1 Kui olime pääsenud, saime teada, et saart hüütakse Meliteks.
2 Aga umbkeelsed osutasid meile suurt lahkust; nad tegid tule maha ja võtsid meid kõiki selle äärde vihmasaju ja külma pärast.
3 Aga kui Paulus sületäie hagu kokku riisus ja tulle pani, tuli kuumuse tõttu välja rästik ja hakkas tema käest kinni!
4 Kui umbkeelsed nägid seda looma tema käe küljes rippuvat, ütlesid nad isekeskis: „Vist on see mees inimesetapja, et õiguse jumalanna teda ei lase elada, ehk ta küll on pääsenud merest!"
5 Aga tema raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga.
6 Nad ootasid küll, et ta üles paistetab või äkitselt surnuna maha langeb. Aga kui nad olid kaua oodanud ja nägid, et talle ei sündinud mingit viga, mõtlesid nad teisiti ja ütlesid tema jumala olevat.
7 Aga selle paiga läheduses oli saare tähtsamal mehel, nimega Puublius, mõis. Tema võttis meid vastu ja pidas meid kolm päeva lahkesti külalistena.
8 Ja sündis, kui Puubliuse isa oli haige maas palavikus ja kõhutõves, et Paulus läks tema juurde, palvetas ja pani oma käed ta peale ning tegi tema terveks.
9 Kui see oli sündinud, tulid ka teised haiged saarelt ligi ja said terveks.
10 Ja nemad austasid meid mitmel viisil, ja kui me hakkasime ära minema, andsid nad teekonna jaoks, mis vaja oli.
11 Aga kolme kuu pärast me läksime sealt minema Aleksandria laevaga, mis oli ületalve olnud sellel saarel ja mille tunnuseks oli Dioskuuride märk.
12 Me maabusime Sürakuusas ja olime seal kolm päeva paigal.
13 Sealt me sõitsime edasi ja jõudsime Reegioni, ja kui ühe päeva pärast tõusis lõunatuul, saabusime teisel päeval Puteolisse.
14 Sealt me leidsime vendi, ja nende kutsel jäime seitsmeks päevaks nende juurde. Siis me läksime Rooma linna.
15 Ja kui sealsed vennad meist kuulda said, tulid nad meile vastu Appiuse turuni ja Trestabernani. Neid nähes tänas Paulus Jumalat ja sai julgust.
16 Aga kui saabusime Rooma, anti Paulusele luba jääda omaette elama ühes sõduriga, kes teda valvas.
17 Aga kolme päeva pärast Paulus kutsus kokku juutide peamehed. Kui need kokku tulid, ütles ta neile: „Mehed, vennad, mina pole teinud midagi meie rahva ja esiisade kommete vastu, ja ometi ma olen Jeruusalemmast vangina antud üle roomlaste kätte;
18 ja kui need mind olid üle kuulanud, tahtsid nad mind vabaks lasta, sest minul ei olnud ühtki surmasüüd.
19 Aga kui juudid selle vastu rääkisid, siis ma pidin häda pärast nõudma keisri kohut, aga mitte, nagu oleks mul midagi kaebamist oma rahva peale.
20 Selle asja pärast ma teid nüüd kutsusin enese juurde, et teid näha ja teiega rääkida; sest Iisraeli lootuse pärast ma olen kinni selles ahelas!"
21 Aga nemad ütlesid talle: „Me ei ole saanud ühtki kirja Juudamaalt sinu kohta; ei ole ka tulnud siia ühtki venda, kes sinust oleks teatanud ehk rääkinud midagi paha.
22 Ent meie soovime siiski kuulda sinult, mida sa mõtled; sest sellest väärusust on meil teada, et selle vastu igas paigas räägitakse!"
23 Ja nad määrasid temale päeva ja siis tuli tema juurde majasse veel rohkem inimesi. Neile ta seletas asja ja tunnistas Jumala Riiki ning meelitas hommikust õhtuni neid uskuma Moosese käsuõpetusest ja prohvetitest seda, mis Jeesusest on kirjutatud.
24 Siis ühed veendusid tema sõnus, teised aga ei uskunud mitte.
25 Aga kui nad isekeskis ei olnud üksmeelsed, läksid nad ära, kui Paulus oli öelnud selle sõna: „Püha Vaim on hästi rääkinud prohvet Jesaja kaudu teie esiisadele
26 ja on öelnud: mine selle rahva juurde ja ütle: kuuldes te kuulete ega mõista, ja nähes te näete ega taipa!
