1 Kui kära oli vaigistatud, kutsus Paulus jüngrid enese juurde, jättis nad jumalaga ja läks teele Makedooniasse.

2 Ja kui ta need maakohad oli läbi käinud ja seal palju manitsussõnu rääkinud, tuli ta Kreekamaale.

3 Seal ta viibis kolm kuud. Kui ta siis mõtles mereteed minna Süüriasse ja juudid salanõu pidasid ta vastu, võttis ta nõuks tagasi matkata Makedoonia kaudu.

4 Teda saatsid beroialane Soopatros, Pürrose poeg, tessalooniklastest Aristarhos ja Sekundus, ja derbelane Gaajus, ja Timoteos, ja aasialased Tühhikos ja Trofimos.

5 Need läksid ära eele ja ootasid meid Troas.

6 Meie aga läksime laevaga pärast hapnemata leibade päevi Filipist teele ja saabusime nende juurde Troasse viiendal päeval, ja jäime sinna seitsmeks päevaks.

7 Aga kui me esimesel nädalapäeval olime kokku tulnud leiba murdma, siis Paulus, kes tahtis teisel päeval ära minna, kõneles nendega ja jätkas oma kõnet keskööni.

8 Ent mitu lampi põles ülemises toas, kus me koos olime.

9 Aga üks noor mees, Eutühhos nimi, istus aknal; ja kui Paulus kauemini kõneles, tuli raske uni tema peale ja ta kukkus magades kolmandalt korralt alla ja tõsteti üles surnuna.

10 Aga Paulus läks alla ja heitis tema peale, haaras ta ümbert kinni ning ütles: „Ärge hädaldage, sest tal on hing veel sees!"

11 Siis ta läks üles ja murdis leiba ja sõi ja kõneles kaua kuni koiduni ja läks siis teele.

12 Aga noor mees viidi minema elusana ja oldi suuresti trööstitud.

13 Me läksime eele laeva ja sõitsime Assosesse, kus mõtlesime oodata Paulust laeva, sest nõnda oli ta käskinud, ette võttes ise jala tulla.

14 Kui ta nüüd Assoses meiega kokku sai, võtsime ta laeva ja tulime Mitüleenesse.

15 Sealt me purjetasime edasi ja jõudsime järgmisel päeval Kiose saare kohta ja peatusime teisel päeval Saamoses ja saabusime järgmisel päeval Mileetosesse.

16 Sest Paulusel oli nõu Efesosest mööda sõita, et mitte aega viita Aasias. Tõttas ta ju, et kui vähegi võimalik, Nelipühapäevaks jõuda Jeruusalemma.

17 Aga Mileetosest ta läkitas sõna Efesosse ja kutsus koguduse vanemad enese juurde.

18 Ja kui nad tema juurde tulid, ütles ta neile: „Te teate, kuidas ma esimesest päevast, kui ma tulin Aasiasse, kõige selle aja olin teie juures,

19 teenides Issandat kõige alanduse ja pisarate ja kiusatustega, mis mind tabasid juutide salanõu tõttu;

20 kuidas ma teie eest ei pidanud salajas midagi, mis teile tarvis oli, et oleksin selle jätnud teile kuulutamata ega oleks teid õpetanud avalikult ja kodasid mööda

21 ja tunnistanud nii juutidele kui kreeklastele pöördumist Jumala poole ja usku meie Issandasse Jeesusesse.

22 Ja nüüd, vaata, ma lähen vaimus seotuna Jeruusalemma ega tea, mis mind seal võib tabada;

23 kuid seda ma tean, et Püha Vaim igas linnas mulle tunnistab ning ütleb, et köidikud ja viletsused ootavad mind.

24 Ometi ma ei hooli sellest midagi ega pea ka oma elu kalliks, kui ma aga lõpetan oma elukorra ja ametikohused, mis ma olen saanud Issanda Jeesuse käest, et tunnistada Jumala armu Evangeeliumi.

25 Ja nüüd, vaata, ma tean, et te iialgi enam ei saa minu silmi näha, te kõik, kelle keskel ma olen käinud ja kuulutanud Jumala Riiki.

26 Sellepärast tunnistan ma teile tänasel päeval, et ma olen puhas kõikide verest;

27 sest ma pole midagi teie eest salanud Jumala tahtest, et ma teile seda tervelt ei oleks kuulutanud.

28 Sellepärast pange tähele iseendid ja kõike karja, kellele Püha Vaim on pannud teid ülevaatajaiks karjastena hoidma Jumala kogudust, mille Ta on omandanud Iseenese vere läbi.

29 Ma tean seda, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka hirmsad hundid, kes karjale armu ei anna;

30 ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes kõnelevad pööraseid asju, et vedada jüngreid eneste järele.

31 Sellepärast valvake ja mõelge sellele, et ma kolm aastat ööd ja päevad ei ole lakanud silmaveega manitsemast igaüht teie seast.

32 Ja nüüd ma annan teid, vennad, Jumala ja Tema armusõna hooleks, Kes on vägev teid üles ehitama ja andma teile pärandi kõikide seas, Kes on pühitsetud.

