Pular para o conteúdo
Publicidade

Atos 22

OPKEK

1 "Fratelli e padri, ascoltate ciò che ora vi dico a mia difesa".

2 Quando ebbero udito che egli parlava loro in lingua ebraica, fecero ancora più silenzio. Poi disse:

3 "Io sono un Giudeo, nato a Tarso di Cilicia, ma allevato in questa città, ai piedi di Gamaliele, educato nella rigida osservanza della legge dei padri; fui zelante per la causa di Dio, come voi tutti siete oggi; 4 e perseguitai a morte questa Via, legando e mettendo in prigione uomini e donne; 5 come me ne sono testimoni il sommo sacerdote e tutto il collegio degli anziani, dai quali, avendo pure ricevuto lettere per i fratelli, mi recavo a Damasco per condurre legati a Gerusalemme anche quelli che erano , perché fossero puniti.

6 Mentre ero in cammino e mi avvicinavo a Damasco, verso mezzogiorno, all’improvviso dal cielo mi sfolgorò intorno una gran luce. 7 Caddi a terra e udii una voce che mi disse: Saulo, Saulo, perché mi perseguiti?. 8 Io risposi: Chi sei, Signore?. Ed egli mi disse: Io sono Gesù il Nazareno, che tu perseguiti. 9 Coloro che erano con me videro la luce, ma non udirono la voce di colui che mi parlava. 10 E io dissi: Signore, che devo fare?. E il Signore mi disse: Alzati, vaa Damasco e ti saranno dette tutte le cose che ti è ordinato di fare. 11 Siccome non ci vedevo più per il fulgore di quella luce, fui condotto per mano da quelli che erano con me e così giunsi a Damasco.

12 Un certo Anania, uomo pio secondo la legge, al quale tutti i Giudei che abitavano rendevano buona testimonianza, 13 venne a me e, standomi vicino, mi disse: Fratello Saulo, recupera la vista. E in quell’istante recuperai la vista e lo guardai. 14 Egli disse: Il Dio dei nostri padri ti ha destinato a conoscere la sua volontà, a vedere il Giusto e a udire una voce dalla sua bocca. 15 Poiché tu gli sarai un testimone davanti a tutti gli uomini delle cose che hai visto e udito. 16 E ora, che indugi? Alzati, sii battezzato, e lavato dei tuoi peccati, invocando il suo nome.

17 Dopo il mio ritorno a Gerusalemme, mentre pregavo nel tempio, fui rapito in estasi 18 e vidi Gesù che mi diceva: Affrettati, esci presto da Gerusalemme, perché essi non riceveranno la tua testimonianza su di me. 19 E io dissi: Signore, essi sanno che io incarceravo e battevo nelle sinagoghe quelli che credevano in te 20 e, quando si spandeva il sangue di Stefano tuo testimone, anche io ero presente, approvavo e custodivo le vesti di coloro che l’uccidevano. 21 Ed egli mi disse: Va, perché io ti manderò lontano, ai Gentili".

22 Lo ascoltarono fino a questa parola; poi alzarono la voce, dicendo: "Togli via dal mondo un uomo simile, perché non è degno di vivere". 23 Come essi gridavano, gettavano via i loro vestiti e lanciavano polvere in aria, 24 il tribuno comandò che Paolo fosse condotto nella fortezza e che venisse interrogato mediante tortura, allo scopo di sapere per quale motivo gridassero così contro a lui. 25 Ma come lo ebbero disteso e legato con le cinghie, Paolo disse al centurione che era presente: "È lecito flagellare un cittadino romano, che non è stato condannato?". 26 E il centurione, udito questo, venne a riferirlo al tribuno, dicendo: "Che stai per fare? Perché quest’uomo è romano". 27 Il tribuno venne a Paolo e gli chiese: "Dimmi, sei tu romano?". Ed egli rispose: "". 28 Il tribuno replicò: "Io ho acquistato questa cittadinanza con una gran somma di denaro". E Paolo disse: "Io, invece, l’ho di nascita". 29 Allora quelli che stavano per inquisirlo si ritirarono subito da lui e anche il tribuno, sapendo che egli era romano, ebbe paura perché l’aveva fatto legare.

Paolo davanti al Sinedrio

30 Il giorno seguente, volendo sapere con certezza di che cosa egli fosse accusato dai Giudei, lo fece slegare, comandò ai capi dei sacerdoti e a tutto il Sinedrio di radunarsi e, condotto giù Paolo, lo fece comparire davanti a loro.

