1 What then shall we say? Should we continue in sin that grace may abound? 2 Far be the thought. We who have died to sin, how shall we still live in it? 3 Are you ignorant that we, as many as have been baptised unto Christ Jesus, have been baptised unto his death? 4 We have been buried therefore with him by baptism unto death, in order that, even as Christ has been raised up from among the dead by the glory of the Father, so we also should walk in newness of life. 5 For if we are become identified with him in the likeness of his death, so also we shall be of his resurrection; 6 knowing this, that our old man has been crucified with him, that the body of sin might be annulled, that we should no longer serve sin. 7 For he that has died is justified from sin. 8 Now if we have died with Christ, we believe that we shall also live with him, 9 knowing that Christ having been raised up from among the dead dies no more: death has dominion over him no more. 10 For in that he has died, he has died to sin once for all; but in that he lives, he lives to God. 11 So also ye, reckon yourselves dead to sin and alive to God in Christ Jesus. 12 Let not sin therefore reign in your mortal body to obey its lusts. 13 Neither yield your members instruments of unrighteousness to sin, but yield yourselves to God as alive from among the dead, and your members instruments of righteousness to God. 14 For sin shall not have dominion over you, for ye are not under law but under grace. 15 What then? should we sin because we are not under law but under grace? Far be the thought. 16 Know ye not that to whom ye yield yourselves bondmen for obedience, ye are bondmen to him whom ye obey, whether of sin unto death, or of obedience unto righteousness? 17 But thanks be to God, that ye were bondmen of sin, but have obeyed from the heart the form of teaching into which ye were instructed. 18 Now, having got your freedom from sin, ye have become bondmen to righteousness. 19 I speak humanly on account of the weakness of your flesh. For even as ye have yielded your members in bondage to uncleanness and to lawlessness unto lawlessness, so now yield your members in bondage to righteousness unto holiness. 20 For when ye were bondmen of sin ye were free from righteousness. 21 What fruit therefore had ye then in the things of which ye are now ashamed? for the end of themis death. 22 But now, having got your freedom from sin, and having become bondmen to God, ye have your fruit unto holiness, and the end eternal life. 23 For the wages of sin is death; but the act of favour of God, eternal life in Christ Jesus our Lord.
1 Mis me siis ütleme? Kas peaksime püsima patus, et arm suureneks? 2 Kaugeltki mitte! Kuidas võiksime meie, kes oleme patule surnud, veel patus elada? 3 Või kas te ei tea, et kõik, kes me oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse? 4 Seepärast on meid koos temaga ka hauda maetud ristimise kaudu surmasse, et nii nagu Kristus on äratatud surnuist üles Isa kirkuse toimel, nõnda võime meiegi käia uues elus.
5 Sest kui meid on liidetud tema surma sarnasusse, siis liidetakse meid ka tema ülestõusmisse. 6 Me teame, et meie vana loomus on koos Kristusega risti löödud, et meie patune ihu häviks ja me ei peaks enam orjama pattu; 7 sest surres vabanetakse patu võimu alt.
8 Aga kui me oleme surnud koos Kristusega, siis usume, et me ka elame koos Kristusega. 9 Me ju teame, et nüüd, kui Kristus on surnuist üles äratatud, ei sure ta enam; surmal pole võimu tema üle. 10 Sest surres suri ta patule üks kord ja alatiseks, kuid elades elab ta Jumalale.
11 Samuti arvestage ka teie, et olete surnud patule, kuid elate Jumalale Kristuses Jeesuses. 12 Seepärast ärge laske patul valitseda oma surelikus ihus, kuuletudes selle ihadele. 13 Ärge andke oma ihuliikmeid ülekohtu relvadeks patule, vaid nõnda kui need, kes on äratatud surnuist üles, andke end Jumala teenistusse ja oma ihuliikmed õiguse relvadeks temale! 14 Sest patt ei valitse enam teie üle; te ei kuulu enam Seaduse, vaid armu alla.
15 Mis me sellest järeldame? Kas peaksime tegema pattu, kuna me ei kuulu Seaduse, vaid armu alla? Kaugeltki mitte! 16 Kas te ei tea, et kelle teenistusse te end orjana kuuletudes annate, selle orjad te olete ja selle sõna kuulate – kas siis patu orjad surmaks või kuulekuse orjad õiguseks. 17 Aga tänu Jumalale, et teie, kes te varem olite patu orjad, olete nüüd südames kuuletunud sellele õpetusele, mille hoolde teid anti. 18 Patust vabastatuina olete saanud õiguse teenriteks.
19 Teie inimliku nõrkuse tõttu kasutan ma neid võrdlusi igapäevaelust. Nii nagu te enne andsite oma liikmed orjaks rüvedusele ja üha kasvavale ülekohtule, nii andke nad nüüd õiguse teenritena pühitsuse jaoks. 20 Jah, kui te pattu orjasite, siis te olite vabad õigusest. 21 Mis vilja te kandsite siis? Sellist, mille pärast te nüüd häbenete, sest selle tulemus on surm. 22 Aga nüüd, olles vabastatud patu võimust ja saanud Jumala teenriteks, te kannate vilja pühitsuseks. Selle tulemuseks on igavene elu. 23 Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.