Pietro si giustifica per aver fatto battezzare Cornelio
1 Gli apostoli e i fratelli che si trovavano nella Giudea vennero a sapere che i Gentili avevano anch’essi ricevuto la parola di Dio. 2 E, quando Pietro salì a Gerusalemme, i credenti circoncisi contendevano con lui, dicendo: 3 "Tu sei entrato da uomini incirconcisi e hai mangiato con loro".
4 Ma Pietro iniziò a raccontare loro le cose per ordine fin dal principio, dicendo: 5 "Io ero nella città di Ioppe in preghiera e in un’estasi ebbi una visione; una certa cosa simile a un grande lenzuolo tenuto per i quattro angoli scendeva giù dal cielo e veniva fino a me; 6 io, fissatolo con attenzione, lo considerai bene e vidi i quadrupedi della terra, le fiere, i rettili e gli uccelli del cielo. 7 E udii anche una voce che mi diceva: ‘Pietro, alzati, ammazza e mangia’. 8 Ma io dissi: ‘In nessun modo, Signore, poiché nulla di impuro o contaminato mi è mai entrato in bocca’. 9 Ma una voce mi rispose per la seconda volta dal cielo: ‘Le cose che Dio ha purificate, non le fare tu impure’. 10 E ciò avvenne per tre volte, poi ogni cosa fu ritirata in cielo. 11 Ed ecco che in quell’istante tre uomini, mandatimi da Cesarea, si presentarono alla casa dove eravamo. 12 Lo Spirito mi disse di andare con loro, senza farmene scrupolo. Anche questi sei fratelli vennero con me ed entrammo in casa di quell’uomo. 13 Egli ci raccontò come aveva visto l’angelo che si era presentato in casa sua e gli aveva detto: ‘Manda qualcuno a Ioppe e fa chiamare Simone, soprannominato Pietro, 14 il quale ti parlerà di cose per le quali sarai salvato tu e tutta la casa tua’. 15 Avevo appena cominciato a parlare quando lo Spirito Santo scese su di loro, proprio come era sceso su noi da principio. 16 Mi ricordai allora della parola del Signore, che diceva: ‘Giovanni ha battezzato con acqua, ma voi sarete battezzati con lo Spirito Santo’. 17 Se dunque Dio ha dato a loro lo stesso dono che ha dato anche a noi che abbiamo creduto nel Signore Gesù Cristo, chi ero io da potermi opporre a Dio?".
18 Allora, udite queste cose, si calmarono e glorificarono Dio, dicendo: "Dio dunque ha concesso il ravvedimento anche ai Gentili affinché abbiano vita".
La chiesa di Antiochia
19 Quelli dunque che erano stati dispersi per la persecuzione avvenuta a causa di Stefano, giunsero fino in Fenicia, a Cipro e ad Antiochia, annunciando la Parola soltanto ai Giudei e a nessun altro. 20 Ma alcuni di loro, che erano Ciprioti e Cirenei, arrivati ad Antiochia, si misero a parlare anche ai Greci, annunciando il Signore Gesù. 21 La mano del Signore era con loro e gran numero di persone, avendo creduto, si convertì al Signore.
22 La notizia del fatto giunse agli orecchi della chiesa che era in Gerusalemme, la quale mandò Barnaba fino ad Antiochia. 23 Quando egli giunse e vide la grazia di Dio, si rallegrò e li esortò tutti ad attenersi al Signore con cuore risoluto, 24 perché egli era un uomo buono, pieno di Spirito Santo e di fede. E una gran folla fu aggiunta al Signore.
25 Poi Barnaba se ne andò a Tarso a cercare Saulo e, avendolo trovato, lo condusse ad Antiochia. 26 Per un anno intero parteciparono alle riunioni della chiesa e istruirono un gran popolo; ad Antiochia, per la prima volta, i discepoli furono chiamati "cristiani".
27 In quei giorni, alcuni profeti scesero da Gerusalemme ad Antiochia. 28 E uno di loro, chiamato Agabo, alzatosi, predisse per lo Spirito che ci sarebbe stata una grande carestia per tutta la terra ed essa ci fu sotto Claudio. 29 Allora i discepoli determinarono di mandare, ciascuno secondo le proprie possibilità, una sovvenzione ai fratelli che abitavano in Giudea, 30 cosa che fecero, mandandola agli anziani, per mano di Barnaba e di Saulo.
