1 What then is the superiority of the Jew? or what the profit of circumcision? 2 Much every way: and first, indeed, that to them were entrusted the oracles of God. 3 For what? if some have not believed, shall their unbelief make the faith of God of none effect? 4 Far be the thought: but let God be true, and every man false; according as it is written, So that thou shouldest be justified in thy words, and shouldest overcome when thou art in judgment. 5 But if our unrighteousness commend God’s righteousness, what shall we say? Is God unrighteous who inflicts wrath? I speak according to man. 6 Far be the thought: since how shall God judge the world? 7 For if the truth of God, in my lie, has more abounded to his glory, why yet am I also judged as a sinner? 8 and not, according as we are injuriously charged, and according as some affirm that we say, Let us practise evil things, that good ones may come? whose judgment is just. 9 What then? are we better? No, in no wise: for we have before charged both Jews and Greeks with being all under sin: 10 according as it is written, There is not a righteous man, not even one; 11 there is not the man that understands, there is not one that seeks after God. 12 All have gone out of the way, they have together become unprofitable; there is not one that practises goodness, there is not so much as one: 13 their throat is an open sepulchre; with their tongues they have used deceit; asps' poison is under their lips: 14 whose mouth is full of cursing and bitterness; 15 swift their feet to shed blood; 16 ruin and misery are in their ways, 17 and way of peace they have not known: 18 there is no fear of God before their eyes.

19 Now we know that whatever the things the law says, it speaks to those under the law, that every mouth may be stopped, and all the world be under judgment to God. 20 Wherefore by works of law no flesh shall be justified before him; for by law is knowledge of sin. 21 But now without law righteousness of God is manifested, borne witness to by the law and the prophets; 22 righteousness of God by faith of Jesus Christ towards all, and upon all those who believe: for there is no difference; 23 for all have sinned, and come short of the glory of God; 24 being justified freely by his grace through the redemption which is in Christ Jesus; 25 whom God has set forth a mercy-seat, through faith in his blood, for the shewing forth of his righteousness, in respect of the passing by the sins that had taken place before, through the forbearance of God; 26 for the shewing forth of his righteousness in the present time, so that he should be just, and justify him that is of the faith of Jesus. 27 Where then is boasting? It has been excluded. By what law? of works? Nay, but by law of faith; 28 for we reckon that a man is justified by faith, without works of law. 29 Is God the God of Jews only? is he not of the nations also? Yea, of nations also: 30 since indeed it is one God who shall justify the circumcision on the principle of faith, and uncircumcision by faith. 31 Do we then make void law by faith? Far be the thought: no, but we establish law.

1 Mis eelis on siis juudil või mis kasu on ümberlõikamisest? 2 Palju ja igas suhtes! Kõigepealt, nende kätte usaldati Jumala sõnumid. 3 Ja mis siis, kui mõned pole olnud ustavad? Kas nende ebaustavus tühistab Jumala ustavuse? 4 Kaugeltki mitte! Jumal on sõnapidaja, olgugi iga inimene valelik; sest nagu Pühakirjas öeldakse:

„Et su sõnad osutuksid õigeks

ja sa võidaksid kohtumõistmisel!"

5 Aga kui meie ebaõiglus toob esile Jumala õigluse, mida siis öelda? Kas ehk Jumal on ebaõiglane – ma räägin inimlikust seisukohast –, kui ta meid karistab vihas? 6 Kaugeltki mitte! Sest kuidas saaks Jumal sel juhul üldse mõista kohut maailma üle? 7 Aga kui Jumala tõde minu valelikkuse läbi saab üha rohkem temale kirkuseks, miks mina siiski kohtu alla lähen patusena? 8 Miks mitte öelda: „Tehkem kurja, et sellest võiks sündida head!", nagu mõned laimajad on väitnud mind rääkivat? Nemad ei jää ilma oma teenitud karistusest!

9 Mis me sellest järeldame? Kas meil*3:9 St juutidel. on eeliseid? Üldsegi mitte! Oma süüdistuskõnes eelpool oleme me juba selgeks teinud, et nii juudid kui mittejuudid on patu võimu all. 10 Sest on ju kirjutatud:

„Ei ole ühtki õiget, ei ühtainustki.

11 Ei ole ühtki, kes mõistaks,

ei ühtki, kes otsiks Jumalat.

12 Kõik on kaldunud kõrvale,

läinud koguni raisku.

Ei ole ühtki, kes teeks head,

ei ühtainustki."

13 „Nende kõri on lahtine haud,

oma keelega nad petavad."

„Nende huulte taga on madude mürk."

14 „Nende suu on täis needmist ja kibedust."

15 „Nende jalad ruttavad valama verd,

16 häving ja viletsus on kõigil nende teedel,

17 ja rahu teed nad ei tunne."

18 „Jumalakartust ei ole nende silme ees."

19 Aga me teame, et kõik Seaduse sõnad on suunatud neile, kes on Seaduse all, et keegi ei saaks ennast õigustada ja kogu maailm saaks vastutavaks Jumala ees. 20 Sest Seadusest kinnipidamise alusel ei mõisteta ühtki inimest õigeks tema ees; Seaduse kaudu saame me teadlikuks patust.

21 Nüüd aga on Seadusest lahus saanud avalikuks Jumala tee õigeksmõistmisele, millest tunnistavad Seadus ja Prohvetid. 22 See õigeksmõistmine Jumala poolt kuulub Jeesusesse Kristusesse uskumise alusel kõigile usklikele. Sest ei ole mingit vahet juudil ja mittejuudil: 23 kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma, 24 kuid mõistetakse õigeks tema armust täiesti muidu, Kristuses Jeesuses oleva lunastuse kaudu. 25 Et osutada oma õigust, on Jumal seadnud Jeesuse kõigile kättesaadavaks lepitusohvriks, mis toimib usu kaudu tema surmasse. Sest oma kannatlikkuses oli ta jätnud varasemad patud karistamata, 26 et osutada oma õigust praegusel ajal, sest tema ise on õige ja mõistab õigeks igaühe, kes usub Jeesusesse.

27 Kuhu jääb nüüd kiitlemine? See on välistatud. Millise seaduse pärast? Kas selle, mis nõuab tegusid? Ei, vaid usu seaduse pärast. 28 Sest meie seisukoht on, et inimene mõistetakse õigeks usu läbi, sõltumata Seaduse tegudest. 29 Või ehk on Jumal ainult juutide Jumal? Eks ole ta ka Jumal mittejuutidele? Jah, ta on ka mittejuutide Jumal! 30 Jumal on üksainus, kes mõistab usu läbi õigeks nii ümberlõigatu kui ümberlõikamatu. 31 Kas me siis tühistame Seaduse usuga? Kaugeltki mitte! Me hoopis kinnitame Seadust.