Guarigione di uno zoppo
1 Pietro e Giovanni salivano al tempio per la preghiera dell’ora nona. 2 E si portava un certo uomo, zoppo fin dalla nascita, che ogni giorno deponevano alla porta del tempio detta "Bella", per chiedere l’elemosina a quelli che entravano nel tempio. 3 Costui, vedendo Pietro e Giovanni che stavano per entrare nel tempio, domandò loro l’elemosina. 4 Pietro, con Giovanni, fissando gli occhi su di lui, disse: "Guarda noi!". 5 Ed egli li guardava attentamente, aspettando di ricevere qualcosa da loro. 6 Ma Pietro disse: "Dell’argento e dell’oro io non ne ho, ma quello che ho, te lo do: nel nome di Gesù Cristo il Nazareno cammina!". 7 Lo prese per la mano destra e lo sollevò; in quell’istante le piante e le caviglie dei piedi gli si rafforzarono. 8 E con un balzo si alzò in piedi e cominciò a camminare; ed entrò con loro nel tempio, camminando, saltando e lodando Dio.
9 Tutto il popolo lo vide che camminava e lodava Dio; 10 e lo riconoscevano per quello che sedeva a chiedere l’elemosina alla porta "Bella" del tempio; e furono ripieni di meraviglia e di stupore per ciò che gli era accaduto. 11 E mentre egli teneva stretti a sé Pietro e Giovanni, tutto il popolo, attonito, accorse a loro al portico detto di Salomone.
Discorso di Pietro nel portico di Salomone
12 E Pietro, visto ciò, parlò al popolo, dicendo: "Uomini d’Israele, perché vi meravigliate di questo? O perché fissate gli occhi su noi, come se per la nostra propria potenza o pietà avessimo fatto camminare quest’uomo? 13 Il Dio di Abraamo, di Isacco e di Giacobbe, il Dio dei nostri padri ha glorificato il suo Servo Gesù, che voi metteste nelle mani di Pilato e rinnegaste davanti a lui, mentre egli aveva giudicato di doverlo liberare. 14 Ma voi rinnegaste il Santo e il Giusto, chiedeste che vi fosse concesso un omicida 15 e uccideste il Principe della vita, che Dio ha risuscitato dai morti; di ciò noi siamo testimoni. 16 E per la fede nel suo nome, il suo nome ha fortificato quest’uomo che vedete e conoscete; ed è la fede che si ha per mezzo di lui, che gli ha dato questa perfetta guarigione alla presenza di voi tutti.
17 Ora, fratelli, io so che lo faceste per ignoranza, al pari dei vostri capi. 18 Ma quello che Dio aveva preannunciato per bocca di tutti i profeti, cioè che il suo Cristo avrebbe sofferto, egli l’ha adempiuto in questa maniera.
19 Ravvedetevi dunque e convertitevi, perché i vostri peccati siano cancellati, 20 affinché vengano dalla presenza del Signore dei tempi di refrigerio e che egli vi mandi il Cristo che vi è stato designato, 21 cioè Gesù, che il cielo deve tenere accolto fino ai tempi della restaurazione di tutte le cose, tempi dei quali Dio parlò per bocca dei suoi santi profeti che sono stati fin dal principio. 22 Mosè, infatti, disse: ‘Il Signore Dio vi susciterà di fra i vostri fratelli un profeta come me; ascoltatelo in tutte le cose che vi dirà. 23 E avverrà che ogni anima la quale non avrà ascoltato questo profeta, sarà del tutto distrutta tra il popolo’. 24 Tutti i profeti, da Samuele in poi, quanti hanno parlato, hanno anch’essi annunciato questi giorni. 25 Voi siete i figli dei profeti e del patto che Dio fece con i vostri padri, dicendo ad Abraamo: ‘E nella tua discendenza tutte le nazioni della terra saranno benedette’. 26 A voi per i primi Dio, dopo aver suscitato il suo Servo, l’ha mandato per benedirvi, convertendo ciascuno di voi dalle sue malvagità".
