Persecuzione della chiesa a Gerusalemme
1 Saulo approvava la sua uccisione e in quel tempo vi fu una grande persecuzione contro la chiesa che era in Gerusalemme. Tutti furono dispersi per le contrade della Giudea e della Samaria, salvo gli apostoli. 2 E degli uomini devoti seppellirono Stefano e fecero gran cordoglio per lui. 3 Ma Saulo devastava la chiesa, entrando di casa in casa e, trascinandone uomini e donne, li metteva in prigione.
Filippo predica Cristo in Samaria
4 Allora quelli che erano stati dispersi se ne andarono di luogo in luogo, annunciando la Parola.
5 Filippo, disceso nella città di Samaria, vi predicò il Cristo. 6 E le folle unanimi prestavano attenzione alle cose dette da Filippo, udendo e vedendo i miracoli che egli faceva. 7 Infatti gli spiriti immondi uscivano da molti indemoniati, mandando alte grida, e molti paralitici e molti zoppi erano guariti. 8 E vi fu grande gioia in quella città.
Simon mago; i Samaritani ricevono lo Spirito Santo
9 Ora vi era un certo uomo, chiamato Simone, che già da tempo esercitava nella città le arti magiche e faceva stupire la gente di Samaria, spacciandosi per un personaggio importante. 10 Tutti, dal più piccolo al più grande, gli davano ascolto, dicendo: "Costui è ‘la potenza di Dio’, che si chiama ‘la Grande’". 11 E gli davano ascolto, perché già da lungo tempo li aveva fatti stupire con le sue arti magiche. 12 Ma, quando ebbero creduto a Filippo che annunciava loro la buona notizia relativa al regno di Dio e al nome di Gesù Cristo, furono battezzati, uomini e donne. 13 Anche Simone credette e, dopo essere stato battezzato, stava sempre con Filippo; e, vedendo i miracoli e le grandi opere potenti che erano fatte, stupiva.
14 Allora gli apostoli che erano a Gerusalemme, saputo che la Samaria aveva ricevuto la parola di Dio, vi mandarono Pietro e Giovanni. 15 I quali, essendo discesi là, pregarono per loro affinché ricevessero lo Spirito Santo, 16 poiché non era ancora disceso sopra alcuno di loro, ma erano stati soltanto battezzati nel nome del Signore Gesù. 17 Allora imposero loro le mani ed essi ricevettero lo Spirito Santo.
18 Simone, vedendo che per l’imposizione delle mani degli apostoli era dato lo Spirito Santo, offrì loro del denaro, 19 dicendo: "Date anche a me questo potere, affinché colui al quale io imponga le mani riceva lo Spirito Santo". 20 Ma Pietro gli disse: "Il tuo denaro vada con te in perdizione, poiché hai stimato che il dono di Dio si acquisti con denaro. 21 Tu, in questo, non hai parte né sorte alcuna, perché il tuo cuore non è retto davanti a Dio. 22 Ravvediti dunque di questa tua malvagità e prega il Signore affinché, se è possibile, ti sia perdonato il pensiero del tuo cuore. 23 Vedo infatti che tu sei pieno di amarezza e prigioniero d’iniquità". 24 E Simone, rispondendo, disse: "Pregate voi il Signore per me, affinché nulla di ciò che avete detto mi accada".
25 Essi dunque, dopo aver testimoniato e annunciato la parola del Signore, ritornarono a Gerusalemme, evangelizzando molti villaggi dei Samaritani.