33 Hõbedat ega kulda ega riietust ei ole ma ihaldanud.

34 Te teate ise, et need mu käed on teinud tööd minu ja mu kaaslaste vajaduste rahuldamiseks.

35 Mina olen teile kõigiti näidanud, et nõnda tööd tehes tuleb hoolt kanda nõrkade eest ja meeles pidada Issanda Jeesuse sõnu, mis Ta on öelnud: õndsam on anda kui võtta!"

36 Ja kui ta seda oli öelnud, langes ta põlvili ja palvetas ühes nende kõikidega.

37 Siis puhkesid kõik valjusti nutma ja hakkasid Paulusel ümber kaela ja andsid temale suud.

38 Kõige rohkem kurvastas neid sõna, mis ta oli öelnud, et nad enam ei saavat näha tema palet. Siis nad saatsid ta laeva.

1 骚乱平息以后， 保罗派人把门徒请了来， 劝勉一番， 就辞别起行， 往马其顿去。

2 他走遍那一带地方， 用许多话劝勉众人， 然后来到希腊。

3 他在那里住了三个月， 正要坐船往叙利亚去的时候， 有些犹太人设计要害他， 他就决意路经马其顿回去。

4 与他同行的有比里亚人毕罗斯的儿子所巴特， 帖撒罗尼迦人亚里达古和西公都， 特庇人该犹和提摩太， 亚西亚人推基古和特罗非摩。

5 这些人先走， 在特罗亚等候我们。

6 至于我们， 过了除酵节才从腓立比开船， 五天后到特罗亚他们那里， 逗留了七天。

7 礼拜日， 我们聚会擘饼的时候， 保罗对大家讲道， 他因第二天就要起行， 就一直讲到半夜。

8 我们聚会的那座楼上， 有许多灯火。

9 有一个少年人， 名叫犹推古， 坐在窗台上， 因为保罗讲得很长， 他很困倦， 沉沉地睡着了， 就从三楼跌下来； 把他扶起来的时候， 已经死了。

10 保罗走下去， 伏在他身上； 把他抱住， 说： "你们不要惊慌， 他还活着。"

11 随即回到楼上， 擘饼吃了， 又讲了很久， 直到天亮才走。

12 他们把活着的孩子带走， 得到很大的安慰。

13 我们先上船， 开往亚朔， 照着保罗的安排， 要在那边接他， 因为他自己要走陆路去。

14 他在亚朔与我们会合， 我们接他上船， 去到米推利尼。

15 从那里开船， 第二天到了基阿对面， 过了一天就在撒摩靠岸， 再过一天到了米利都。

16 原来保罗决定越过以弗所， 免得在亚西亚耽搁时间， 因为他希望能在五旬节赶到耶路撒冷。

17 他从米利都派人去以弗所， 请教会的长老来。

18 他们到了， 保罗说： "你们知道， 自从我到了亚西亚的第一天， 我一直怎样跟你们相处， 怎样服事主，

19 凡事谦卑， 常常流泪， 忍受犹太人谋害的试炼。

20 你们也知道， 我从来没有留下一件有益的事， 不在众人面前或在家里告诉你们， 教导你们。

21 我对犹太人和希腊人都作过见证， 要他们悔改归向 神， 信靠我们的主耶稣。

22 现在， 我的心灵受到催逼， 要去耶路撒冷， 我不知道在那里会遭遇什么事，

23 只知道在各城里圣灵都向我指明， 说有捆锁和患难在等着我。

24 但我并不珍惜自己的性命， 只求跑完我的路程， 完成我从主耶稣所领受的职分， 为 神恩惠的福音作见证。

25 "我曾在你们那里走遍各地， 宣扬 神的国。现在， 我知道你们众人不会再见我的面了。

26 所以我今天向你们作证， 我是清白的， 与众人的罪（"罪"原文作"血"）无关。

27 因为 神的全部计划， 我已经毫无保留地传给你们了。

28 圣灵既然立你们为全群的监督， 牧养 神用自己的血所赎来的教会， 你们就应当为自己谨慎， 也为全群谨慎。

29 我知道在我离开之后， 必有凶暴的豺狼进入你们中间， 不顾惜羊群。

30 你们自己中间也必有人起来， 讲些歪曲悖谬的话， 引诱门徒跟从他们。

31 所以你们应当警醒， 记念我三年之久， 昼夜不停地带着眼泪劝戒你们各人。

32 现在我把你们交托给 神和他恩惠的道； 这道能建立你们， 也能在所有成圣的人中赐基业给你们。

33 我从来没有贪图任何人的金银或衣服。

34 我这两只手， 供应了我和同伴的需要， 这是你们自己知道的。

35 我凡事以身作则， 你们必须照样辛劳， 扶助软弱的人， 并且记念主耶稣的话： ‘施比受更为有福。’"

36 他说了这些话， 就跪下来同大家一起祷告。

37 众人都痛哭， 伏在保罗的颈上， 与他亲嘴。

38 他们最伤心的， 是保罗说他们不会再见他的面那句话。最后他们送他上了船。