1 Therefore thou art inexcusable, O man, every one who judgest, for in that in which thou judgest another, thou condemnest thyself; for thou that judgest doest the same things. 2 But we know that the judgment of God is according to truth upon those who do such things. 3 And thinkest thou this, O man, who judgest those that do such things, and practisest them thyself, that thou shalt escape the judgment of God? 4 or despisest thou the riches of his goodness, and forbearance, and long-suffering, not knowing that the goodness of God leads thee to repentance? 5 but, according to thy hardness and impenitent heart, treasurest up to thyself wrath, in the day of wrath and revelation of the righteous judgment of God, 6 who shall render to each according to his works: 7 to them who, in patient continuance of good works, seek for glory and honour and incorruptibility, life eternal. 8 But to those that are contentious, and are disobedient to the truth, but obey unrighteousness, there shall be wrath and indignation, 9 tribulation and distress, on every soul of man that works evil, both of Jew first, and of Greek; 10 but glory and honour and peace to every one that works good, both to Jew first and to Greek: 11 for there is no acceptance of persons with God. 12 For as many as have sinned without law shall perish also without law; and as many as have sinned under law shall be judged by law, 13 (for not the hearers of the law are just before God, but the doers of the law shall be justified. 14 For when those of the nations, which have no law, practise by nature the things of the law, these, having no law, are a law to themselves; 15 who shew the work of the law written in their hearts, their conscience also bearing witness, and their thoughts accusing or else excusing themselves between themselves;) 16 in the day when God shall judge the secrets of men, according to my glad tidings, by Jesus Christ.

17 But if thou art named a Jew, and restest in the law, and makest thy boast in God, 18 and knowest the will, and discerningly approvest the things that are more excellent, being instructed out of the law; 19 and hast confidence that thou thyself art a leader of the blind, a light of those who are in darkness, 20 an instructor of the foolish, a teacher of babes, having the form of knowledge and of truth in the law: 21 thou then that teachest another, dost thou not teach thyself? thou that preachest not to steal, dost thou steal? 22 thou that sayest man should not commit adultery, dost thou commit adultery? thou that abhorrest idols, dost thou commit sacrilege? 23 thou who boastest in law, dost thou by transgression of the law dishonour God? 24 For the name of God is blasphemed on your account among the nations, according as it is written. 25 For circumcision indeed profits if thou keep the law; but if thou be a law-transgressor, thy circumcision is become uncircumcision. 26 If therefore the uncircumcision keep the requirements of the law, shall not his uncircumcision be reckoned for circumcision, 27 and uncircumcision by nature, fulfilling the law, judge thee, who, with letter and circumcision, art a law-transgressor? 28 For he is not a Jew who is one outwardly, neither that circumcision which is outward in flesh; 29 but he is a Jew who is so inwardly; and circumcision, of the heart, in spirit, not in letter; whose praise is not of men, but of God.

1 Seepärast ei ole sinulgi mingit vabandust, kes sa ka iganes oled, sina, kes mõistad kohut! Sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi ka ennast, sest sina, kes sa kohut mõistad, teed sedasama! 2 Me teame, et Jumala kohtuotsus sääraste tegude tegijale on õige. 3 Sina aga, kes teiste üle kohut mõistad, ise aga sedasama teed, kas sa arvad, et sa saad põgeneda Jumala kohtu eest? 4 Või põlgad sa tema helduse, sallivuse ja pika meele rohkust? Kas sa ei saa aru, et Jumala heldus juhib sind meelt parandama?

5 Sa kogud enesele viha oma südame kanguse ja kahetsuseta südamega Jumala viha päevaks, kui tema õiglane kohus saab avalikuks. 6 Jumal „tasub igaühele ta tegude järgi": 7 igavest elu neile, kes püsiva heategemise kaudu püüdlevad kirkust, au ja kadumatust, 8 ent viha ja raevu neile, kes on isekad, põlgavad ära tõe ja järgivad kurja. 9 Valu ja vaev saab osaks igale inimhingele, kes teeb kurja – esmalt juudile, siis mittejuudile, 10 kuid kirkus, au ja rahu igaühele, kes teeb head – esmalt juudile, siis mittejuudile. 11 Sest Jumal ei tee vahet isikute vahel!

12 Kes teevad pattu Seadust tundmata, ka hukkuvad Seadust tundmata, ja kes teevad pattu seadusealustena, mõistetakse süüdi Seaduse alusel. 13 Ei ole ju Seaduse kuuljad õiged Jumala ees, vaid Seaduse täitjad mõistetakse õigeks. 14 Seepärast kui mittejuudid, kellel Seadust ei ole, loomusunnil teevad seda, mida Seadus nõuab, on nad Seadust omamata iseendale seaduseks. 15 Nad näitavad, et Seaduse nõuded on kirjutatud neile südamesse. Seda kinnitab ka nende südametunnistus, kui mõtted neid vaheldumisi süüdistavad või kaitsevad. 16 Minu evangeeliumi kohaselt sünnib see päeval, kui Jumal Jeesuse Kristuse läbi mõistab kohut inimeste saladuste üle.

17 Kuidas on lugu sinuga, kes sa nimetad end juudiks? Sa loodad Seadusele, sa kiitled Jumalast, 18 sa tunned tema tahet ja oskad eristada olulist, sest sa oled seda Seadusest õppinud. 19 Sul on kindel veendumus, et sina oled pimedate teejuht, pimeduses olijate valgus, 20 arutute juhendaja, väetimate õpetaja, sest on ju teadmine ja tõde sinu päralt Seaduse kujul. 21 Kuidas siis sina, kes sa õpetad teisi, ennast ei õpeta? Sa kuulutad: „Ära varasta!", aga ise varastad? 22 Sa ütled: „Ära riku abielu!", aga ise rikud abielu? Sa jälestad ebajumalaid, aga riisud Templit? 23 Sa uhkustad Seadusega, aga oma üleastumisega Seadusest sa heidad halba varju Jumalale! 24 Sest nagu Pühakirjas öeldakse:

„Teie pärast teotatakse Jumala nime mittejuutide seas!"

25 Ümberlõikamisest on ju tõesti kasu, kui sa toimid Seaduse järgi. Aga kui sa Seadust rikud, ei ole sa millegi poolest parem ümberlõikamatuist. 26 Seepärast, kui mõni ümberlõikamatu Seaduse nõudeist kinni peab, eks loeta siis ta võrdseks ümberlõigatutega? 27 Ja see ihu poolest ümberlõikamatu, kes järgib Seadust, mõistab kord kohut sinu üle, kes sa rikud Seadust kirjatähest ja ümberlõikamisest hoolimata.

28 Sest juut ei ole ju see, kes seda on väliselt, ja ümberlõikamine see, mida ihul võib näha, 29 vaid juut on see, kes seda on sisemiselt, ja ümberlõikamine on südame ümberlõikamine Vaimu läbi, mitte kirjutatud käsu läbi. Selline saab kiituse mitte inimestelt, vaid Jumalalt.