Peetrus selgitab oma tegusid
1 Juudamaal elavad apostlid ja usklikud kuulsid, et ka teised rahvad olid Jumala sõna vastu võtnud. 2 Ja kui Peetrus tuli üles Jeruusalemma, riidlesid ümberlõigatud usklikud temaga: 3 „Sina oled läinud ümberlõikamata meeste juurde ja söönud koos nendega!"
4 Siis Peetrus parandas nende arusaama ja seletas neile asja algusest peale: 5 „Mina olin Joppe linnas palvetamas ja nägin otsekui enesest ära olles nägemust: seal laskus alla anum, nagu suur palverätik, mida nelja nurka pidi lasti alla taevast, ja see tuli otse minu juurde. 6 Ja kui ma seda tähelepanelikult vaatasin, nägin ma ilmamaa neljajalgseid loomi, metsloomi, roomajaid ja taeva linde. 7 Ja ma kuulsin ka häält mulle ütlemas: „Tõuse, Peetrus! Ohverda ja söö!"
8 Aga mina ütlesin: „Kindlasti mitte, Issand! Sest ma pole kunagi suu sisse võtnud midagi keelatut või roojast!"
9 Siis vastas mulle teist korda hääl taevast: „Mida Jumal on puhtaks kuulutanud, seda sina ära pea roojaseks!" 10 See sündis kolm korda, ja kõik tõmmati jälle taevasse.
11 Ja vaata, samal hetkel seisid maja ees need kolm meest, kes olid Kaisareast läkitatud minu juurde. 12 Vaim ütles mulle, et ma läheksin nendega kaasa kõhklemata. Minuga tulid ka need kuus venda ja me läksime selle mehe majja. 13 Ja ta jutustas meile, kuidas ta oli näinud inglit oma majas seismas ja ütlemas: „Läkita neli inimest Joppesse Siimoni järele, keda kutsutakse Peetruseks. 14 Ta toob sulle sõnumi, mille läbi sina ja kogu su pere saate päästetud."
15 Nii kui ma hakkasin rääkima, langes Püha Vaim nende peale nii nagu meiegi peale alguses. 16 Siis meenus mulle Issanda sõna, kuidas ta ütles: „Johannes ristis küll veega, aga teid ristitakse Püha Vaimuga." 17 Kui nüüd Jumal on andnud neile sama anni kui meilegi, kes me usume Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kes olen siis mina, et Jumalat keelata?" 18 Seda kuuldes polnud neil enam vastuväiteid ja andsid Jumalale au, öeldes: „Siis on Jumal ka teistele rahvastele andnud meeleparanduse eluks!"
Antiookia kogudus
19 Need, kes olid Stefanose pärast tekkinud tagakiusu ajal laiali pillutatud, käisid mööda maad Foiniikiani, Küprose saareni ja Antiookiani, kuulutades sõna ainult juutidele. 20 Nende hulgas oli ka Küprose ja Küreene mehi, need rääkisid pärast Antiookiasse jõudmist ka kreeklastele, kuulutades neile evangeeliumi Issandast Jeesusest. 21 Issanda käsi oli nendega ning suur hulk uskus ja pöördus Issanda poole.
22 Aga jutt nendest jõudis Jeruusalemma koguduse kõrvu ja nad läkitasid Barnabase Antiookiasse. 23 Kui ta sinna jõudis ja Jumala armu nägi, sai ta rõõmsaks ja julgustas kõiki jääma oma südameis Issandale ustavaks. 24 Ta oli hea mees, täis Püha Vaimu ja usku. Ja palju inimesi toodi Issanda juurde.
25 Siis läks Barnabas Tarsosesse Saulust otsima, 26 ja kui ta leidis tema, tõi ta Antiookiasse. Ja nad käisid terve aasta koos koguduses ja õpetasid suurt hulka rahvast. Ja Antiookias hakati jüngreid esimest korda nimetama kristlasteks.
27 Neil päevil tuli prohveteid Jeruusalemmast alla Antiookiasse. 28 Üks neist, Agabos nimi, tõusis püsti ja andis Vaimu läbi teada, et suur nälg on tulemas üle Rooma valduste. (Nõnda ka sündis keiser Klaudiuse valitsemise ajal.) 29 Siis iga jünger otsustas saata Juudamaal elavatele vendadele abi vastavalt oma võimalustele. 30 Seda nad tegidki, läkitades annetused Barnabase ja Sauluse kaudu koguduste vanematele.