Filippo e il ministro di Candace
26 Un angelo del Signore parlò a Filippo, dicendo: "Alzati e vattene dalla parte di mezzodì, sulla via che scende da Gerusalemme a Gaza. Essa è una via deserta". 27 Egli, alzatosi, partì. Ed ecco un Etiope, un eunuco, ministro di Candace, regina degli Etiopi, il quale era sovrintendente di tutti i suoi tesori, era venuto a Gerusalemme per adorare: 28 ora stava ritornandosene, seduto sul suo carro, e leggeva il profeta Isaia. 29 Lo Spirito disse a Filippo: "Avvicinati, e raggiungi quel carro". 30 Filippo accorse, l’udì che leggeva il profeta Isaia e disse: "Capisci le cose che leggi?". 31 Ed egli rispose: "E come potrei comprenderle, se nessuno mi guida?". E pregò Filippo che salisse e sedesse con lui.
32 Ora il passo della Scrittura che leggeva era questo:
‘Egli è stato condotto all’uccisione come una pecora; e come un agnello che è muto davanti a colui che lo tosa, così egli non ha aperta la bocca.33 Nella sua umiliazione fu tolta via la sua condanna; chi descriverà la sua generazione? Poiché la sua vita è stata tolta dalla terra’.
34 L’eunuco, rivolto a Filippo, gli disse: "Di chi, ti prego, dice questo il profeta? Di sé stesso, oppure di un altro?". 35 Allora Filippo prese a parlare e, cominciando da questo passo della Scrittura, gli annunciò Gesù. 36 Strada facendo giunsero a un luogo dove c’era dell’acqua e l’eunuco disse: "Ecco dell’acqua; che impedisce che io sia battezzato?". 37 Filippo disse: "Se tu credi con tutto il cuore, è possibile". L’eunuco rispose: "Io credo che Gesù Cristo è il Figlio di Dio". 38 Allora comandò che il carro si fermasse e discesero entrambi nell’acqua, Filippo e l’eunuco, ed egli lo battezzò. 39 Quando uscirono dall’acqua, lo Spirito del Signore rapì Filippo e l’eunuco, continuando il suo cammino tutto allegro, non lo vide più. 40 Poi Filippo si ritrovò in Azot e, proseguendo, evangelizzò tutte le città, finché giunse a Cesarea.
1 Saulus oli seal ja kiitis tema surma heaks.
Tagakiusatud ja pillutatud kogudus
Sel päeval algas Jeruusalemmas suur koguduse tagakiusamine ja kõik peale apostlite pillutati laiali Juudamaal ja Samaarias. 2 Jumalakartlikud mehed matsid Stefanose ja nutsid valjult tema pärast. 3 Ent Saulus hakkas hävitama kogudust. Majast majja liikudes tiris ta välja nii mehi kui naisi ja pani nad vangi.
Filippus Samaarias
4 Need, kes olid laiali pillutatud, kuulutasid sõna igal pool, kuhu nad läksid. 5 Filippus läks alla8:5 Piibelliku traditsiooni järgi öeldakse, et Jeruusalemma minnakse üles, Jeruusalemmast välja aga alla. ühte Samaaria linna ja kuulutas seal Messiat. 6 Rahvas kuulas Filippust, nad panid tähele tema sõnu ja nägid tunnustähti, mida ta tegi. 7 Sest paljudest lahkusid kurjad vaimud kisendades, palju halvatuid ja jalutuid aga sai terveks. 8 Suur rõõm oli kogu linnas.
Nõid Siimon
9 Juba mõnda aega oli seal linnas elanud mees nimega Siimon, kes tegeles nõidumisega ja pani Samaaria inimesi jahmuma. Ta pidas ennast tähtsaks. 10 Talle pöörasid tähelepanu kõik inimesed, nii kõrged kui madalad, ning kuulutasid: „Seda meest nimetatakse Jumala Suureks Väeks!" 11 Nad järgisid teda, sest ta oli neid oma nõiakunstiga kaua aega hämmastanud. 12 Aga kui nad hakkasid uskuma Filippust, kes neile kuulutas evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi. 13 Ka Siimon uskus ja sai ristitud. Ta hoidis Filippuse ligi kõikjal, olles hämmastunud tema läbi sündinud vägevatest tunnustähtedest ja imedest.