1 Vennad ja isad, kuulake nüüd, mida ma teile enese kaitseks räägin!"

2 Kui nad kuulsid teda heebrea keeles rääkimas, jäid nad väga vaikseks.

Ja Paulus ütles: 3 Mina olen juut, sündinud Tarsoses Kiliikiamaal ja üles kasvanud siin selles linnas. Ma õppisin Gamalieli käe all ja sain põhjaliku väljaõppe meie esivanemate Seadusest. Ma olin pühendunud Jumalale nagu igaüks teist on täna. 4 Ja sellisena ma kiusasin taga usutee järgijaid kuni nende surmani, pannes ahelaisse ja heites vanglasse nii mehi kui naisi, 5 nagu ülempreester ja kogu nõukogu võivad teile tunnistada. Nende käest ma sain isegi kirju nende kaaslaste jaoks Damaskuses, ja ma läksin sinna kavatsusega tuua ka need inimesed vangidena Jeruusalemma, et neid karistataks.

6 Lõuna paiku Damaskuse lähedale jõudes välgatas äkitselt mu ümber ere valgus taevast. 7 Ma kukkusin maha ja kuulsin üht häält mulle ütlemas: Saul! Saul! Miks sa mind taga kiusad?"

8 Kes sa oled, Issand?" küsisin ma. Mina olen Naatsareti Jeesus, keda sa taga kiusad!" vastas ta. 9 Minu kaaslased nägid küll valgust, aga nad ei kuulnud tema häält, kes minuga rääkis.

10 Mida pean ma tegema, Issand?" küsisin ma.

Tõuse üles," ütles Issand, ja mine Damaskusesse. Seal öeldakse sulle, mis sul on määratud teha." 11 Kuna ma selle ereda valguse pärast ei näinud, juhtisid mu kaaslased mind kättpidi Damaskusesse.

12 Minu juurde tuli mees nimega Ananias. Ta oli pühendunud Seaduse järgija ja kõrgelt austatud kõigi seal elavate juutide poolt. 13 Ta seisatas minu kõrval ja ütles: Vend Saul, näe jälle!" Ja selsamal hetkel ma nägin teda.

14 Siis ta ütles: Meie esivanemate Jumal on sind valinud tundma tema tahet ja nägema seda Õiget ning kuulma sõnu tema suust. 15 Sina oled tema tunnistaja kõikidele inimestele selles, mida sa oled näinud ja kuulnud. 16 Ja mida sa nüüd ootad? Tõuse üles, lase ennast ristida ja oma patud ära pesta, appi hüüdes tema nime!"

17 Aga kui ma tagasi pöördusin Jeruusalemma ja templis palvetasin, olin ma nagu enesest ära 18 ja nägin Issandat minuga rääkimas: Ruttu!" ütles ta, Lahku kohe Jeruusalemmast, sest siinsed inimesed ei võta vastu sinu tunnistust minu kohta."

19 Issand," vastasin mina, nad ju teavad, et ma viisin vangi ja peksin sünagoogides neid, kes sinusse usuvad. 20 Ja kui sinu märtri Stefanose verd valati, olin ma seal juures ja kiitsin selle heaks ning valvasin nende rõivaid, kes teda tapsid."

21 Ja Issand ütles mulle: Mine, ma läkitan su kaugele võõraste rahvaste sekka!" "

Paulus, Rooma kodanik

22 Kuni selle sõnani rahvas kuulas teda. Siis aga tõstsid nad häält ja karjusid: Hukka niisugune ära maa pealt, tema ei tohi ellu jääda!"

23 Ja kui nad karjusid ja viskasid maha oma kuued, tolmu üles pildudes, 24 käskis ülempealik Pauluse viia kindlusse. Ta käskis teda peksta ja välja uurida, miks inimesed tema peale sellisel kombel karjusid. 25 Aga kui nad ta peksmiseks pikali tõmbasid, ütles Paulus tema juures seisvale sadakonna ülemale: Kas see on seaduslik, et te peksate Rooma kodanikku, keda pole süüdi mõistetud?"

26 Kui sadakonna ülem seda kuulis, läks ta ja kandis ülempealikule ette. Mida sa kavatsed teha?" küsis ta, See mees on Rooma kodanik!"

27 Ülempealik tuli Pauluse juurde ja küsis: Ütle mulle, kas sa oled Rooma kodanik?"

Jah, olen!" vastas Paulus.

28 Ülempealik vastas: Mina olen endale kodakondsuse hankinud suure raha eest."

Aga mina olen sellesse sündinud," vastas Paulus.

29 Sedamaid lahkusid need, kes olid teda üle kuulanud. Ülempealik lõi ise aga kartma, kui ta sai teada, et ta oli pannud Pauluse, Rooma kodaniku, ahelaisse.

Paulus Suurkohtu ees

30 Aga järgmisel päeval, tahtes teada saada, milles täpselt juudid Paulust süüdistavad, vabastas ta tema ahelatest ja käskis ülempreestritel ja kõigil Suurkohtu liikmetel kokku tulla. Ja ta viis Pauluse nende ette.

Veja também