27 Sest selle rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et Mina neid parandaksin!
28 Siis olgu teile teada, et see Jumala pääste on läkitatud paganaile ja nemad võtavad seda kuulda!"
29 Ja kui ta seda oli öelnud, läksid juudid minema ja neil oli isekeskis palju vaidlemist.
30 Aga Paulus jäi kaheks terveks aastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tulid tema juurde,
31 ja kuulutas Jumala Riiki ning õpetas Issandast Jeesusest Kristusest kõige julgusega ilma takistamata.
1 我们脱险之后， 才知道那岛名叫马尔他。
2 当地的人对我们非常友善； 因为下过一场雨， 天气又冷， 他们就生了火来招待我们。
3 保罗拾了一捆干柴， 放在火上的时候， 有一条毒蛇， 受不住热， 爬了出来， 缠住他的手。
4 当地的人看见那条蛇悬在他手上， 就彼此说： "这个人一定是凶手， 虽然从海里脱险， 天理也不容他活着！ "
5 但是保罗却把那条蛇抖在火里， 自己一点也没有受伤。
6 他们等着看他发肿， 或者忽然暴毙。但等了很久， 见他平安无事， 就转念说， 他是个神明。
7 那地附近有些田产， 是岛上的首领部百流所拥有的。他欢迎我们， 善意招待我们三天。
8 那时， 部百流的父亲患了痢疾， 发热卧病在床， 保罗到他那里， 为他祈祷按手， 医好了他。
9 这么一来， 岛上其他有病的都来了， 也都治好了。
10 他们多方面尊敬我们； 到开船的时候， 又把我们所需要的东西送来。
11 过了三个月， 我们上了一艘亚历山太来的船。这船在岛上过冬， 船的名字是"宙斯双子"。
12 到了叙拉古， 我们停留了三天。
13 从那里绕道航行， 来到利基翁。过了一天， 起了南风， 第二天到达部丢利。
14 我们在那里遇见一些弟兄， 他们邀请我们一同住了七天。这样， 我们就来到了罗马。
15 弟兄们听到了我们的消息， 就从罗马出来， 在亚比乌和三馆迎接我们。保罗见了他们， 就感谢 神， 胆子也壮了起来。
16 我们到了罗马， 保罗获准独自与看守他的士兵居住。
17 过了三天， 保罗请犹太人的首领来。他们都到了， 保罗说： "各位弟兄， 我虽然没有作过什么事反对人民或者反对祖先的规例， 却被捆绑起来， 从耶路撒冷交到罗马人的手里。
18 他们审讯之后， 因为在我身上没有什么该死的罪， 就想要释放我。
19 可是犹太人反对， 我迫不得已才上诉凯撒， 并不是有什么事要控告我的国民。
20 因此， 我请你们来见面谈谈。我原是为了以色列的盼望， 才带上这条锁链的。"
21 他们说： "我们没有收到犹太来的信， 是提到你的， 弟兄中也没有人来报告， 或说你什么坏话。
22 但我们觉得应该听听你本人的意见， 因为关于这教派， 我们知道是到处遭人反对的。"
23 他们和保罗约好了一个日子， 到那日有很多人到他的住所来见他。他从早到晚向他们讲解， 为 神的国竭力作见证， 引用摩西的律法和先知的话劝他们信耶稣。
24 他所说的话， 有人信服， 也有人不信。
25 他们彼此不合， 就分散了。未散以前， 保罗说了几句话： "圣灵借以赛亚先知对你们祖先所说的， 一点不错。
26 他说： ‘你去告诉这人民： 你们听是听见了， 总是不明白； 看是看见了， 总是不领悟。
27 因为这人民的心思迟钝， 用不灵的耳朵去听， 又闭上了眼睛； 免得自己眼睛看见， 耳朵听见， 心里明白， 回转过来， 我就医好他们。’
28 所以你们应当知道， 神这救恩， 已经传给外族人， 他们也必听从。"
29 （有些抄本在此有第29节： "他说了这话， 犹太人中间大起争论， 就走了。"）
30 保罗在自己所租的房子里， 住了两年。凡来见他的人， 他都接待，
31 并且放胆地传讲 神的国， 教导有关主耶稣基督的事， 没有受到什么禁止。