kohut võõra sulase üle? Oma isanda ees ta seisab või langeb. Aga ta jääb seisma, sest Issand suudab teda püsti hoida.

5 Mõni peab üht päeva teisest paremaks, teine aga kõiki päevi ühesuguseks. Olgu igaüks oma otsuses kindel! 6 Kes tähistab mingit päeva, tähistab seda Issandale; ja kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat; samuti see, kes jätab söömata, teeb seda Issandale ja tänab Jumalat. 7 Sest ükski meist ei ela iseenesele ja ükski ei sure iseendale. 8 Kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Seepärast, ükskõik, kas me elame või sureme, oleme ikka Issanda omad! 9 Just selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand.

10 Aga miks sina mõistad kohut oma venna või õe üle? Või miks sina neid põlastad? Eks tuleb meil kõigil kord seista Jumala kohtujärje ees, 11 nagu on kirjutatud:

„ „Nii tõesti kui mina elan," ütleb Issand,

„minu ees peab nõtkuma iga põlv,

ja iga suu peab kiitma Jumalat." "

12 Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.

13 Ärgem siis mõistkem enam kohut üksteise üle! Pigem otsustagem hoiduda saamast vennale komistuseks ja pahanduseks. 14 Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et midagi ei ole ebapüha iseenesest, vaid on ebapüha üksnes sellele, kes midagi peab ebapühaks. 15 Sest kui su vend või õde tunneb piina sellepärast, mis sa sööd, siis ei käitu sa enam kooskõlas armastusega. Ära hävita oma toiduga kedagi, kelle eest Kristus on surnud! 16 Sellepärast ärgu saagu hea, mis teil on, pilgatavaks.

17 Sest Jumala riik ei ole mitte söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus. 18 Igaüks, kes selliselt teenib Kristust, on Jumalale meelepärane ja tunnustatud inimeste poolt.

19 Nõnda siis taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks! 20 Ära lammuta toidu pärast Jumala tööd! Kõik toit on küll puhas, aga on vale süüa seda, mis teise komistama paneb! 21 Parem on mitte süüa liha ega juua veini ega teha midagi sellist, mille tõttu su vend või õde kiusatusse satub. 22 Mida iganes sa nende asjade kohta usud, hoia see enese ja Jumala vahel! Õnnistatud on see, kes ei süüdista end asjade pärast, mis ta heaks kiidab. 23 Aga kes kahtleb ja siiski sööb, on süüdi, sest see ei tule usust. Aga kõik, mis ei tule usust, on patt.