14 Kui apostlid kuulsid Jeruusalemmas, et Samaaria oli Jumala sõna vastu võtnud, läkitasid nad nende juurde Peetruse ja Johannese. 15 Sinna jõudes palvetasid nad samaarlaste eest, et nad saaksid Püha Vaimu. 16 Sest Vaim ei olnud veel langenud kellegi peale neist, nad oli üksnes ristitud Issanda Jeesuse nimesse. 17 Siis panid Peetrus ja Johannes oma käed nende peale ja nad said Püha Vaimu.
18 Aga kui Siimon nägi, et Vaim antakse apostlite käte pealepanemise kaudu, pakkus ta neile raha 19 ja ütles: „Andke mulle ka see meelevald, et igaüks saaks Püha Vaimu, kelle peale ma oma käed panen!"
20 Peetrus vastas: „Hävigu su hõbe koos sinuga, et sa mõtled Jumala andi saada raha eest! 21 Sul ei ole mingit osa sellest sõnast, sest su süda ei ole õige Jumala ees. 22 Seepärast paranda meelt oma kurjusest ja anu Issandat. Ehk ta andestab sulle, et oled säärast mõtet oma südames mõelnud. 23 Sest ma näen sind kibeduses ja ebaõigluse kammitsais."
24 Siimon aga vastas: „Paluge teie Issandat minu pärast, et minu peale ei langeks midagi sellest, mis te olete öelnud!"
25 Kui apostlid olid tunnistanud ja rääkinud Issanda sõna, pöördusid nad tagasi Jeruusalemma ja kuulutasid evangeeliumi paljudes Samaaria külades.
Filippus ja etiooplane
26 Issanda ingel ütles Filippusele: „Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis läheb Jeruusalemmast alla Gazasse, see on kõrbetee!" 27 Nõnda ta asus teele. Ja vaata, oma teel kohtas ta Etioopia eunuhhi, kes valitses etiooplaste kuninganna Kandake kogu varanduse üle. See mees oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama 28 ning oli tagasi pöördumas koju ja istus oma kaarikus ja luges prohvet Jesaja raamatut. 29 Jumala Vaim ütles Filippusele: „Mine kaariku juurde ja püsi selle lähedal!"
30 Filippus jooksis kaariku juurde ja kuulis meest lugemas prohvet Jesaja raamatut. „Kas sa ka mõistad, mida sa loed?" küsis Filippus.
31 „Kuidas ma saan mõista," ta ütles, „ilma et keegi mulle selgitaks?" Ja ta kutsus Filippuse üles enda kõrvale istuma.
32 Eunuhh oli parasjagu lugemas seda kirjakohta:
„Nagu lammas viidi ta tappa,
ja nagu tall oma niitja ees on vait,
nõnda ei avanud ta oma suud!
33 Tema alandamisega on tema õigus ära võetud.
Kes jõuab tema suguvõsast jutustada?
Sest ta elu võetakse ära maa pealt."
34 Eunuhh küsis Filippuselt: „Palun ütle mulle, kellest prohvet siin räägib, kas endast või kellestki teisest?" 35 Ja Filippus alustas samast kirjakohast ja kuulutas talle evangeeliumi Jeesusest.
36 Kui nad teed mööda edasi sõitsid, jõudsid nad veekoguni ja eunuhh ütles: „Vaata, vesi! Mis takistab mind saama ristitud?" 37 Filippus vastas: „Kui sa usud kogu südamest, siis on see võimalik!" Mees vastas: „Mina usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!" 38 Ja ta käskis kaariku peatada. Nii Filippus kui eunuhh astusid vette ja Filippus ristis tema. 39 Aga kui nad veest välja tulid, võttis Issanda Vaim Filippuse ära, ja eunuhh ei näinud teda enam; kuid ta läks oma teed edasi rõõmuga. 40 Aga Filippus leiti Asdodist, ja ta kuulutas evangeeliumi kõigile linnadele, kuni ta jõudis Kaisareasse.