Peetrus tervendab halvatud kerjuse
1 Ühel päeval läksid Peetrus ja Johannes üles templisse palvusele, mida peeti üheksandal tunnil3:1 Üheksas tund on kell kolm pärastlõunal.. 2 Üks mees, kes oli sünnist saadik halvatud, toodi iga päev templi värava juurde, mida kutsuti Ilusaks, sisenejailt almust paluma. 3 Kui ta nägi Peetrust ja Johannest sisenemas, palus ta neilt almust. 4 Aga Peetrus ja Johannes vaatasid teda üksisilmi. 5 Peetrus ütles talle: „Vaata meie poole." Ja ta pööras neile tähelepanu, lootes neilt midagi saada.
6 Peetrus ütles: „Kulda ja hõbedat mul ei ole, aga mis mul on, selle ma sulle annan – Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel, tõuse ja kõnni!" 7 Ta võttis kinni tema paremast käest ja aitas ta üles ja silmapilkselt tehti tema jalad ja pahkluud tugevaks. 8 Ja ta hüppas püsti ja hakkas kõndima. Siis ta läks koos nendega templisse – kõndides, hüpates ja Jumalat kiites. 9 Kui inimesed nägid teda kõndimas ja Jumalat kiitmas, 10 tundsid nad ära temas mehe, kes oli istunud templi Ilusa Värava ees, ja nad olid kohkunud ja imestunud sellest, mis temaga oli sündinud.
Peetrus kõneleb pealtnägijatele
11 Kui halvatu, kes oli terveks saanud, hoidis Peetruse ja Johannese lähedale, oli kogu rahvas hämmelduses ja jooksis nende juurde paika, mida kutsuti Saalomoni sammaskäiguks. 12 Kui Peetrus seda nägi, ütles ta neile: „Iisraeli mehed, mispärast see teid üllatab? Miks te vahite meid, justkui meie oleksime omaenda väe või vagadusega selle mehe pannud kõndima? 13 Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal, meie isade Jumal on kirgastanud oma sulast Jeesust. Teie andsite ta ära tapmiseks ja salgasite ta maha Pilaatuse ees, kuigi too oli otsustanud tema vabastada. 14 Teie lükkasite ära Püha ja Õige ning küsisite tema asemel endale mõrtsuka. 15 Teie tapsite Elu Rajaja, kuid Jumal äratas ta üles surnuist ja selle tunnistajad oleme meie. 16 Usu läbi Jeesuse nimesse tehti see mees, keda näete ja teate, tugevaks. Jeesuse nimi ning usk, mis tema läbi tuleb, on andnud talle täieliku tervenemise teie kõigi nähes.
17 Ja nüüd, vennad, ma tean, et te olete seda teinud teadmatusest, just nagu ka teie juhid. 18 Jumal on aga sellega täide saatnud, mida ta on kõigi prohvetite läbi ette kuulutanud, et Messias peab kannatama. 19 Seepärast parandage meelt ja pöörduge Jumala poole, et teie patud kustutataks, nii et Issandalt tuleksid kosumisajad 20 ja ta läkitaks teie jaoks määratud Messia Jeesuse. 21 Tema peab jääma taevasse selle ajani, kui taastatakse kõik, millest Jumal on rääkinud oma pühade prohvetite suu kaudu aegade algusest peale. 22 Sest Mooses on öelnud: „Issand, teie Jumal, tõstab teile Prohveti teie rahva seast, sellise nagu mina. Teda kuulake kõiges, mida ta teile ütleb. 23 Iga hing, kes seda Prohvetit ei kuula, hävitatakse rahva hulgast ära."
24 Tõepoolest, alates Saamuelist on kõik prohvetid, kes on rääkinud, neid päevi ette kuulutanud. 25 Teie olete prohvetite ja selle lepingu pärijad, mille Jumal sõlmis teie isadega, kui ta Aabrahamile ütles: „Sinu järeltulijate läbi õnnistatakse kõiki rahvaid maa peal." 26 Jumal on esmalt teie jaoks oma poja Jeesuse üles äratanud ja teie juurde saatnud teid õnnistama, kui te pöördute oma kurjusest."